User:Ehirmo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erik Hirmo
Esitamise kuupäev: 17. november 2014

Essee

Loengute teemavalik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Ma ei oleks vastu kui neid oleks olnud rohkem.

Esimeses loengus loengus räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga.

Teises loengus räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.

Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsamatest argumentitest, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda.

Kolmandas loengus räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga "käed külge ja teeme ära" suunitlusega.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas ). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).

Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.

Viiendas loengus rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.

Elar Lang pidas kaheksanda loengu. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud.

Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on "lollid", siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt.

Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.

Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? ).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? ), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.

Viited

SIIA CATEGORY!!