User:Tglase

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Glase

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine näol oli tegu ühe huvitavama ainega sügissemestril. Enne semestri algust ÕISist ainet vaadates ei tekitanud antud aine suurt huvi ja mõtlesin et tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga.

Esimene loeng toimus 27. augustil ja tegu oli nii öelda kooliaasta avaloenguga. Kahjuks ise ma loengust osa võtta ei saanud, sest polnud võimalik enne 1.septembrit Tallinnasse elama asuda. Loengus võtsid sõna Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Suurema osa rääkimisest tegi Inga Vau, kes on meie kooli õppeosakonna juhataja. Loengus räägiti üldistest asjadest, nagu näiteks kõrgharidussüsteemist ja üldisest õppekorraldusest ITK-s. Oli asju mida ma varasemalt teadsin aga suures osas oli tegu minu jaoks väga hariva loenguga, sest tulles otse keskkoolist polnud ma väga täpselt kursis ülikooli elu ja oluga. Räägiti veel kooli välistest tegevustest, stipendiumitest ja kooli käsutuses olevatest tehnilistest võimalustest, mis on minu arust vägagi olulised teemad. Eriti meeldiv oli kuulda loengu salvestuse, mis eemaldas minu peast küsimuse: „mis siis saab kui ma mingil põhjusel ei saa loengust osa võtta?“

Teise loengu teemaks oli „õppimine ja motivatsioon“. Loengu viis läbi antud aine õppejõud Margus Ernits, kes on ühtlasi ise ka ITK lõpetanud. Osaliselt kattus loengu sisu esimese loenguga, võib-olla seetõttu, et õppejõud oli arvestanud võimalusega, et kõik ei saa osaleda esimesel loengul, mis oli positiivne. Õppejõud rääkis lühidalt ainest ja kuidas arvestuseks vajalikud aspektid korralikult ära teha. Enamuse osa loengust räägiti motivatsioonist ja sellest kuidas edukalt õppida, see andis palju mõtteid kuidas enda jaoks õppimist huvitavamaks muuta. Ernits rääkis veel robootikaklubist, mille juhendaja ta ise olnud on. Robootika klubi tundus väga huvitav ja praktiline, kahjuks aga pidin endale tõdema, et suure tõenäosusega selle jaoks ma aega ei leia. Loengu lõpus tuli üks noormees rääkima TTÜ lapikutest. Andis hea ülevaate nende tegevusest ja kindlasti parema alternatiivi arvutiremondile, kui just ise jõud üle ei käi.

Kolmanda loengu teemaks oli Robootika ja häkkimine. Nagu eelneval nädalal, viis ka seekord loengu läbi Margus Ernits. Loengus sain teada mida sõna häkkimine tegelikult tähendab, eelnevalt olin seda ekslikult pidanud teiste arvutisse tungimiseks ja turvavigade otsimiseks, mis aga tegelikult tähendab kräkkimist. Õppejõud rääkis lähemalt ka robootikaklubist ja robootika võistlusest Robotex. Robootika klubi annab tudengitele võimaluse oma oskusi praktiliselt väljendada ja seeläbi ennast õppimiseks motiveerida. ITK tundengid on Robotexil olnud vaieldamatult edukad(8 esimest kohta, 7 teist kohta ja 8 kolmandat kohta), mis andis mulle aimdust ITK hariduse kvaliteedi kohta. Ühtlasi tegeleb robootika klubi ka erinevate projektidega, nagu näiteks parandati ja korrastati vanasid arvuteid, mis anti neile kellel nende soetamiseks võimalus puudus.

Neljanda loengu teemaks oli Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. See oli esimene loeng, mille viis nii-öelda täielikult läbi külalis esineja. Janika Liiva näol oli tegemist ITK vilistlasega, kes töötab asutuses toggl. Ta rääkis oma ette kandes IT maailma stereotüüpidest ja naistest IT maailmas. Tema loeng oli minu jaoks üks meeldejäävamaid ja huvitavamaid, seda seetõttu, et samastasin ennast paljuski temaga. Sarnaselt Janikale tulin ka mina ITK-sse otse keskkoolist ja varasema erialase aluspõhjata, tema loeng andis mulle usku et vaatamata sellele võin võhikuna teiste kõrval, kes IT maailmaga rohkem kursis, läbi lüüa.

Viienda loengu pealkirjaks oli IT süsteemide administraatorilt esmakursuslastele. Loengu viis läbi Carolyn Fischer, kes sarnaselt eelmisel nädalal kõnelenud isikuga oli naisterahvas, mis pole täna päeva IT maailmas enam ime. Erinevalt eelkõnelejaga oli tal juba varasem põhi all, nimelt 7.klassis hakkas tegelema algelise programmeerimisega. Loengust panin kõrva taha soovituse, et ei tasu üle pingutada ja endale liiga teha, kuigi õppimine võib raske olla, tuleb seda ikka siiski mõistuse piires teha. Veel rääkis ta oma tööst skypes ja USA-s asetsevast IT mekast Silicon Valleyst, mõlemad teemad olid väga huvitavad ja kutsusid kuulama. Ettekande esitaja oli ise ka üsna närviline ja mingil määral kartis meie ees esineda, mis tegi esitluse kuulamise ja sellesse süvenemise natukene raskeks.

