User talk:Skralik

---

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silja Kralik

Esitatud: 05.11.2014

Essee

Käesoleva essee eesmärk on esitada lühike ülevaade õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames toimunud loengutest, mida jälgisin videosalvestuste vahendusel ning esitada oma arvamus loengutes kuuldu-nähtu kohta.

Kursuse aineprogrammi [1] kohaselt on kursuse eesmärgiks selgitada üliõpilastele IT Kolledži õppetegevuse korraldamisega seotud teemasid ning tutvustada infotehnoloogia valdkonda laiemalt. Kursuse tegi huvitavaks see, et loenguid pidasid pea iga kord erinevad inimesed, oma valdkonna spetsialistid, mõned neist väiksema, mõned suurema töö- ja elukogemusega. Kõik IT-teemasid tutvustanud inimesed olid IT Kolledži vilistlased ja see näitas, et kooli poolt antav haridus annab küllaltki hea baasi edukaks professionaalseks karjääriks.

Esimene loeng [2] keskendus IT Kolledži õppetegevuse erinevatele aspektidele. Kõigepealt esines Inga Vau, kes kõneles IT-kolledži õppekorralduse põhimõtetest, sh tutvustas tähtsamaid aspekte õppekorralduse eeskirjast, selgitas õppeinfosüsteemi kasutamist jne. Tema ettekanne oli väga sisukas, selgelt esitatud, kõiki olulisemaid õpinguid puudutavat käsitlev ja seetõttu minu arvates tarvilik igale õppurile, kes kolledžis õpinguid alustab. Eriti oluliseks enda jaoks pean arusaadavat selgitust õppekoormuse arvestamise ja õppekava täies mahus täitmise kohta, kuna need teemad tekitasid minu jaoks kõige enam küsimusi. Merle Varendi tõi välja üliõpilaste poolt antava tagasiside olulisuse ja kindlasti motiveeris tema ettekanne mind edaspidi sellistele küsitlustele vastama. Tagasiside andmine ülikoolile on arusaadavalt oluline õppetöö paremaks korraldamiseks edaspidi. Juri Tretjakovi ettekanne oli lühike ja konkreetne - hea on teada, kuidas ja kelle poole pöörduda, kui e-õppe vahenditega probleeme peaks tekkima. Esimesest loengust jäi kokkuvõttes kõige enam meelde see, et oluline on küsida ja ise proaktiivne olla.

Teises loengus [3] rääkis Margus Ernits mitmesugustest õppimisega seotud küsimustest – motivatsioonist, aja planeerimisest jne. Kuna olen varasemalt läbinud teistes ülikoolides kraadiõppe, siis palju uut mina sellest loengust enda jaoks teada ei saanud. Korrektne viitamine on mõistagi vajalik ja sellega olen ma varasemate õpingute ja tööde tõttu päris hästi kursis. Mida ma enda jaoks nö kõrva taha panin, oli see, et tuleks meelde tuletada mindmapping’u põhimõtted ning kui teadmised vähegi sinnamaani küündivad, siis hakata mõne konkreetse programmeerimistööga pihta.

Järgmine, kolmas loeng [4] käsitles peaasjalikult robootikaklubi tegevust, samuti tutvustas Margus Ernits erinevaid ja väga põnevaid koostööprojekte, millega IT Kolledž on tegelenud. Huvitav oli see, et koostööprojektid on mõnel korral näidanud, et teinekord saab IT-d kõrvale jättes probleeme hoopis lihtsamalt lahendada (nutikate kardinate näide). Uudiseks oli see, et robootikaklubisse võib julgelt minna ka IT alal päris algaja, st loeng tekitas selle klubi tegevuse ja üldse põneva tegevuse kaudu enda arendamise vastu huvi. Kuidas aga küll pere, töö ja kaugõppe põhitööde kõrvalt veel robootika jaoks aega leida?

Neljandas loengus [5] esines Janika Liiv – ITC taustaga programmeerija ettevõttest Toggle, kelle loengust jäi eredalt meelde huvitav mõttekäik, kus ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja filmistsenaariumi koostamisega. Janika leidis, et mõlemal peab olema „point“, stsenaarium kujuneb stseenide kaupa, mis programmeerimises on võrdeline funktsionaalsusega jne. Kuna minul on programmeerimise ja IT-valdkonna kogemus suhteliselt tagasihoidlik, siis ma ei oska sellise võrdluse paikapidavust hinnata, aga ootan igal juhul põnevusega õpingute süvitsiminekut, et näha, kui loominguline töö see programmeerimine siis tegelikult on. Milles ma Janikaga nõus olen, on see, et inimesed tahavad saada võimalikult „lihtsat“ programmi, st sellist, mida polegi võimalik valesti kasutada, millega inimesed ilma pakse manuaale läbitöötamata „hakkama saavad“ ja end rumalana ei tunneks. Vastasel korral võib tekkida negatiivne suhtumine IT-lahenduse vastu ja inimesed ei võta seda omaks, ei hakka kasutama. Meeldis veel see, et Janika innustas mitte eksimist kartma, vaid proovima lahendust leida. Ma arvan, et see on hea nõuanne igal elualal tegutsejale. Millega ma päris hästi ei tahaks nõustuda, on stereotüüpide teema. On selge, et IT-sektoris on märgatavalt vähem naissoo esindajaid, kuid minu senine töökogemus (küll hoopis teisel erialal) on siiani näidanud, et naisprofessionaalidesse suhtutakse täie tõsidusega ja meestega võrdselt. Raske uskuda, et IT-sektoris see nii ei ole. Kogukondade olulisusega olen nõus – selle olemasolu ühendab, motiveerib, toetab jne. Seetõttu oleks tulevikus huvitav techsisters’itega lähemalt tutvust teha.

