User:Vniinema

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Veiko Niinemäe

Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ei tekitanud minus algul eriti positiivseid emotsioone, sest õpin hetkel paralleelselt ka Tallinna Tehnikaülikoolis ning olen sealsete reeglite ja eeskirjadega väga hästi kursis. Tean, et paljud asjad on Eesti Infotehnoloogia Kolledžis teisiti, kuid siiski, vähese vaba aja tõttu otsustasin, et ei pööra sellele ainele väga palju tähelepanu. Ning pean ausalt tunnistama, et puudusin esimesest paarist loengust ega tundud üldse huvi millest seal räägiti – minu enda kurvastuseks.

19. septembri varahommikul otsustasin esimest korda, et ajan, et sel hommikul voodist vara välja ja tulen tundi kohale. Mäletan, seda hommikut hästi – kohe üldse mitte ei olnud soovi end ülesse ajada ning minna loengusse, millest ma palju uut enda jaoks ei oodanud. Õnneks, ma ikkagi võtsin end kokku ja läksin kohale. Minu üllatuseks, loeng oli ääretult huvitav, ma arvan, et kindlasti üks huvitavaim loeng üldse, kus olen käesoleval semestril käinud. Loengus oli külaliseks Tarmo Randel, kes rääkis meile palju küberkuritegevusest ning tõi elulisi ja huvitavaid näiteid. Tarmo töötas Riigi Infosüsteemide Ameti ühest üksusest, mis tegeles küberturvalisusega ning tegemist oli väga hästi teemat valdava inimesega, keda oli hea kuulata. Samuti oskas ta hästi vastata kõigile küsimustele ning vähemalt minu tähelepanu võitis ta esimesest hetkest peale kuni loengu lõpuni. Loeng oli minu jaoks nii huvitav, et vaatasin seda ka veel teist korda, et mõningaid asju mis segaseks jäid paremini hiljem mõista. Nädal-paar hiljem oli mul vaja teha ühes teises aines, „IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid“ esitlus omal vabal valitud teemal – milleks valisin „DDoS rünnakud“. Teema valikut mõjutas kindlasti Tarmo räägitu ning salapära, mis ümbritseb küberrünnakuid.

Pärast 19. septembri „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse“ loengut, otsustasin, et vaatan ära ka kõik varasemad loengud ning üritan kui vähegi võimalik järgnevatesse loengutesse kindlasti kohale minna. Sest videolt loengut järgi vaadata pole päris see, mis olla ise kohapeal ning kõike oma silmaga näha – samuti on kohapeal olles võimalik küsimusi küsida. Seega soovitan julgelt kõigil järgnevate aastate tudengitele, et „vahe pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Esimeses loengus käis rääkimas õppeosakonna juhataja, kes rääkis meile, miks meie kõik, kes sisse astusime ITK-sse tegime arvatavasti õige valiku. Ning andis palju väga häid soovitusi – enim jäi meelde mulle see, et neile, kes soovivad edasi õppida IT magistriõppes või doktoriõppes, soovitas ta palju tähelepanu pöörata teoreetilistele ainetele, sest see on ainus vahe, mida meie rakenduskõrgharidusõppes eriti tugevalt ei saa ning pöörame rohkem tähelepanu rakenduslikule poolele. Mis on iseenesest hea, sest saame kohe tööks vajalikud oskused.

Lisaks ta rääkis ta palju erinevatel olulistel teemadel. Minu jaoks polnud võibolla kõik päris uus, kuid ikkagi palju huvitavat mida endale teadmiseks võtta. Käsitleti erinevaid teemasid nagu näiteks: määrused, juhendid, IT Kolledžist, erialadest, vabaainetest ning nende valimise osas andis soovitusi, õppekoormusest, õppekava täitmisest, õppemaksust, tehnilisest tugisüsteemist, raamatukogust, õppetoetustest ja stipendiumidest jne.

Teises loengus rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Ühtlasti on Margus ka arenduse õppekava juht ning peamiselt õpetab kaugõppe tundengeid. Kui ausalt ütlen, siis loeng polnud selline, mis võiks esimesest minutist alates tähelepanu köita – pigem oli jutt minu jaoks veidi filosoofiline. Samas kui loengusse süveneda, siis käsitselti mitmeid huvitavadi teemasid ning Margus tõstatas mitmeid küsimusi, mis tekitasid üliõpilaste seas vastuolulisi arvamusi ning pärast ta muidugi põhjendas, milline arvamus tema arust õigeim oleks. Andis palju häid vihjeid ja näpunäiteid, näiteks kuidas õppida – luua seoseid selle vahel, mida õpime ja mida teame.

