User:Jsteinfe

Essee

Õppeaine oli põnev ja laiendas silmaringi. Õppekava aine kirjelduse alt saab välja lugeda, et kursuse põhirõhk on õpilasi informeerida ja näidata neile, mis neid ees ootab. Kõik loengud olid väga põnevad ning meil oli võimalus arvutis olla aga nendes loengutes ei võtnud ma kordagi arvutit välja, sest tahtsin teada, mis mind ees ootab ja mis on veel parem, kui kuulata kogenud IT valdkonna inimesi rääkimas oma ametist ja kuidas nad sinna pürgisid. Soovitused ja suunamised olid väga kasulikud, sain teada, kuhu tasub minna ja kuhu mitte. Huvi korral sai küsida külaliste käest küsimusi, mis kedagi huvitas ja mis jäi arusaamatuks.

Esimene loeng oli 27.august, kus tutvustati selle aine eesmärki ja kuidas see aine välja näeb.

Teise loengu teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Meile räägiti, kuidas oleks tark õppida ja enda aega planeerida. Õppimiseks on vaja kõrget motivatsioonitaset ja seda on raske leida, selletõttu korraldati vastav loeng, kus elukogenud inimene oskab rääkida enda kogemustest. Mina üldiselt olen laisk inimene ja õpimotivatsiooni leidmine on raske, gümnaasiumis nägin vähe vaeva ja ei olnud huvi õppida. Ülikooli tulles teadsin, et see on eriala, mida ma tahan elus arendada ja selleks on vaja rohkelt motivatsiooni. Loengus sain nõuandeid kogu eluks ning juba praegu proovin aega plaaneerida vastavalt sedasi, et kool oleks esikolmikus. Loengu lõpus kuulsin esimest korda sellisest klubist nagu Lapikud, meile pidas kõne üks TTÜ õpilane, kes reklaamis seda klubi sedasi, et liitusin selle klubiga.

Kolmandas loengus räägiti meile häkkimisest ja robootikast. Kuna õppejõud ise tegeleb robootikaga, siis on tema just õige inimene, kes seda esitlema peaks. Kuna iga aasta lõpetavad ülikooli paljud robootikahuvilised, siis läheb robootikast inimesi ära ja on vaja uusi õpihimulisi, kes aitaks roboteid ehitada ja neid programmeerida. Selle klubiga oli plaan liituda aga kahjuks jääb ajast puudu. Gümnaasiumis sai natuke neid roboteid uuritud ja ehitatud. Meile tehti selgeks, et häkkimine ei ole alati kuskile infosüsteemi sisse murdmine, vaid saab ka teha midagi huvitavat ning uut. Näiteks toodi meile, kuidas ITK õpilased olid vanadest kõvaketastest teinud lasershow.

Neljandas loengus jutustas Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika mainis leongu alguses seda, et ITK õppima tulles ei teadnud ta arvutitest ja veel vähem programmeerimisest midagi. Tema jaoks oli see üllatavalt julge tegu, tulla õppima ainet, mille kohta puuduvad teadmised ja isegi väiksem kogemus. Tema programeerimiskeeleks on põhiliselt Ruby, mille ta õppis oma esimesel IT töökohal. Tema arust on see keel lihtne ja soovitab selle selgeks õppida, sest väga paljud väikefirmad kasutavad just sama või sarnast keelt. Üks hea soovitus tema poolt oli see, et programm peaks olema tehtud nii, et iga kasutaja oskaks seda kasutada, sest muidu otsitakse sarnane ja lihtsam programm. Tema soovitus oli proovida (http://tryruby.org).

25. septembril toimus viies loeng, kus esines Carolyn Fischer. Tema töökohaks on Skype, varem oli ta töötanud paljudes erinevates firmades, kust sai piisavalt kogemust ja teadmisi, et ta sai Skype'i tööle. Tema töö pakkus mulle palju huvi, sest tahaksin ka töödata suurfirmas, mis on ülemaailmselt kuulus ja on palju reisimisvõimalusi. Lisaks ITK õpitule läks Carolyn veel TTÜ-sse äriinfotehnoloogiat õppima, et oskaks klientidega paremini suheldada, sest tema kliendid on targad inimesed, keda ei ole lihtne murda. Töö Skype’s tundus väga põnev aga raske, ta mainis, et kord kuus oli neil raske nädal, kus pidi midagi uut tegema või korda saatma.

Kuuendas loengus esines meile Kristjan Karmo, kes praeguseks töötab firmas OÜ ASA Quality Services. Ta rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel IT positsioonidel ja jõudnud praeguseks testijani. Loengu alguses mainis ta kohe, et käis Lätis ja kuulis sealt väga huvita ütluse: „Alguses õpivad kõik arendajateks, kui sa oled hea, siis saab sinust arendaja aga kui sa oled kehvem saab sinust analüütik.“Teine nali oli see, et kui sul on habe, siis sa oled admin ja kui habe puudub, siis oled sa testija. Kuna Kristjani alaks on testimine, siis ta väga muudest asjadest väga ei rääkinud. Ta mainis veel, et paljude arust sobivad testijateks algajamad arendajad, kuid minu arust on just vaja testimiseks palju oskusi ja kogemust. Testimisest oleneb väga palju, kui teste ei tee, siis võib välja tulla väga palju ootamatuid vigu. Testid märkavaid neid vigu, mida ise ei pruugi tähele panna.

9. oktoobri loengus esines Andres Septer, kes on ITK vilistlane ja töötab hetkel firmas Playtech. Üks esimesi nõuandeid oli see, et kui sa tahad ennast edasi arendada ja enda saavutustest rõõmu tunda, siis ära avalikku sektorisse tööle mine. Andres tõi näite ühe tuttava kohta, kes oli avalikus sektori töötanud juba mõnda aega ja tahtis sealt ära tulla. Tuttav tahtis teada, kui kaua läheb aega, et teda vallandatakse töö tegemata jätmises, möödus mitu kuud ja keegi ei pannud isegi tähele, et ta pole midagi teinud. Lõpuks lahkus ta ise töölt. Tema soovitus oli see, et oma karjääri alustada väikefirmadest ja seejärel liikuda äriinfotehnoloogia valdkonda, sest see on koht, kus suured rahad liiguvad.

Viimases loengus esines meile Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Veebirakenduste turvalisuse põhiteemaks olid paroolid ja kuidas neid kasutada. Tema töökohaks tänasel päeval on Clarified Security, antud firma tegeleb erinevate veebilehtede turvalisuse testimisega. Tema arust kool on väga sarnane tööga ja selletõttu peaks selle rutiiniga varakult alustama. Minu jaoks oli see uus, kui palju nähakse vaeva inimese tausta uurimisel, otsitakse veebist ja suhtlusvõrgustikudest infot. Elar tõi näiteks ühe video, kus näidati, kuidas üks mees oli selgetnägija ja teadis inimeste kohta väga isiklikke asju, kuid tegelikult olid katte taga häkkerid, kes otsisid netist infot ja näitasid, kui lihtne ja kiiresti kättesaadav see on.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6.

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6.

Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1.

Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.9.

Korduseksamid on riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tasuta. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.

Tasulisel (OF) õppekohal maksab korduseksam 20€. Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal punkt 5.