User:Ktoomel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kärt Toomel
Esitatud:

Essee

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" oli minu jaoks väga positiivne üllatus. Olles varasemalt juba ühe kõrghariduse omandanud, ei oodanud ma selle varasema kogemuse põhjal säärasest ainest miskit erilist. Nüüd aga, kui kursus hakkab juba lõpule lähenema, võin öelda, et kui teeksin ise õpingukorralduse kursuse, siis teeksin ilmselt samasuguse. Vähemalt rõhuasetused paneksin täpselt sinna, kus need kõnealuses Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi "IT Kolledž") kursuses on.

Olen keskmisest päevaõppe-tudengist umbes 10 aastat vanem ning seega kõik õpingukorralduse aine aspektid otseselt mind ennast ei puuduta. Näiteks esimeses loengus tutvustas õppeosakonna juhataja Inga Vau Eesti kõrgharidusruumi ja seda reguleerivat seaduandlust ning arusaadavatel põhjustel oli seal minu jaoks suhteliselt vähe uut infot. Samas seda osa, mis puudutas hiljutist nö kõrgharidusreformi, kuulasin suure huviga. Kui mõtlen ennast aga otse keskkoolist tulnud tudengi asemele, siis oleksin sellise loengu eest väga tänulik, sest väga palju olulist infot oli lihtsasti mõistetavalt ja kompaktselt kokku võetud ning esmakursuslased said sealt nö kasutusjuhendi, kuidas oma õpingutega IT Kolledžis edukalt toime tulla. Mulle meeldis, et Inga Vau rääkis palju ka nö taustainfot (näiteks miks on oluline, et õppeinfosüsteemis oleksid korrektsed kontaktandmed), kogu tema jutt lähtus just esmakursuslase vaatepunktist ning ta vastas oma jutu sees ära väga suurele hulgale küsimustele, mis esmakursuslastel selleks hetkeks polnud võibolla veel tekkinudki, aga hiljemalt esimese semestri jooksul kindlasti tekivad.

Minu esimeseks suuremaks üllatuseks õpingkorralduse ainega seoses oli see, et tegemist on tõepoolest kursusega, mitte ühe loenguga, pärast mida tuleb mõned tühised linnukesed siia-sinna kirja saada. Mulle väga meeldib, et kõik esinejad on läbivalt rõhutanud (enese)motivatsiooni ja pühendumise olulisust, koos oma isiklike eluliste näidetega. Näiteks kaheksandas loengus esinenud Elar Lang on suurepäraseks tõestuseks sellest, et akadeemiliselt edukas saab olla ka siis, kui isiklik teadmishuvi ja õpihimu avaldubki alles ülikoolis. Või siis teise näitena neljandas loengus rääkinud Janika Liiv, kes ülikooli astudes valis dramaturgia ja IT vahel ning otsustas praktiliselt ilma igasuguste eelteadmisteta siiski IT-õpinguid alustada. Esmakursuslased on kindlasti väga mitmekülgse taustaga ning sugugi mitte kõik neist ei ole oma senist haridusteed eeskujuliku pühendumusega läbinud. Arvan, et õpingukorralduse aine annab neile mõnusa positiivse energiasüsti sõnumiga, et kõik on võimalik, kui vaid ise piisavalt pingutada. Kui sellele veel lisada loengutest kogutud mõtete analüüsimine (mis on ka käesoleva essee eesmärgiks), siis mina usun küll, et see paneb nii mõnegi tudengi oma õpingutesse uutmoodi suhtuma.

Pean väga oluliseks, et IT Kolledžis tõepoolest läbivalt ja ilustamata käsitletakse akadeemilise petturluse teemat ja rõhutatakse viitamise olulisust. Nö otsa tegi lahti õpingukorralduse teine loeng, kus Margus Ernits käsitles erinevaid akadeemilise petturluse vorme ning selgitas ka näidete toel, milleni see viib, kui näiteks mõnest olulisest alusainest jäävad olulised teadmised petturluse tõttu omandamata . Lisaks õpingukorralduse ainele on akadeemilise petturluse teemat käsitlenud hiljem veel mitmed õppejõud erinevates ainetes, seega võin esmamulje põhjal väita, et petturlusega võitlemist peetakse IT Kolledžis tõepoolest oluliseks ning sellel on kindlasti positiivne mõju nende tudengite motivatsioonile, kes on tulnud kõrgkooli, et ennast arendada ja uusi teadmisi omandada. Teisest loengust meeldis mulle ka see, et Margus Ernits käsitles motivatsiooni-teemat nö kahepoolselt, st. juttu polnud mitte ainult sellest, et tudeng peab heade tulemuste saavutamiseks olema motiveeritud, vaid see on oluline ka õppejõudude puhul ning akadeemiline petturlus vähendab kokkuvõttes nii tudengite kui ka õppejõudude motivatsiooni oma tööd hästi teha.

