User:Jheering

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Joosep Heering

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames käisid loengud andmas edukad, mõned neist üsna koloriitsed persoonid erinevatelt infotehnoloogia harudelt. Pole kahtlustki, et tegu oli oma alal läbi löönutega, kes tõesti tunnevad, et nende töö ei ole pelgalt raha teenimise vahend, kuivõrd enese väljendamise ning oskuste omandamise ja ka jagamise vahend. Esmakursuslasena ja IT-valdkonnas üsna võhikuna tundvana oli tore kuulata, mida minu tulevane tööpõld endast kujutama hakkab ja kuhu peaks enda energiat ja aega suunama. Ei läinud kaua, kui iga neljapäeva hommikune autosõit kooli hakkas järjest enam meeldima kuna sisestas korraliku koguse motivatsiooni edasisteks õpinguteks.

Esimene loeng algas juba enne septembrit, kus Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov rääkisid teemal Õppekorraldus ja sisekord. Loengu käigus sain hea ülevaate ITK-s toimuvast, nii roobotika labori, cisco labori, mobiiliarenduse labori, Elion-Ericssoni sidelahenduste labori ja erinevate klubide olemasolust. Samuti tutvustas ITK haridustehnoloog Juri Tretjakov kolledži õpikeskkondi Moodle ja Wiki ning loengusalvestust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loeng jättis väga viisaka esmamulje ning tahe õppida aina kasvas.

Nädala pärast, 4. septembril toimus loeng Õppimine ja motivatsioon. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits, kes rääkis lähemalt aine õpingukorraldus ja erialatutvustus edukaks läbimiseks vajalikest tegevustest. Samuti manitses ta värskeid esmakursuslasi mitte kaasa minema ahvatlusega lasta teha teistel oma kodutöid ning pääseda eksamilt akadeemilise petturluse läbi, tundes tagajärgi järgnevate semestrite ainete läbimisel. Siinkohal olen Margus Ernitsaga absoluutselt päri ning kohusetundliku õppurina püüan eelmainitust hoiduda. Järgnevalt tuli teemaks viitamine, mis tuleb tunnistada, pole minu poolt väga kasutust leidnud ning sain targemaks, et see on asi mida hinnatakse karmilt ning see on korrektse töö alus. Loengu teisel poolel sai sõna TTÜ tudeng, kes rääkis lähemalt TTÜ Tarkvaraarendus Klubist. Isiklikult püüdes jääda patrioodiks ITK-le valiksin mõne huvitava labori just ITK-st.

Häkkimine on minule alati seostunud identiteedivargusega ning arvutisse üle võrgu sissemurdmisega. Sain teada, et seda nimetatakse hoopiski kräkkimiseks 11. septembri hommikul olles jõudnud taaskord Margus Ernitsa läbiviidavale loengule, mille teemaks oli seekord Robootika ja häkkimine. Loengu teised teemad lahkasid tegevust robotiklubis, samuti Robotexil osalemist, mis on olnud seni ITK-le üliedukas, ning ka koostööd Eesti Kunstiakadeemia tudengitega. Eriliselt tundsin huvi just viimase loetletud teema vastu kuna huvitun isegi suuresti tootedisainist ning leian, et kaval disain nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt looks kordades nutikamad ja ilusamad tooted. Loeng jättis positiivse mulje.

