User:Osoeruma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ott Sõerumäe

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Kuna paljudel IT Kolledžisse tulnud tudengitel ei ole aimugi sellest, mida kõike nende valitud eriala hõlmab ja mis neid koolis ees ootab, on kooli õppekavasse pandud aine nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Käesolev essee ongi kirjutatud selle aine arvestustööna ja räägib sellest, mida mina nende ainete loengutest õppisin.

Esimeses Õpingukorralduse loengus, mis oli kõigi esimese kursuse tudengite jaoks kõige esimene loeng ülikoolis, kiideti tudengeid nende valiku eest IT Kolledži kasuks. Samuti räägiti natuke sellest, kuidas käivad asjad IT Kolledžis, nt deklaratsiooni õigeaegsest esitamisest, õppekava erinevatest koormustest, akadeemilisest puhkusest, stipendiumist ja paljust muust. Peale esimest koolipäeva oli mulle selgeks saanud, et koolis lihtne ei saa olema ja see loeng motiveeris mind korralikult õppima, et mitte langeda osakoormusesse, kus kõige eest tuleb juba maksta. Mõtlesin, et selle asemel võiks õppida hoopis nii hästi, et saada osa ka mõnest stipendiumist. Lõpuks tuleb see pingutamine kasuks ju igal ajal, nii õppimise kui ka siis, kui ka tööturul konkureerimise ajal.

Teises loengus räägiti põgusalt sellest, mis õpilasi erialatutvustuse aines ees ootab ja kuidas on võimalik see aine edukalt läbida. Räägiti ka spikerdamisest ja sellest kui tõsiselt sellesse IT Kolledžis suhtutakse. Loengust sain mitmeid ideid, kuidas õppimine enda jaoks huvitavamaks muuta ja kuidas ennast pingutama motiveerida. Kõige huvitavam tundus mulle idee robootika klubist, kus enda teadmisi rakendada ja seeläbi aru saada, et need teadmised võivad tõesti olla vajalikud.

Ka kolmandas loengus räägiti robootika klubist. Räägiti, kui hästi on IT Kolledžil läinud robotexil. Tutvustati ka robootika klubi liikmete eeliseid, mis tulevad välja isegi lõputöö kirjutamisel. Tehti selgeks ka vahe häkkimise ja kräkkimise vahel, millest esimene on mingi süsteemi süvendatud tundmaõppimine ja teine arvutisüsteemi sissemurdmine kasutades ära selle turvaauki. Ka selles loengus huvitas mind kõige rohkem robootikaklubi ning ma käisin ka robootika klubi tutvustavas töötoas, kus sai programmeerida sumoroboteid. Ainuke asi, mis mind selle klubi juures hirmutab on see, et klubi tegevusele pidi kuluma väga palju aega, kuid praegu tundub mulle, et tegemist on juba ilma klubita küllalt palju.

Neljandast loengust alates käisid loenguid pidamas ainult külalised. Neljandat loengut luges Janika Liiv ja ta rääkis subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Tundus, et tema loeng oli suunatud eelkõige tüdrukutele, et ka IT sektorisse jõuaks rohkem naisi. Ka tema enda koolikaaslaste hulgas olid suures enamuses poisid. Samuti rääkis ta sellest, et tema valik IT Kolledži kasuks polnud väga teadlik ja alguses ei teadnud ta oma valitud erialast mitte midagi. Kuigi see loeng oli mõeldud peamiselt tüdrukutele, leidsin sealt minagi palju kasulikku. Kuigi ma olen poiss, ei tähenda see seda, et ma kooli tulles oleks oma tulevasest erialast midagi teadnud. Seetõttu oli hea meel kuulda, et tööturul on edukalt on hakkama saanud ka need, kes on kooli tulnud ilma mingite eelteadmisteta.

Viiendas loengus, mida luges Carolyn Fischer, kes praegu töötab firmas Skype, räägiti esmakursuslastele IT süsteemide administreerimisest. Ka seekordne loengu lugeja oli lõpetanud IT Kolledži ning lisaks sellele õppinud TTÜs magistriõppes äriinfotehnoloogiat. Rõhutati seda, kui tähtis on kooli ajal keskenduda just õppetööle ja mitte tegeleda kool asjadega vaid siis, kui tööst aega üle jääb. Jagati ka nippe selle kohta, kuidas jääda silma tööandjatele. Tuleb näidata oma tõsist töösse suhtumist, et tööandjale ei jääks muljet, et töötaja tahab temalt vaid raha. Carolyn Fischer oli küll administraator, aga tema nõuanded töökuse osas tulevad kasuks ka kõigile arendajatele, kuna neiltki ootavad tööandjad tõsist suhtumist töösse. Lisaks jätsin sellest loengust meelde, et oluline on töökusega mitte üle pingutada, kuna vastasele juhul võib kergesti läbi põleda, mis pole kasulik ei töötajale endale ega ka tema tööandjale, kuna läbi põlenud töötaja pole kindlasti nii efektiivne ja entusiastlik kui puhanud ja motiveeritud töötaja. Selleks tundub kasulik seada tööle kindlad piirid ja mitte olla kogu aeg nõus tegema ületööd.