Eriliselt jäi mulle meelde neljas loeng, milles Janika Liiv rääkis muuhulgas naiste rollist IT-maailmas. Jällegi, tuginedes isiklikule kogemusele julgen väita, et soolised stereotüübid on oluline teema peaaegu kõigis valdkondades, samas veel kümmekond aastat tagasi pidasin minagi seda pigem pseudoteemaks. Mulle meeldis, kuidas Janika Liiv seda teemat käsitles - st tema ja TechSistersi eesmärk ei ole mitte saavutada seda, et "kõigis ametites oleks rohkem naisi" vaid, et naisi ja mehi käsitletaks samas tegevusvaldkonnas tegutsedes võrdselt.




Samas näiteks 7. loeng, milles Andres Septer käsitles erinevaid IT tööturu aspekte, mulle stiili poolest ei meeldinud. Ta küll ei teinud juba alguses saladust sellest, et tema ettekanne ongi negatiivses toonis, aga mida rohkem ma teda kuulasin, seda enam hakkasid mind teatud asjaolud siiski häirima. Näiteks jäi mulle mulje, et tema ettekanne ainult kinnistab niigi ühiskonnas levinud stereotüüpi ülbetest IT-meestest, kui ta kirjeldas värvikalt, kuidas kõik teised töötajad ettevõtetes ei saa peaaegu mitte millestki ise aru. Samuti ei pea ma õigeks riigiasutuste ühemõttelist halvustamist, isegi kui temal endal on negatiivne kogemus olnud. Sellega ta justkui propageerib suhtumist, et "mõisa köis las lohiseb", samas kui ammu on möödas see aeg, kui see "mõis" oli miski meist väljaspool seisvat. Tänapäeval mulle meeldiks, kui igaüks ikka ise ka tunneks oma riigi eest vastutust ning praeguse näite puhul siis ei läheks riigiasutustesse tööle juba eeldusega, et seal on kõik halvasti, inimesed on ainult "rumalad ametnikud" ja palka saab ka vähe. Ehk teisisõnu, ma ei pea õigeks, et esmakursuslaste arvamust selles suunas kallutatakse.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirja punktile 5.4.4. on arvestust võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) . See tähendab, et kui peaks juhtuma, et mul jääb käesoleval semestril mõnes aines arvestus saamata, siis on mul võimalus seda arvestust järele teha kuni 2015/2016 õppeaasta sügissemestri punase joone päevani.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4 ). Järelarvestuse tegemine tuleb siis eeldatavasti leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.8. ).
RF õppekohal õppides ei pea tudeng ise kordussoorituse eest maksma, kuid silmas tuleb pidada õppekorralduse eeskirja punkte 5.2.12. ja 5.2.13., mis sätestavad, et ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ning aine korduv deklareerimine on tasuline . Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.7. on OF õppekohal õppides kordusarvestused tasulised ning tasu suurus sätestatakse rektori käskkirjaga . Vastavalt IT Kolledži kodulehel avaldatud infole on OF õppekohal kordussoorituse tasuks 20 eurot .

Küsimus 2

2.1. Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
2.2. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus
2.1. Järgmised tegevused peavad kindlasti olema tehtud enne punase joone päeva:
2.1.1. semestri individuaalse õpingukava esitamine ehk deklareerimine (õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1. ).
2.1.2. omal soovil akadeemilisele puhkusele minekuks avalduse esitamine (õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.3.4. )
2.1.3. akadeemilisel puhkusel oleva ja õppekorralduse eeskirja punkti 6.1.5. nõuetele vastaval tudengil (soovi korral) taotluse esitamine akadeemilise puhkuse ajal ainete deklareerimiseks (õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.6 )
2.1.4. akadeemilise liikumise avalduse esitamine - täpne tähtaeg on 1 tööpäev enne punase joone päeva (õppekorralduse eeskirja punkt 7.2.1. ja 7.2.2. )

2.2. Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.11. saab positiivset hinnet parandada ühel korral ning kahe semestri jooksul, kusjuures kehtima jääb kahest sooritusest parim tulemus .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.19 ) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP kohta .
Vastavalt ülesande püstitusele jääb esimesel semestril õppekava täies mahus täitmisest puudu 27 - 19 = 8 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 8 * 50 = 400 eurot.
Teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 27 - 22 = 5 EAP-d (eeldusel, et ülesandes ei ole mõeldud õppekava kumulatiivset täitmist, st teisel semestril sooritati 22 EAP-d mitte 22 - 19 = 3 EAP-d), mille eest esitatakse siis 5 * 50 = 250 euro suurune arve.