Carolyn Fischeri loeng IT süsteemide administraatoriks saamisest ja tema praegusest igapäevatööst Skype’s oli päris huvitav [6]. Tore oli näha, et noorel inimesel silmad säravad, kui ta oma tööst räägib ning ta on heas mõttes uhke oma saavutuste üle. Loomulikult on ta saavutatu nimel ka kõvasti vaeva näinud, palju õppinud, nii koolis kui erinevatel töökohtadel. Carolyni jutust tuli välja, et kui mingisuguse teema vastu on tugev huvi, siis on kõik uksed lahti, tuleb ainult väga sihikindel olla. Sarnaselt esimeses kahes loengus räägitule, soovitas ka tema vaadata koolis ringi, olla kõigele avatud ja õppida kolleegidelt. Samuti mainis esineja, et erinevate operatsioonisüsteemidega tegelemine avardab kindlasti maailmapilti ja seda ma püüan ka ise rakendada.

Kuuendas loengus [7] käsitles Kristjan Karmo testimise ja tarkvara kvaliteedi temaatikat ning rääkis enda kogemusest IT-valdkonnas. Mulle meeldis tema loeng väga, tegemist oli hea lektoriga, teema oli huvitav ning kuna minul antud valdkonnaga varasemaid kokkupuuteid polnud, siis sain palju sisulist teavet. Ettekanne pani mõtlema testimise olulisuse peale. Kristjan tõi palju näiteid nii Eestist kui välismalt ning eriti huvitavad olid need näited, kus oli välja arvutatud arendusvigade maksumus rahas. Panin veel kõrva taha, et heaks testimiseks tuleb läheneda süsteemselt, kasutada loovust ja vajalik on kogemus (eks seda on vaja ka muudes töödes). Siiski, ka kõige nutikamad testijad eksivad. Tähtis on leida viga võimalikult varajases arendusetapis, siis on seda lihtsam parandada..

Andres Septeri loeng IT valdkonna tööturust [8] andis küllaltki hea ülevaate, millised on tööandjate peamised ootused IT valdkonnas, mida peaks tööturule siseneja töökoha valikul arvestama, millised on ohud ja võimalused erinevat tüüpi (sh eri suurusega, erinevates arengujärkudes) ettevõtetes jne. Esineja oli pikaajalise ja erinevates ettevõtetes saadud töökogemusega spetsialist ning seetõttu silmnähtavalt kompetentne. Sain teada, et üheks oluliseks aspektiks, millele tuleks mõelda, on spetsialiseerumine – kas on soov tegeleda mõne kitsa valdkonnaga, või üldisemate ja paljude teemadega. Septeri teemakäsitlus oli huvitav, ta on hea esineja, mulle ei meeldinud aga tema ülemäära negatiivne suhtumine riigiettevõtetesse ja riigiametnikesse. Nii nagu ta isegi mainis, kõik sõltub ikkagi inimesest endast ja tema eesmärgist – kas ta soovib tööd teha, või kergemalt läbi saada. Olen nõus sellega, et inimene peab endale seadma prioriteedid ja vaatama, mille peale ta oma aega kulutab. Uudiseks oli see, et Andrese hinnangul on IT-firmades karjääri tegemine ettevõtte sees sageli küllaltki raske. Samuti tuleb oma ettevõtte arendamisel kindlasti paika panna turunduslikud küsimused, ehk kes on potentsiaalsed kliendid ja kuidas nendeni jõuda.

