User:Ktoomel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kärt Toomel
Esitatud:

Essee

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" oli minu jaoks väga positiivne üllatus. Olles varasemalt juba ühe kõrghariduse omandanud, ei oodanud ma selle varasema kogemuse põhjal säärasest ainest miskit erilist. Nüüd aga, kui kursus hakkab juba lõpule lähenema, võin öelda, et kui teeksin ise õpingukorralduse kursuse, siis teeksin ilmselt samasuguse. Vähemalt rõhuasetused paneksin täpselt sinna, kus need kõnealuses Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi "IT Kolledž") kursuses on.

Olen keskmisest päevaõppe-tudengist umbes 10 aastat vanem ning seega kõik õpingukorralduse aine aspektid otseselt mind ennast ei puuduta. Näiteks esimeses loengus tutvustas õppeosakonna juhataja Inga Vau Eesti kõrgharidusruumi ja seda reguleerivat seaduandlust ning arusaadavatel põhjustel oli seal minu jaoks suhteliselt vähe uut infot. Samas seda osa, mis puudutas hiljutist nö kõrgharidusreformi, kuulasin suure huviga. Kui mõtlen ennast aga otse keskkoolist tulnud tudengi asemele, siis oleksin sellise loengu eest väga tänulik, sest väga palju olulist infot oli lihtsasti mõistetavalt ja kompaktselt kokku võetud ning esmakursuslased said sealt nö kasutusjuhendi, kuidas oma õpingutega IT Kolledžis edukalt toime tulla. Mulle meeldis, et Inga Vau rääkis palju ka nö taustainfot (näiteks miks on oluline, et õppeinfosüsteemis oleksid korrektsed kontaktandmed), kogu tema jutt lähtus just esmakursuslase vaatepunktist ning ta vastas oma jutu sees ära väga suurele hulgale küsimustele, mis esmakursuslastel selleks hetkeks polnud võibolla veel tekkinudki, aga hiljemalt esimese semestri jooksul kindlasti tekivad. Loengu teises pooles rääkis kvaliteedijuht Merle Varendi tagasiside andmise võimalustest ja selle olulisusest. Minule avaldas muljet juba pelgalt see, et IT Kolledžis on üldse olemas kvaliteedijuhi-ametikoht, sest niisama tagasisidet küsivad tänapäeval juba ilmselt enamik kõrgkoole. Arvestades, et IT Kolledž on riiklike kõrgkoolidega võrreldes suhteliselt pisike ning näiteks korralisi õppejõude on ainult 13, siis võib tõesti eeldada, et tudengite antavat tagasisidet võetakse tõsiselt ja head soovitused viiakse peatselt ka ellu.

Minu esimeseks suuremaks üllatuseks õpingkorralduse ainega seoses oli see, et tegemist on tõepoolest kursusega, mitte ühe loenguga, pärast mida tuleb mõned tühised linnukesed siia-sinna kirja saada. Mulle väga meeldib, et kõik esinejad on läbivalt rõhutanud (enese)motivatsiooni ja pühendumise olulisust, koos oma isiklike eluliste näidetega. Näiteks kaheksandas loengus esinenud Elar Lang on suurepäraseks tõestuseks sellest, et akadeemiliselt edukas saab olla ka siis, kui isiklik teadmishuvi ja õpihimu avaldubki alles ülikoolis. Või siis teise näitena neljandas loengus rääkinud Janika Liiv, kes ülikooli astudes valis dramaturgia ja IT vahel ning otsustas praktiliselt ilma igasuguste eelteadmisteta siiski IT-õpinguid alustada. Esmakursuslased on kindlasti väga mitmekülgse taustaga ning sugugi mitte kõik neist ei ole oma senist haridusteed eeskujuliku pühendumusega läbinud. Arvan, et õpingukorralduse aine annab neile mõnusa positiivse energiasüsti sõnumiga, et kõik on võimalik, kui vaid ise piisavalt pingutada. Kui sellele veel lisada loengutest kogutud mõtete analüüsimine (mis on ka käesoleva essee eesmärgiks), siis mina usun küll, et see paneb nii mõnegi tudengi oma õpingutesse uutmoodi suhtuma.

