User:Kelias

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Elias

Esitamise kuupäev: 02. november 2014

Essee

Käesolev essee on kirjutatud kodutööna õppeaines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Essee on koostatud tuginedes isiklikule kogemusele tööturul, IT kolledži vilistlasena ning päevaõppe loengute salvestustele.

Nagu mainitud hakkasin seda ainet kuulama juba teatavate eelteadmistega IT erinevatest aspektidest ja tööturust. Lõpetasin 5 aastat tagasi IT kolledži „IT süsteemide administreerimine“ erialal mille raames olen ka antud aine juba läbi teinud. Sellel aastal astusin uuesti IT kolledžisse, seekord küll arenduse erialal, kuna tundsin, et olen juba liialt kauaks vana rasva peale puhkama jäänud. Seda ainet otsustasin uuesti kuulata kuna eelmisest korrast on kaua möödas ja mind huvitas kuidas teised igapäevased praktiseerijad näevad tänapäeva IT valdkonda. Sellel põhjusel otsustasin ka arvestuseks vajamineva essee kirjutada päevaõppes loetud videote salvestuste järgi.

Esimeses loengus räägiti IT Kolledži (edaspidi ITK) õppekorraldusest ja sisekorrast. Räägiti mis edaspidi toimuma saab ja kuidas hakkab välja nägema järgnev õppetöö. Sisekorra eeskirjadest ja õppekorraldusest oli mul ka eelmisest korrast üsna palju meeles, kuid kasulik oli kuulda, mis on vahepeal muutunud. Kasulik/huvitav oli näiteks teada saada seda, et riigieelarvelisel õppekohal kaugõppe 3 aasta asemel 4 aastaga sooritamisel kulub tasude/maksude näol õppimisele rohkem raha, kui kogu see aeg riigieelarve välisel olles.

Teises loengus rääkis õppejõud Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Minu viimasest reaalsest kooliskäimisest on möödas juba üle 6 aasta ja pean tõdema, et õppida enam väga hästi ei oska. Ka motivatsiooni leidmisega õppimise alustamiseks on raskusi. Öelnud seda nõustun ma täielikult õppejõu esitatud informatsiooniga, kui tähtis on enesedistsipliin ülikooliõpingute käigus. Seda enam kindlasti kaugõppe puhul. Saan aru, et pelgalt koolis õpetatava najal käsitletavatest teemadest täit ülevaadet ei saa ning põhirõhk peaks olema nö „iseseisval nokitsemisel“. Samas usun, et kaugõppe õppekava ja nominaalaega määrates/koostades tuleks siiski paremini hinnata võimalikke tudengte ajalisi ressurrse arvesse võttes võimalikku töölkäiku ning pereelu.

Kolmandas loengus rääkis taaskord õppejõud Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Robootika teemal keskendus õppejõud rohkem ITK sisesele robootikaklubi tegevusele. Ka oma eelmisel ITK ajal kuulsin palju antud klubi tegevusest. Mitmed mu kooli ja kursusekaaslased osalesid aktiivselt selle töös. Ise pole ma kunagi leidnud, et kõige muu – töö, eraelu, muud hobid – kõrvalt jääks üle piisavalt aega järjepidevalt selliste klubidega tegeleda. Sama käib ka nö iseseisva häkkimise kohta. Häkkimine mis olen teinud on peaaegu alati olnud seoses minu tööga. Olen leidnud, et kui tegevusel/häkkimisel on kindel eesmärk nagu näiteks tööülesande sooritamine, on mul olnud palju lihtsam ja huvitavam seda teha.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv programmeerimisest (subjektiivselt), stereotüüpidest ja kogukonnast. Antud loengust jäi mulle peamiselt meelde lektori vaade stereotüüpidele IT maailmas ning kogukond mille loomisel/kaasa löömisel ta on väga aktiivselt osalenud. Ma tean, et stereotüüpide teema on terav nii IT-s kui ka muudes põhilistelt meeste poolt valitsetavates valdkondades kuid usun, et naiste vähesus meie alal on peamiselt tingitud madalamast huvist valdkonna vastu. Ma arvan, et see trend on muutumas ja järjest rohkem naisi leiab oma tee IT valdkonnani. Pean tõdema, et oma kogemuses/töös olen väga vähe kogenud seda tüüpi stereotüüpilist suhtumist.