Kuuendas loengus käis Kristjan Karmo, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Räägiti eelarvamustest seoses testijatega, näiteks laialtlevinud arvamusest, et testijateks saavad need, kes on arendajatena läbi kukkunud. Karmo rääkis, et päris nii see siiski ei ole ja ka testija peab teadma küllalt palju programmeerimisest. See loeng oli minu jaoks väga informatiivne. Varem ma ei teadnudki, et testijad on IT sektoris täiesti eraldi töötajad, vaid arvasin, et arendajad tegelevad sellega peale arendamise lõpetamist omal käel. Ise ma siiski kindel pole, kas ma tahan testijaks hakata. Kuna testimist saab alustada alles siis, kui programm hakkab valmis saama, seostub tööga tihti kaootiline ja stressi põhjustav graafik, kuna paljudest varasematest tähtaegadest pole kinni peetud. Testijad ei ole ka oma tööl alati just kõige populaarsemad, kuna nende ülesanne on otsida teiste töös vigu ja neist teada anda.

Seitsmenda loengu pidas meil Andres Septer, kellel on 20 aastat töökogemust ja kes rääkis tööturust ja sealsetest erinevatest võimalustest. Räägiti ettevõtete jagunemisest kaheks: -nendeks, kes tegelevadki ainult IT-ga ja nendeks, mis kasutavad IT-d, et rohkem ja efektiivsemalt raha teha. Võrreldi suuri ja väikseid firmasid ning riigiasutusi, räägiti nende eelistest puudustest. Samuti kiideti startup ettevõtteid. Seda loengut oli tõeliselt huvitav kuulata, kuna lugeja rääkis oma teemast väga humoorikalt ja meeldejäävalt. Minu jaoks tundus selles loengus kõige olulisem meeldetuletus edeneda ka sotsiaalse poole pealt ja arendada enda suhtlemis- ja esinemisoskust. Kuigi on arendajaid, keda võetakse tööle vaatamata oma täielikule suhtlemisoskuse puudumisele, kuna nad on lihtsalt nii geniaalsed programmeerijad, ei taha ma mingil juhul kunagi saada selliseks töötajaks. Lood sellistest töötajatest ainult motiveerivad enda sotsiaalseid oskusi parandama.

Kaheksandat loengut pidas Elar Lang ning ta rääkis suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Ta oli kindlasti just õige inimene suhtumisest rääkima, kuna ise oli ta lõpetanud nii IT Kolledži kui ka TTÜ üliedukalt. Samuti tuletas ta meelde, kui oluline on veebirakendusi kasutades omada erinevaid ja targalt välja mõeldud salasõnu. Kuigi ka selles osas on mul arenguruumi, oli minu jaoks siiski olulisem õppetöösse suhtumise pool. Kuigi ka gümnaasiumis õpilastelt üht-teist nõuti, tundub, et IT Kolledžis saab olema palju raskem oma asjadega hakkama saada. Selleks on ülioluline hea aja planeerimine, et kõik vajalik õnnestuks õigeks ajaks korralikult valmis saada.

Ma arvan, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine on mulle kõige rohkem õpetanud oma aja targemat planeerimist, mis tundub, et pole ikka veel päris selgeks saanud. Tagantjärele oskan öelda, et lihtsam oleks olnud kirjutada lõik iga loengu kohta vahetult peale seda loengut, mitte võrdlemisi lühikese aja jooksul enne töö esitamise tähtaega. See aine õpetas ka loengute külastamise olulisust. Kuna ma ei olnud ühestki erialatutvustuse loengust puudunud ning olin loengutes tähelepanelik kuulaja, sain ma essee valmis võrdlemisi lihtsa vaevaga ja olgugi et esimestest loengutest oli möödas juba mitu nädalat, ei pidanud ma vaatama ühtegi loengusalvestust. Ei kujuta ettegi, kui aeganõudev oleks essee kirjutamine olnud siis, kui kogu semestri jooksul kuulatud loengud oleks hiljem tulnud järgi kuulata. Kindlasti aitas see aine ka avardada silmaringi eriala enda kohta ja selle erinevate kasutusvõimaluste kohta tööturul. Seega arvan ma, et sellest ainest on olnud mulle palju kasu selleks, et õppida IT Kolledžis püsima jäämist ja hästi hakkama saamist.