Pean väga oluliseks, et IT Kolledžis tõepoolest läbivalt ja ilustamata käsitletakse akadeemilise petturluse teemat ja rõhutatakse viitamise olulisust. Nö otsa tegi lahti õpingukorralduse teine loeng, kus Margus Ernits käsitles erinevaid akadeemilise petturluse vorme ning selgitas ka näidete toel, milleni see viib, kui näiteks mõnest olulisest alusainest jäävad olulised teadmised petturluse tõttu omandamata . Lisaks õpingukorralduse ainele on akadeemilise petturluse teemat käsitlenud hiljem veel mitmed õppejõud erinevates ainetes, seega võin esmamulje põhjal väita, et petturlusega võitlemist peetakse IT Kolledžis tõepoolest oluliseks ning sellel on kindlasti positiivne mõju nende tudengite motivatsioonile, kes on tulnud kõrgkooli, et ennast arendada ja uusi teadmisi omandada. Teisest loengust meeldis mulle ka see, et Margus Ernits käsitles motivatsiooni-teemat nö kahepoolselt, st. juttu polnud mitte ainult sellest, et tudeng peab heade tulemuste saavutamiseks olema motiveeritud, vaid see on oluline ka õppejõudude puhul ning akadeemiline petturlus vähendab kokkuvõttes nii tudengite kui ka õppejõudude motivatsiooni oma tööd hästi teha.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits vahelduseks ka IT nö fun-poolest. Paljude IT-vallas tegutsevate inimeste jaoks pakub see valdkond võimalust just töö ja hobi ühendamiseks. Mina pole küll kunagi arvutimänge mänginud või roboteid ehitanud, aga on minu jaoks tõeliselt fun ka näiteks Excelis suurte andmehulkade töötlemine või siis oma koduarvuti seadistamine mugavamaks kasutamiseks (eriti kui sellest kõigest siis lõpuks ootuspärane tulemus välja tuleb). Olen siiani seda tegevust ise naljaga pooleks just "häkkimiseks" nimetanud ning 3. loengust oli tore teada saada, et see polegi niivõrd meelevaldne nimetus kui ise siiani arvasin. Robootika-klubi tegemisi kuulasin põnev-nukra emotsiooniga, sest erialaklubide tegevuses osalemine pakuks võrratult palju katsetamis- ja arenemisvõimalusi, aga hetkel kahe väikse lapse ja peatselt ka töötamise kõrvalt ei ole mul selleks paraku võimalust. Aga võin vähemalt nii palju öelda, et kui oleksin seda loengut kuulanud esmakursuslasena, siis oleksin EIK robootikaklubi tutvumisõhtul kindlasti kohal olnud!

Eriliselt jäi mulle meelde neljas loeng, milles Janika Liiv rääkis muuhulgas naiste rollist IT-maailmas. Jällegi, tuginedes isiklikule kogemusele julgen väita, et soolised stereotüübid on oluline teema peaaegu kõigis valdkondades, samas veel kümmekond aastat tagasi pidasin minagi seda pigem pseudoteemaks. Minu hinnangul olid väga tabavad loengus toodud näited nii poiste ja tüdrukute mänguasjade erinevusest, arvutimängudes kujutatud mees- ja naistegelaste erinevustest kui ka näiteks fakt, et Steve Jobs'i elust rääkivast filmist jäeti Macintosh'i algses arendamisgrupis olnud naised sootuks välja. Janika Liiv käsitles aga stereotüüpide teemat ka laiemalt, näiteks tõi ta välja ka stereotüübi, et IT-mehi peetakse halbade suhtlemisoskustega ülbikuteks, kes peavad kõiki teisi sõna otseses mõttes lollideks (paraku mulle tundus, et näiteks 7. loengu esineja just kinnistas seda stereotüüpi, aga sellest kirjutan allpool pikemalt). Loengu lõpus jagas Janika Liiv veel mõned niisama huvitavad mõtteterad, mida tasub IT-maailmas toimetades meeles pidada. Eraldi tahaksin ma aga kiita tema esitluse slaide, mis olid mõnusalt minimalistlikud. Pilt ja tabav pealkiri või siis sobivalt esile tõstetud märksõnad andsid vajaliku mõtte suurepäraselt edasi ning täiendasid tema poolt räägitud juttu.

Viies loeng

Kuuendas loengus andis Kristjan Karmo igati põhjaliku ülevaate nii tarkvaratestija töö argipäevast kui ka testimise olulisusest üldiselt. Olles töötanud kunagi ise ühes rahvusvahelises ettevõttes, kus vahetati kogu äritarkvara korraga uue vastu välja ja just Eesti valiti nö katsejäneseks, kus uut ning osalt veel arendamisjärgus tarkvara esmalt juurutama hakati, ei ole pärast seda kogemust vaja mind tarkvara testimise olulisuses veenda. Ilmselt võibki öelda, et me seal tegelesimegi päevast päeva uue tarkvara testimisega, mis paraku oli aga juba live'is ning seega pidid ka kliendid selle halvasti juhitud juurutusprotsessi tõttu üksjagu kannatama. Töötades hiljem lühiajaliselt IT-audiitorina, oli just äripoole poolt läbi viidud testimine üks olulisemaid aspekte, mida uute IT-arenduste osas kontrollisime. Seetõttu arvan, et isegi kui enamikust seda loengut kuulanud tudengitest ei saa ise testijaid, siis sellest loengust saadud info aitab neil ühelt poolt mõista testimise olulisust, kuid teisalt ka mõista neid dilemmasid (või polülemmasid), mille vahel testijad igapäevaselt ennast jagama peavad, ning seeläbi suudavad nad loodetavasti rohkem hinnata testijate tööpanust ka siis, kui testimise tulemus osutub negatiivseks.