Viiendas loengus rääkis mu kolleeg ja endine kooliõde Carolyn Fischer oma kogemustest ja soovitustest IT süsteemide administraatori vaatenurgast. Ka mina ise töötan Skypes IT süsteemide administraatorina, seega väga palju tema jutust oli mulle tuttav. Samas oli huvitav kuulata kuidas ja mismoodi kulges tema tee keskoolist tänase ametikohani. Kõige rohkem jäi mulle meelde, kui oluline on IT-s vanale rasvale mitte puhkama jääda. Töökohana tuleb eelistada sellist, kus võimaldatakse regulaarselt osaleda erinevatel koolitustel ja konverentsidel. Samas tuleb tööle minnes pidevalt pingutada ja igapäevaselt endast maksimum anda. Sealjuures tuleb kindlasti vältida läbipõlemist. Nagu ka essee algul välja tõin astusin ka ise uuesti ITK-sse kuna soovin vältida vanale rasvale puhkama jäämist.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarvara kvaliteedist. Oma esitluses kattis ta üsna laialt testimise ja tarkvarakvaliteedi erinevaid aspekte. Ta tõi välja testijaks olemise plussid ja miinused ning tutvustas uutele potentsiaalsetele testijatle valdkonda ning erinevaid tehnikaid. Eriti meeldis mulle, et ta murdis müüdi, et tarkvara testimine on ideaalne töö algajale IT inimesele. Oma kogemusele tuginedes saan öelda, et see müüt on väga levinud ja ka üsna mitmed minu endised koolivennad/kooliõed ning tuttavad on alusanud oma IT karjääri just nii. Olen oma aastate jooksul töörurul töötanud koos paljude tarkvara testijatega ning pean tõdema, et mulle sobivad muud IT valdkonnad paremini.

Seitsemandas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. Ta rääkis laiemalt võimalustest ja probleemidest tööturule jõudes ning palus kõigil enda ümber ringi vaadata kuna meie (kursusekaaslased) oleme tulevikus üksteise parimad soovitajad. Olen IT valdkonnas töötanud juba umbes 8 aastat ning olnud selle aja jooksul neljal erineval ametikohal kolmes erinevas ettevõttes. Seega oskasin hästi seostada esitatud informatsiooni enda kogemustega. Tahaksin veel välja tuua ning nõustuda Andrese väitega, et kõige parem viis ametiredelil/palgaredelil ronida on vahetada ettevõtet. Paraku on ka minu kogemuses seda tõsiasja mitmel korral ette tulnud.

Kaheksandas loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisususest. Kõikidest loengutest oli see minu lemmik just tänu loengu teisele poolele. Loengu esimeses pooles rääkis Elar oma isiklikust kogemusest hariduse omandamisel. Ta rääkis oma katkendlikust kooliteest ja motivatsiooni otsingutest. Ma arvan, et tema lugu on tudengitele väga hea näide, kuidas läbi enesemotivatsiooni võib jõuda heade tulemusteni nii õppetöös kui erialases elus. Loengu teises pooles rääkis Elar veebirakenduste turvalisusest peamiselt salasõnade võtmes. Ta tõi välja kui lihtne võib olla pääseda ligi kasutajate kontodele salasõnasid murdes. Ning kui lihtne on läbi ühe murtud kasutajakonto saada ligipääs ka paljudele teistele. Elar tõi välja kui oluline on omada erinevaid ja keerulisi salasõnu, mis vähendavad riske kasutajate infole. Pärast loengu kuulamist vaatasin kohe üle kõik oma kasutatavad süsteemid ja nendes olevad paroolid ning tegin vajalikud muudatused. Arvan, et selline silmade avamine oli ka antud loengu üks peamisi eesmärke.

Üldiselt olen loengusarjaga rahul ning võin öelda, et see oli kasulik. Ma arvan, et rohkem kasu on sellest kindlasti esmakursuslasel kellel puudub laiem ülevaade/arusaam IT valdkonnast. Kõikidest loengutest võis saada väga õpetuslikku ja motiveerivat informatsiooni. Mulle meeldis väga, et paljud/enamus esitlejatest olid ITK vilistlased, mis loob esmakursuslastele kindlasti hea eeskuju taseme.

Õpingukorralduse küsimused

Üliõpilaskood: 10051971

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduvarvestusele registreerumine toimuv ÕIS-s. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Aine korduv deklareerimine on tasuline. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X=26 Y=19

Ülesande vastus