Kuuenda loengus sain lähemalt aimu, mida kujutab endast testimine. Testimisest tuli meile rääkima järjekordne ITK vilistlane Kristjan Karmo, kes hetkel töötab tegevjuhina ASA-s. Ta rääkis meile lähemalt testimise olemusest, sellega kaasnevatest müütidest ja kuludest mida toob kaasa puuduv või ebakvaliteetne testimine. Huvitav oli kuulata kui palju on maksma läinud esmapilgul tühistena tunduvad vead. Need üüratud summad panid mind aru saama testija töö tähtsusest ja vajadusest. Mulle isiklikult väga sümpatiseeris see loeng ja amet, sest olen alati olnud selline inimene kellele meeldib teiste vigadele tähelepanu pöörata.

Seitsmendas loengus tuli Andres Septer meile rääkima IT tööturust, ehk sellest mis meid peale kooli ees ootamas on. Esineja oli väga konkreetne ja kohati ka karmisõnaline, mis polnud antud kontekstis üldsegi halb. Tema karm toon ja konkreetsus panid mind loengut hoolega kuulama ja konspekteerima. Mulle avaldas muljet tema oskus esineda ilma slaidideta, ta sai nendeta väga hästi hakkama. Veel rääkis ta suurte ja väikeste IT firmade erinevustest. Tõi välja et kui oled looder ja meeldib lihtsalt vanal rasval liugu lasta siis suurtes firmades on seda lihtsam teha, seetõttu et seal on töötajaid rohkem kes antud töö ära saaks teha. Esineja muutis ka mu arvmust IT inimese suhtes, eelnevalt olin arvanud, et IT inimene on lihtsalt selline omaette nokitseja, nüüd aga sain teada, et tegelikult peab sarnaselt müügimehele olemas olema oskus ennast ja enda oskusi müüa.

Kaheksanda ja ühtlasi viimase loengu viis läbi Elar Lang ettevõttest clarified security OÜ. Ta rääkis meile lähemalt veebirakenduste turvalisusest ja turvatestimisest. Sarnaselt meie õppejõule Margus Ernitsale pidas ta kõne, et meid kui tudengeid õppima motiveerida. Minu jaoks kujunes tema loengu juures kõige meeldejäävamaks osaks see, kui ta rääkis salasõnade turvalisusest. See pani mind mõtlema, kas mu salasõnad on piisavalt tugevad. Tunnistan ausalt, et peale loengut ma vahetasin päris mitmes keskkonnas salasõnad ära.

Kokkuvõtteks võin öelda,et antud aine andis väga hea ülevaate IT erinevatest tahkudest ja andis selgema ülevaate tuleviku kohta. Võin julgelt öelda et loengud olid huvitavad ja kutsusid kuulama ja polnud sellist tunnet nagu oleks loengus vägisi ja kordagi ei tekkinud sellist mõtet: „miks ma siin olen ja parema meelega pikendaks kodus und“. Vilistlaste kooliteest kuulmine osutus oodatust palju motiveerivamaks ja andis motivatsiooni edasi õppimiseks ja tuleviku suunas püüdlemiseks. Usun ja loodan, et antud loengud andsid mulle tuleviku mõistes palju juurde.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuse aeg tuleb õppejõuga individuaalselt kokku leppida. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is ja see tuleb ära teha vähemalt 2 päeva enne sooritust. Õppides OF-õppekohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve tekib ÕIS-i, RF õppekohal on järelarvestus tasuta.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esmakursuslane võib minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taotlemiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele ja see vormistatakse rektori käskkirjaga ning vastavalt põhjusele tuleb esitada ka lisadokumendid, mis tõendavad akadeemilise puhkuse vajadust. Maksimaalne puhkuse aeg on kuni 3 aastat, juhul kui põhjuseks on lapse hooldamine. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks peab üliõpilane hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeaineid deklareerida juhuk kui tegu on: keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, selleks tuleb esitada kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Järeleksameid- ja arvestusi saab teha esitades avalduse õppeosakonda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimese semestri eest arvet ei tule, sest ITKs tuleb arve saamisest pääsemiseks saada semestris 27/30 EAPd. Teise semestri lõpuks jääb 17 puudu 3 EAPd. Arvestades et ühe EAP hind on 50€, siis esitatava arves suurus on 3*50 ehk 150€.