User:Asmirnov: Difference between revisions
| Line 66: | Line 66: | ||
===Ülesanne=== | ===Ülesanne=== | ||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? | '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?''' | ||
Kui I semestril on olemas 24 EAP, esitatakse II semestri alguses 3 EAP eest õppemaksu arve (27-24). | |||
Kui II semestril on 20 EAP, ehk kumulatiivselt on 24 + 20 = 44 EAP. | |||
27 x 2 = 54 EAP | |||
54 EAP - 44 EAP = 10 EAP <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), 2. Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]</ref> | |||
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK), 3. Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?]</ref>. | |||
Seega: | |||
I semestri arve: 3 EAP x 50€ = 150€ | |||
II semestri arve: 10 EAP x 50€ = 500€ | |||
Kokku aasta jooksul: 650€ | |||
== Viited == | == Viited == | ||
<references /> | <references /> | ||
Revision as of 22:23, 26 October 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Alisa Smirnova
Esitamise kuupäev: 26.10.2014
Essee
Olles juba „kogenud“ üliõpilane, ma arvasin, et "Õpingukorralduse ja erialatutvustuse" õppeaine näol on tegemist kohustusliku programmiga, mille on vaja lihtsalt ära teha. Vähemalt eelmises ülikoolis oli täpselt nii: käid paar korda loengus, ja ongi arvestus käes. Ehk õpingukorralduse õppeainega kool tegi kindlaks, et iga õppija on kasvõi ühe korra kooli reeglitest ja dokumentatsioonist kuulnud. Just sellise eelarvamusega alustasin ma loengutega tutvumist. Tegelikult osutus, et pidin algusest peale rohkem tähelepanu pöörama õppeaine nime teisele osale. „Erialatutvustus“ on see aspekt, mis selle õppeaine vajalikuks ja huvitavaks teeb.
Mina valisin IT kolledži väga subjektiivsetel põhjustel. Valisin arendaja õppekava, sest arvasin, et see võimaldab mulle töötada iseseisvalt, viia miinimumini suhtlemist klientide/kolleegidega. Minu töö tulemuseks on mingi käega katsutav, või „klikitav“ väljund, mille kvaliteet sõltub suures osas minu erialastest oskusteks. Samuti lootsin, et IT-alane töö toob sõltumatust kontoritööst kaheksast viieni. Kursuse lõpuni jõudes olen ma oma ootusi mingis osas korrigeerinud vastavalt kuuldud lugudele ja kogemustele. Kuid just selle abil ma kujutan oma eesmärki nüüd selgemalt ette, ja saan teha teadlike valikuid õpingute vältel.
Aga, igast loengust lähemalt:
Esimese loengu[1] teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Loengu käigus ma sain ülevaate kooli toimimispõhimõtetest ja õppeprotsessi põhitõdedest. Seoses sellega, et minu kooli valik oli pikk tee, ja sellele eelnes ka põhjalik kooli tausta ja dokumentatsiooni uuring, peaaegu kogu info oli tuttav. Sellest hoolimata leian, et info kordamine oli kasulik, sest sain Inga Vau selgitustest[1] kinnitust, et sain õigesti aru nominaalkoormusest ja ainepunktide kumulatiivsusest. Tänu sellele, valikainete deklareerimisel oskasin juba arvestada ka järgmiste semestrite soovitud õppekoormust.
Järgmises loengus käsitleti õppimise ja motivatsiooni teemat[2]. See on minu jaoks äärmiselt oluline, sest viimastest õpingutest on palju aega möödas ja tol ajal eesmärk oli teine. Pärast keskkooli kõrgharidus oli eesmärk omaette. Eriala ei olnud esiplaanis. Nüüd tulin IT Kolledžisse teadlikult mitte "paberi", vaid just teadmiste järgi. Lektor Margus Ernits rõhutas (ja seda ka kordas hiljem ka Elar Lang[3]), et vastastikuseks motivatsiooniks on eriti oluline õppijate tagasiside koolile[2]. Selline vaatenurk oli minu jaoks uudne, kuid analüüsides oma eelnevaid õppekogemusi, ma suutsin nüüd mõista, mis on õppeainete huvitavuse ja mõnede õppeainete igavuse taga.
Veel üks motivatsiooni aspekt sai põhjalikult käsitletud kolmanda loengu käigus[4]. Lektor Margus Ernits tutvustas IT Kolledži praktilist tegevust ja „häkkimise“ korrektset olemust. Loengu tulemuseks tekkis tungiv vajadus endale Raspberry Pi soetada. Ei tea veel, mida ma sellega peale hakkan, aga vaja on seda kindlasti. Kuigi ma olen pigem introvert ja valisin sellise eriala, et vaikselt omaette arvuti taga toimetada, tundub, et meeskonnatöö (nt. Robootikaklubi) eelised ületavad puudusi. Ja ongi eesmärk püstitatud: Õppimise ajal osaleda vähemalt ühes meeskonnatöö ürituses. Ka järgnevas loengus Janika Liiv andis mitmeid huvitavaid suunaviiteid üritustest, kus tasub osa võtta[5].
Janika subjektiivne lugu programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast[5] pakkus huvi just subjektiivsuse pärast. Mõnede seisukohtadega ma ei ole täiesti nõus, kuid teistmoodi vaatenurk aitas kindlasti laiendada minu enda IT maailma üldpilti. Eriti kasulik minu jaoks oli loengu osa arendaja töö väljundist. Nagu alguses mainisin, eeldasin arendaja töös just tajutavat tulemust, kuid selgus, et reeglina seda ei olegi.