Seitsmes loeng, milles Andres Septer käsitles erinevaid IT tööturgu puudutavaid aspekte, mulle stiili poolest paraku ei meeldinud. Ta küll ei teinud juba alguses saladust sellest, et tema ettekanne ongi pigem negatiivses toonis, aga mida rohkem ma teda kuulasin, seda enam hakkasid mind teatud asjaolud siiski häirima. Näiteks jäi mulle mulje, et tema ettekanne ainult kinnistab niigi ühiskonnas levinud stereotüüpi ülbetest IT-meestest, kui ta kirjeldas värvikalt, kuidas kõik teised töötajad ettevõtetes ei saa peaaegu mitte millestki aru. Samuti ei pea ma õigeks riigiasutuste ühemõttelist halvustamist, isegi kui temal endal on negatiivne kogemus olnud. Sellega ta justkui propageerib suhtumist, et "mõisa köis las lohiseb", samas kui ammu on möödas see aeg, kui see "mõis" oli miski meist väljaspool seisvat. Tänapäeval võiks igaüks ikka ise ka oma riigi eest vastutust tunda ning praeguse näite puhul siis ma tahaks siiski loota, et kõnealust loengut kuulanud tudengid ei lähe riigiasutustesse tööle juba eeldusega, et seal on kõik halvasti, kõik töötajad on ainult "rumalad ametnikud" ja palka saab ka vähe.

Elar Langi ettekanne kaheksandas loengus oli aga eelnevale vastukaaluks väga meeldivas toonis. Kui ma ise annaks sarnast loengut, siis alustaksin samuti suhtumise-teemast, sest sellest sõltub tegelikult tudengi motivatsioon ning see, kui palju ta pingutab. Arvan, et on hea, et ta võrdles või pigem samastas suhtumist õppetöösse ja nö päris töösse. Samuti tõi ta esile Eesti IT-turule iseloomuliku aspekti - nimelt on Eesti turu väiksuse tõttu kõik minu praegused kursusekaaslased hiljem ühel või teisel moel kas minu soovitajad või kriitikud, sõltuvalt minu suhtumisest õppetöösse õpingute ajal. Loengu teises pooles sain kinnitust, et minu poolt veebilehtedel kasutatavad paroolid on üpriski hästi valitud. Siiski sain ka mina pisut mõtteainet, kuidas oma veebikasutust ise veelgi turvalisemaks muuta.

Kokkuvõtteks...

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirja punktile 5.4.4. on arvestust võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) . See tähendab, et kui peaks juhtuma, et mul jääb käesoleval semestril mõnes aines arvestus saamata, siis on mul võimalus seda arvestust järele teha kuni 2015/2016 õppeaasta sügissemestri punase joone päevani.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4 ). Järelarvestuse tegemine tuleb siis eeldatavasti leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.8. ).
RF õppekohal õppides ei pea tudeng ise kordussoorituse eest maksma, kuid silmas tuleb pidada õppekorralduse eeskirja punkte 5.2.12. ja 5.2.13., mis sätestavad, et ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ning aine korduv deklareerimine on tasuline . Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.7. on OF õppekohal õppides kordusarvestused tasulised ning tasu suurus sätestatakse rektori käskkirjaga . Vastavalt IT Kolledži kodulehel avaldatud infole on OF õppekohal kordussoorituse tasuks 20 eurot .

Küsimus 2

2.1. Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
2.2. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus
2.1. Järgmised tegevused peavad kindlasti olema tehtud enne punase joone päeva:
2.1.1. semestri individuaalse õpingukava esitamine ehk deklareerimine (õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1. ).
2.1.2. omal soovil akadeemilisele puhkusele minekuks avalduse esitamine (õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.3.4. )
2.1.3. akadeemilisel puhkusel oleva ja õppekorralduse eeskirja punkti 6.1.5. nõuetele vastaval tudengil (soovi korral) taotluse esitamine akadeemilise puhkuse ajal ainete deklareerimiseks (õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.6 )
2.1.4. akadeemilise liikumise avalduse esitamine - täpne tähtaeg on 1 tööpäev enne punase joone päeva (õppekorralduse eeskirja punkt 7.2.1. ja 7.2.2. )

2.2. Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.11. saab positiivset hinnet parandada ühel korral ning kahe semestri jooksul, kusjuures kehtima jääb kahest sooritusest parim tulemus .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.19 ) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP kohta .
Vastavalt ülesande püstitusele jääb esimesel semestril õppekava täies mahus täitmisest puudu 27 - 19 = 8 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 8 * 50 = 400 eurot.
Teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 27 - 22 = 5 EAP-d (eeldusel, et ülesandes ei ole mõeldud õppekava kumulatiivset täitmist, st teisel semestril sooritati 22 EAP-d mitte 22 - 19 = 3 EAP-d), mille eest esitatakse siis 5 * 50 = 250 euro suurune arve.