Neljas loeng algas 18. septembril külalisesinejaga, kelleks oli Janika Liiv ning teemaks Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast . Pean ennast IT-valdkonnas üsna võhikuks, kuid Janika Liiv suutis minule IT-s kasutatavate akronüümide liigituse loogika väga arusaadavalt selgeks teha. Ta rääkis samuti stereotüüpsetest arvamustest, mis tekivad naisprogrammeerijate kohta. Olen tema seisukohaga täiesti nõus, et naisi kasvatatakse maast madalast juba tehnikast eemale hoidma. See on ka minu arvates vale ning lastele, sealhulgas tüdrukutele tuleks õpetada juba eos baasteadmisi mehhaanikast. See loob aluse loogilisele mõtlemisele ning oskuse suuta asju luua, mitte ainult oma peas vaid ka füüsilisel kujul. Leian, et peamine põhjus, miks mehed saavad hetkel Eestis rohkem palka kui naised ongi tingitud sellest, et meestel on keskmiselt paratamatult parem tehniline taip ning seda läheb aina rohkem vaja, olenemata mis sektoris töötatakse. Õnneks pole aga tänapäeval enam naisprogrammeerija tabu. Samuti rääkis ta ideoloogia kinnistumisest, kus inimesed leiavad, et mingi teatud programm on nende jaoks kõige õigem ning keegi ei suuda millegi paremaga lagedale tulla. See põhjustab stagnatsiooni, kus teatud aja pärast on keegi tulnud millegi paremaga välja, kuid keeldudes endale seda tunnistamast väldime me arenemist, raisates aega tühistele vaidlustele. Leian, et tuleb vaadata kaugemale. Tuleb koguaeg vaadata kriitilise pilguga oma ideoloogiaid ning endale kinnitades, mis on parim, aru saada, et keegi teeb kunagi teistmoodi, paremini ning miks ei võiks teha seda ise võttes aluseks oma ideoloogiad? Räägiti veel petise sündroomist, mis pidavat igat arendajat kunagi oma karjääri jooksul tabama, kus arendaja tunneb motivatsioonikriisi ning ei leia, et tema töö oleks väärtustatud. Mina leian, et siinkohal on suur vastutus firma juhtkonnal, kes pole suutnud oma töötajate muresid kasvõi kuulata või kui on, siis mitte neist välja tegema. Üleüldiselt jättis Janika sümpaatse mulje, oli tore hommik ning kõlama jäi mõte, et tuleb luua, luua ja luua.

Viiendasse loengusse jõudes 25. septembril polnud hommikune uni kuidagi silmist kadunud, ning endalegi üllatusena ei tundunud ülearu energilisena ka seekordne loengu läbiviija, kelleks oli Skype's süsteemi administraatorina tööl olev Carolyn Fischer. Loengu teemaks oli IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele . Ta tutvustas oma tööd Skype's ning teekonda kuidas ta sinna jõudis. Noorelt programmeerimisega algust teinud teadis ta juba varakult, et IT on valdkond, mis teda paelub. Olles karjääriredelil olnud nii projektijuht kui ka süsteemiadministraator ning käies lähetusel Indias, on loengu andja näol tegu vaieldamatult enda alal kogenud ning motiveeritud professionaaliga. Tunnistan, et minu jaoks polnud tegu väga motiveeriva loenguga. Teema püstitus jäi kohati arusaamatuks ja administreerimine pole hetkel see suund, kuhu ma ise sooviks suunduda.

Kuuenda loengu külaline oli Kristjan Karmo. Firma ASA Quality Services tegevjuht, kes rääkis 2. oktoobril teemast: Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengu esimene teema käsitles testimisega käivate müütide ümberlükkamine ning põhjendus, miks on tarvis testimisele aega ning ressurssi kulutada. Minu jaoks üheks huvitavamaks teemaks olid testimise puudulikkuse tõttu tekkinud kolossaalsed kahjumid, tihtipeale tingitud ka väga marginaalsest veast. Hästi seletati veel loengu käigus lahti erinevad arendamise mudelid: Kosk ja V-mudel. Samuti testimise liigid:Must kast, Valge kast, Testilugudel põhinev ning Uuriv testimine. Pean tunnistama, et mina liigitusin sinna kategooriasse, kes pidas testimist igavaks ning üksluiseks tööks, kuid peale seda loengut pean tunnistama, et tegu pole kaugeltki sellega ning testijal langeb suur vastutus lõppprodukti kindla toimimise ees.