Viimases loengus [9] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Tema ise tegeleb igapäevaselt veebirakenduste turvalisuse testimisega ja mulle meeldiski kõige enam tema loengu see osa, mis käsitles infolekkeid ja paroolide temaatikat. Olen igati nõus, et inimene ise peab läbi mõtlema, millist infot ta sotsiaalmeedia kaudu edastab. Andmete lekkimise eest ei ole me kunagi kaitstud ja seda tuleks eriti arvutikaugetele inimestele pidevalt meelde tuletada ning kasvõi „puust ja punaselt“ näidata, mida nad saavad enda kaitseks teha. Minu jaoks olid väga asjakohased loengu lõpus antud näpunäited paremate paroolide koostamiseks ning soovitus paroolide turvalisus järele proovida räsi guugeldamise kaudu. Õppetöösse suhtumise osas midagi põhjapanevalt uut ma teada ei saanud. Küll aga sain kinnitust teadmisele, et koolitöid tuleks teha põhjalikult, uute teadmiste hankimist, mitte töö „kaelast ära saamist“ silmas pidades ning oluline on aja planeerimine. Ettekande esitus mulle siiski väga ei meeldinud, sest pidev küsimuste küsimine auditooriumi käest raskendas sisu jälgimist, muutis ettekande hüplikuks.

Loenguid sisuliselt kokku võttes võib öelda, et kõikidest ettekannetest oli võimalik midagi uut ja huvitavat ning vajalikku teada saada ning sellest lähtuvalt saab öelda, et õppeaine eesmärk sai täidetud. Mulle meeldis, et räägiti õppekorralduse praktilistest küsimustest, sellega said nii mõnedki tekkinud küsimused vastuse. Mitmetest ettekannetest (näiteks Ernits, Fischer, Lang, Septer) tuli välja, et kool annab küll teadmiste baasi, kuid edasises edus on oluline õppuri enda motivatsioon ja huvi edasi areneda ning töösse suhtumine (tööandja otsib kohusetundlikke inimesi). Mitu ettekandjat pidasid oluliseks tagasisidet – Lang, Vau ja Varendi rääkisid tagasiside vajalikkusest koolile ning Liiv tagasisidest töötajale. Tagasisidet võiks olla alati rohkem. Ka küsimine on tagasiside - õppejõule ja mitu esinejat (näit Vau, Lang), julgustas küsima. Mitmest loengust võis veel välja noppida soovituse rakendada „hands on“ lähenemist, st hakata kohe programmeerimistööga pihta, sest läbi praktilise kogemuse õpib kõige enam (Ernits, Liiv, Fischer). Korduvalt mainiti ka seda, et vajalik oleks tegeleda erinevate operatsioonisüsteemidega (näiteks Septer, Ernits). Kõige toredam oleks aga see, kui edasises arengus õnnestuks rakendada Carolyn Fischeri kogetut – teha tööd ja õppida nii, et samal ajal oleks lõbus. IT valdkond on selleks väga lai ja põnev, nii et võimalusi peaks jätkuma.

Õpingukorralduse küsimused

1) Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Vastus:

Arvestuste korraldus IT Kolledžis on reguleeritud Õppekorralduse eeskirja (edaspidi ÕE) punktides 5.2 ja 5.4 [10]. Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ning järelarvestuste ajakava avaldatakse ÕISis (ÕE p 5.4.4) [10]. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas sh registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (ÕE p 5.2.8) [10]. Riigi finantseeritaval õppekohal olles on järelarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal olles tasuline (20EUR). Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕE p 5.2.7) [10]. 2) Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? Vastus: Vajaduspõhise õppetoetuse saamist reguleerib Õppetoetuste ja õppelaenu seadus [12] ja „Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal“ (edaspidi Toetuste kord) [11]. Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/2014) olema täidetud järgmised eeldused (Toetuste kord p 2.2): a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril; c) tema keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. See tähendab, et üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot (perekonna mõiste on defineeritud Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses § 51 ). Toetuse suurus sõltub perekonna tulumaksuga maksustatavast tulust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaastal ja on sõltuvalt keskmisest sissetulekust 75, 135 või 220 eurot kuus. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus. Minimaalne ainepunktide arv semestris vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks on 100% nominaalmahust, ehk päevaõppe tudengitel 30AP ja kaugõppel 22,5AP. 3) Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kokku on siis esimese õppeaasta lõpuks saadud 49EAPd. Vastus: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕE p 1.2.19.) [10] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2)[13] 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (vt Õppemaks) [14]. Seega on aasta lõpuks tarvis hüvitada 27-21=6 EAP kulud, ehk tasuda 300EURi. PS! Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.

Kasutatud materjalid: [1] Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aineprogramm [1] [2] Loeng 1. Vau, I., Ernits, M., Varendi, M. Õppekorraldus ja sisekord. 27.08.2014. [2] [3] Loeng 2. Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. 04.09.2014. [3] [4] Loeng 3. Ernits, M. Robootika ja häkkimine. 11.09.2014. [4] [5] Loeng 4. Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. 18.09.2014. [5] [6] Loeng 5. Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele.25.09.2014. [6] [7] Loeng 6. Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. 02.10.2014. [7] [8] Loeng 7. Septer, A. IT tööturust. 09.10.2014. [8] [9] Loeng 8. Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. 16.10.2014. [9] [10] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/. Kasutatud 01.11.2014. [11] Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2014/2015 õppeaastal. [10] Kasutatud 01.11.2014. [12] Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. [11] [13] EIK nõukogu protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013 [14] Õppemaks. [12] Kasutatud 01.11.2014.