Minu arvates väga inspireerivaks õppetunniks oli Carolyn Fischeri esinemine 5. loengus[6]. Selge, et väljapaistva tulemuseni viib sihikindlus ja siiras huvi eriala vastu. Esineja pühendumus oma erialasse tundus nii suur, et olin selle looga ka natuke hirmutatud. Loengu keskel jooksis läbi mõte: „Ilmselt mingil hetkel mul ka tuleb oma tööd 24-tunniste „vahetustega“ tegema“. Kuid kohe tuli ka minu uue eesmärgi sõnastus, mis tuleneb ka Carolyni soovitusest „Ärge põletage ennast läbi /..../“ [Ibid.]. Eesmärk nr. 2: Mina töötan selle nimel, et olla nii hea oma ala spetsialist, et saan oma tööga hakkama ettemääratud tööaja sees. Seega ei peagi öösiti arvuti taga istuma. Selle läbi olen ka hinnatud tööandja poolt.
Tasub mainida, et sellest esinejatest, ja ka järgnevatest loengutest jäi kummitama mõte, et selleks ajaks, kui ma kooli lõpetan, tööturg IT valdkonnas võib olla (ja suure tõenäosusega on) nii palju muutunud, et esitatud „edulood“ ei pruugi enam teostatavad olema.
6. loeng oli minu jaoks reaalsuskontroll. Kristjan Karmo on andnud väga põhjaliku ülevaate testija tööst[7], kust selgus, et minu ettekujutus sellest tööst oli liiga pealiskaudne ja erineb sellest, mis tegelikkuses toimub. See valdkond pakub mulle huvi, kuid testijana peaks jälle olema vahendaja teiste osapoolte vahel. Siinkohal tuleb meelde Janika Liiva lugu arendajast-stsenaristist[5], mis uue info valguses tundub isegi huvitavam valik.
Loengut IT tööturust[8] kuulasin eriti suure huviga. Minu arvates Andres Septer esitas ammendava IT töömaailmas mudeli: erinevate tööandja tüüpide plussid ja miinused, töökoha valik vastavalt sinu eesmärkidele (palganumber, stabiilsus, eneseteostus), tüüpilised lõksud mida vältida jt. Ja jälle sama mõte: kui ainult need tõed jääksid pidama selleks ajaks, kui ma hakkan erialast tööd otsima, IT valdkond areneb nii kiiresti!
Viimane, kuid minu meelest kõige tähtsam loeng, oli turvalisuse ja õppetöösse suhtumise teemal[3]. Elar Langi õppeteekond oli mingil määral sarnane minu omaga, seega oli lihtne õppimisalaseid nõuandeid läbi oma kogemuse analüüsida ja omaks võtta. Minu lõputööd eelnevatest õpingutest ei toonud mulle rohkem kasu kui kõrghariduse diplom ise, ning lugu sellest, kuidas esineja kasutab ka mitme aasta pärast enda uuringuid igapäevases töös on tõesti inspireeriv. Loengu tulemusena sai sõnastatud eesmärk nr. 3: Suhtuda oma õpingutesse nagu palgatöösse. Iga õpingutele kulutatud tund on investeering tulevikku.
Lõppkokkuvõttes „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse” kursus pakkus rohkelt mõtlemisainet nii õppimisest ja IT maailma üldisest pildist, kui ka minu enda asukohast selles. Mõned minu arusaamad erialast on ümberlükatud: naiteks testija töö. Mõnele seisukohale lisandus uus vaatenurk: individuaalne töö vs. meeskonnatöö. Mõni mõte oli täiesti uus, aga osutus väga oluline, nagu näiteks tagasiside andmise olulisus koolile. Õppeaine raames esinesid täiesti erinevad inimesed, erineva motivatsiooni ja elulooga, kuid iga esineja oli äärmiselt entusiastlik oma töö suhtes. Seda püüan ma eelkõige meelde jätta ja ka omaks võtta.
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Mul on õigus kordusarvestusteks, mis kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika)[9].
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[9].
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerumine toimub ÕISis (EIK õppeinfosüsteemis)[10].
Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[11].
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta[12].
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised[13]. Kordussoorituse tasu on 20€ [12].
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 (üks) tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.[14]
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Deklareerides õppeaineid, kohustub üliõpilane neid õppima.[15] Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[16]
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui on deklareertud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve.[17] Hiljem üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.[18]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Kui I semestril on olemas 24 EAP, esitatakse II semestri alguses 3 EAP eest õppemaksu arve (27-24). Kui II semestril on 20 EAP, ehk kumulatiivselt on 24 + 20 = 44 EAP. 27 x 2 = 54 EAP 54 EAP - 44 EAP = 10 EAP [19]
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta[20]. Seega: I semestri arve: 3 EAP x 50€ = 150€ II semestri arve: 10 EAP x 50€ = 500€ Kokku aasta jooksul: 650€
Viited
- ↑ 1.0 1.1 "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august, loengusalvestus
- ↑ 2.0 2.1 "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits), 4. september, loengusalvestus
- ↑ 3.0 3.1 "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang), 16. oktoober, loengusalvestus
- ↑ "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits), 11. september, loengusalvestus
- ↑ 5.0 5.1 5.2 "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv), 18. september, loengusalvestus
- ↑ "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer), 25. september, loengusalvestus
- ↑ "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo), 2. oktoober, loengusalvestus
- ↑ "IT tööturust" (Andres Septer, 9. oktoober, loengusalvestus)
- ↑ 9.0 9.1 Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8
- ↑ 12.0 12.1 EIK KKK, 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6.
- ↑ EIK KKK 2. Mida deklareerimisel arvestada?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.8.
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), 2. Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), 3. Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?