Kui kõik eelnevad loengud sisaldasid teemasid töökohast ning teatud spetsialiseerumisest, siis 9. oktoobril loengu "IT tööturust" andnud Andres Septer tutvustas väga värvikalt Eesti IT-valdkonna tööturgu. Pean siinkohal kohe mainima, et tegu oli vaieldamatult kõige pessimistlikuma, samas ausama loenguga tööturul toimuva kohta, mida mina kuulnud olen. Robustselt aus kirjeldus kõikide tööturul olevate variantide kohta, olgu siis, kas töö riigiasutuses, erasektoris suurettevõttes, väikeettevõttes või koguni start-up'is lõi vägagi selge pildi, kus erinevaid tüüpi inimesi kohata võib. Loengu läbiviija mõtetest kõige teravamalt jäi kõlama mõte ise alustades küsida külma kõhuga väärilist hinda. Leian minagi, et tegu on kahtlemata hea mõttega nii kasumi kui ka lõpptoodangu seisukohast. Mis saab vääriliselt tasustatud, saab ka motiveeritud ja pädevate inimeste poolt hea toode, selles pole kahtlustki. Veel leidsin enda jaoks huvitavat mõttest, et CV keskusest ei pruugi saada parimat pakkumist, sest järelikult on juba kõik variandid tööotsijal tuttavate seast tööline leida lõppenud. Lõppu jäi kõlama jällegi üsna pessimistlikult, kuid minu arvates tõeselt, et tööandjate pakutavatesse soodustustesse ja lisateenustesse tuleks suhtuda pigem kriitiliselt. Tegu oli vaieldamatult minu lemmik loenguga siiani.

Viimast loengut viis läbi Elar Lang, kes tuli ettevõttest Clarified Security. Toimus see 16. oktoobril ja teemaks oli: Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus . Elar oli parim näide motiveeritud töötajast, kes on suutnud oma hobi ja töö ühendada. Loengu esimeses pooles räägiti peamiselt õppimise olulisusest ning distsipliinist. Loengu teine pool käsitles turvalisuse küsimusi, eelkõige paroolid. Tegu oli minu jaoks väga motiveeriva loenguga. Pani tõsiselt mõtlema minu enda virtuaalse identiteedi turvalisust. Samuti tuletati taaskord meelde sarnaselt nädal varem loengut pidanud Andres Septeri väitega, et esmalt otsitakse tööturule inimesi oma tuttavate ning oma alluvate tuttavate ning soovituste kaudu, mistõttu on tähtis jätta endast esinduslik mulje alati. Teemad millele ma ise pole väga põhjalikult tähelepanu pööranud, olid paroolide pime usaldamine ning password recovery läbi meili. See pani mind tõsiselt oma parooli turvalisust ümber hindama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et neljapäeva hommikud väärisid igati kohal käimist. Õpitakse ikka targematelt ja miks siis mitte kõige targematelt, ehk oma ala spetsialistidelt. Aine andis teadmisi kogu eluks ning tohutult motivatsiooni edasi pürgimiseks. Kõige paremini jäid mulle neid loenguid meenutama Elar Langi lause: Nagu sa suhtud õppetöösse, suhtud sa ka tulevikus töösse, mille eest hakkad sa palka saama.'

Õpingukorralduse küsimused

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Vastus Järeleksamiks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastus Selleks registreerimine toimub ÕIS-is. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb avaldus esitada õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Vastus Registreerimine peab toimuma vähemalt 2 päeva enne järeleksami sooritust.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus Riigieelarvelisel kohal õppurile on järeleksam tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Tasulisel kohal õppurile on järeleksam tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is. Kordussoorituse tasu on 20 €.

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Vastus Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda: tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Vastus Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb teha avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Vastus Maksimaalne puhkuse aeg on tervislikel põhjustel - kuni 2 aastat, lapse hooldamiseks - kuni lapse kolmeaastaks saamiseni, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni 1 aasta või muudel põhjustel - kuni 1 aasta.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Vastus Puhkuse lõpetamine toimub avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Vastus Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja üliõpilastele, kes on: keskmise, raske või sügava puudega, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.