Osaliselt läksid ehk teine ja viies loeng omavahel kokku, sest mõlematest loengutest võis leida filosoofilisi mõttekäike ja arutelusid.

Viiendas loengus rääkis Andres Käver elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Tegemist on ambitsioonika ja hakkaja inimesega, kes on värskelt ise alles ITK lõpetanud ning paralleelselt juba kõrvalt ka ise õpetanud ITK-s. Minu jaoks oli tegemist taas väga huvitava loenguga. Andres tõi väga palju huvitavaid näiteid ning soovitas ääretult palju rõhku panna Kristiina Hakk ainetele „Matemaatiline analüüs“ ja „Statistika“, sest ilma nende aineteta ta ei usu, et meist väga head arendajad tulevad. Samuti rääkis, et kui tema oleks meie tööandja, siis ta kindlasti uuriks, et kuidas meil matemaatiline analüüs läks ning vaataks veidi viltu, kui see poleks sooritatud hindele „viis“. Kokkuvõtlikult avas ta veidi rohkem minu silmad matemaatika ja arenduse seoste osas.

Kolmandas loengus oli meil külas Linnar Viik kes rääkis meile innovatsioonist. Alustas suht kaasakiskuvalt tõstatades kohe küsimusi, et kuulajaskonna tähelepanu võita. Üleüldiselt meeldis mulle tema esitlusstiil ning noortele tudengitele tõi ta ehk lahedaid näiteid: „oletame, et tahate pidu teha..“ vms.

Kuuendas loengus käisid rääkimas Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype Network Operation Centrest. Ausalt öeldes, mul polnud varasemalt mitte mingisugust ettekujutust isegi sellest, mida nende töö endast kujutab, ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata.

Seitsmendas loengus olid külas Ats Albre ja Helen Piirsalu kes antsid meile nõu ja soovitusi teemal „Kuidas saada superstaariks.“ Mõlemad, nii Ats kui Helen, on Nortelist – tegemist on rahvusvahelise tarkvaraarendus ettevõtjaga mis on päris laialt ja kiirelt levinud. Minu jaoks ehk huvitaivam info Nortali Suveülikooli kohta.

Viimases ehk kaheksandas loengus käis rääkimas Merle Liisu Lindma, teemal „Life is an Attitude.“ Tegemist oli Skype Estonia HR juhiga. Tegemist oli väga mõtlema paneva loenguga ning vestleja tundus sümpaatne inimene kes suutis auditooriumi tähelepanu kergelt endale võita. Jäi meelde soovitus „Ärge liiga tõsiselt võtke ja nautige elu!“

Kokkuvõtvalt ütleksin, et kõik loengud olid huvitavad ning tagant järgi mõeldes, võiksin öelda, et igale loengule kulutatud 1,5 tundi olid väga hästi kulutatud ning ma ei kahetse üldse. Ühest küljest oli kodus loengut järgi vaadates hea, sai vahepeal pausile panna ning märkmeid teha või mõelda. Samas teisest küljest oli loengus kohapeal ollas teistsugune emotsioon ning võimalus küsimuste tekkimisel neid küsida. Edaspidiseks soovitaks ehk rohkem mingeid sunniviisilisi tegevusi, et kuulajaskonda kaasa haarata – lasta kasvõi mikrofon järjest mööda saali ringi käima vms, sest eestlased on juba kord väga passiivsed ja vaiksed inimesed. Jäin ainega väga rahule!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Korduseksamid ja -arvestused on REV/OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised (järelikult RE õppekohal õppides on tasuta). Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. Kõigile, nii RF kui OF õppekohal õppivatele tudengitele on aine korduv deklareerimine on tasuline.

Allikad: ITK Õppekorralduse eeskiri ITK Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui: a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril; c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel.

Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

Allikad: Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X=4=>23EAP Y=4=>28EAP

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

Esimesel semestril sooritati 23 EAP-d. Puudu jäi 4 EAP-d. Seega tuleb märtsis maksta 200€. Teisel semestril sooritati 28 EAP-d. Käesoleval semestril täideti 27 EAP piir ning juurde käesoleva semestri soorituste arvelt juurde iseenesest ei tuleks maksta. Samas õppekava ei ole kumulatiivselt täies mahus täidetud. Teise semestri lõppedes peaks olema kogutud 27+27=54 EAP-d. Üliõpilane on sooritanud 23+28=51 EAP-d. Seega õppekava täies mahus täitmisest on puudu 3 EAP-d ning üliõpilasele esitatakse oktoobris arve summas 150€ (eeldusel, et õppekulude osalise hüvitamise määr jääb konstantseks).