User:Tkuusepa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarmo Kuusepalu Üliõpilaskood - 12104101

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Erialatutvustus annab pisikese sissejuhatava ülevaate IT-st kui sellisest ning koolis õppimisest.

Õppekorraldus ja sisekord - Avaloengus sai lahatud õppekorraldust. Loengus jäi puudu punktide arvestus kogu õppimise aja peale. Kolmanda ja neljanda aasta punktiarvestus oma kogumis(vaadates õppekava ja pidades silmas vabaainete mahtu igas semestris). Ehki sain teada, et semestri ainepunktide minimaalne kogum on 27 EAP-d Ainepunktid jooksevad summaarselt: seega semestris 27 aastas 54 jne. Samas on selgelt välja toodud ka puuduoleva ainepunkti maksmine summas 50€. (näit. Jääb puudu 2 ainepunkti – alla 27 siis, tuleb tasuda 100€) v.a erandid, mis on loetletud õppekorralduse eeskirjas punkt 1.4.10 Millest ei ole täpselt juttu olnud aga koorus välja tuutorite tunnist - „üleõppimine” ehk kui saadakse üle 180 ainepunkti. Eriti vabaainete arvelt. Mis siis saab ja kuna finatsküsimused jäävad juriidika valdkonda, siis mille alusel ja millises summas tuleb „üleõppimine tagasi maksta”? Kui tuleb?

Õppimine ja motivatsioon - Margus Ernits tutvustas meid erialatutvustuse ülevaatega ning arvestuseks vajalike kodutöö ülesannetega (mis koosneb kahest poolest - videoloengute ülevaade ning õppekorralduse eeskirjale tugineval ). Sain kena ülevaate ülikoolist ning õppimisvõimalustest väljaspool omi kohustuslikke aineid nagu robotilabor, cisco jne. Linuxi ja Robootikaklubi ülevaatest tuli üks uitmõte, väga hea tähelepanekuks, ainult programmeerimisest ei piisa, seda tuleb siduda päriselulise tehnikaga. Ääremärkusena vaataja poolelt: kui videotes mingitel põhjustel heli välja lülitada, siis annaks parema tulemus lõik välja lõigata. Sakitav heli välja-sisselülitamine ja eetrivaikus kus on näha „tulist kõnelemist” misiganes ka seda põhjustas  :(

Robootika ja häkkimine - robootika ei ole ainult ROBOTEX-i lahinguks valmistumine. Saab ehitada iseenda arusaama järgset robotit milleiganes tegemiseks. Meeldejäävaimaks näiteks toodi kalakasvatuse abi/jälgimissüsteem. Viimane viis mõttelennu lõputöö sisu sobilikkuse peale - arenduses/administreerimises robootikaalane lõputöö. Kahjuks ei ole selgesti eristatav vajalik kriteerium – lõputöö/kursuseprojekti kvalifitseerumise maht. Aga kui kolbi kätte ei võta, siis teada ei saa. NB! Lõviosa füüsilisest robotist tuleb endal valmis ehitada.

Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast – Janika Liiv. Tema jutu saab kokku võtta lausesse: „Ära põe naiseks olemist, progemine on ilma selletagi tore” Ta võiks ise samuti sellest juhinduda.

IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele - Carolyn Fischer. Meeldejäävaimad soovitused: automatiseerige (ka nässuläinud automatiseerimine on teretulnud) ja ärge ennast läbi põletage. Süsteemi administreerimise aluseks on paras põhimõte – ärge kiirustage, vigade parandamise võtab rohkelt aega. Tema väljakäidud automatiseerimine on küll tuleviku võti kuid esmased alusserverid tehakse valmis „käsitsi” ehk kõige aluseks on varasemast korrektselt valmistehtu. Olgu selleks riistvara sidumine tarkvaraga, administreerimisskriptide ettevalmistus ja testimine. Kaasa arvatud testikeskonna loomine ja ülesehitus. Süsteemiadministraatori töö on vaikselt tänu automatiseerimisel muutumas programmeerimiseks. Täpsemalt sõnastades oleks küll tegemist automatiseerimist korraldavate süsteemiskriptide kirjutamisega.

Testimine ja tarkvara kvaliteet - Kristjan Karmo. Kogu loengu sõnastas küsimusse: Kas tarkvara testimine on tore ja põnev? Edastas vägagi korraliku ülevaate arendajast ja testijast kui tiimi vägagi vajalikust osalisest. Mõttemõlgutusena pean oluliseks arusaama, et hea testija saab olla see, kes varasemast on kogenud programeerija. Olenemata asjaolust, et konkreetse loodava programmi juures võib „ühte osa” progammeeriv inimene erinevalt testijast tervikpilti mitte näha, ei tule korralikust testimisest midagi välja omamata teadmisi programmeerimisest.

IT tööturust – Andres Septer. IT tööturu ülevaade meenutab vägagi viimast poolt dekaadi oma tööst. Vägagi hea juhtlõng anti tarkvara müügitehinguteks, eriti enda tehtud asja müügiks - „Sina määrad oma tööle hinna ja kui esimene vastutulija, kellele pakud ei osta, siis neljas ikka ostab”. Kas ja kuipalju seda rakendada saab, selgub tulevikus. Igat asja saab elus järgi proovida. Tööturu ülevaatena oleks tulevikku silmas pidades parimaks alguseks Linux ning sellel programmeerimine. Tema loengut kuulates meenus klassiruumis nähtu, ja silm lõi särama. Kooli arvutipargi hulgas leidub piisavalt „sinise surmaeksraaniga” arvuteis. On mida koolipraktika raames korda teha. Kui kool võtab kedagi praktikale? Samas loengust jääb arusaamatuks, miks mõned inimesed peavad lahmima „Windows vs. Linux” teemadel.

Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus - Suhtumine oma töösse, ehk milline sooviksid olla. Inimlikust küljest me tahaksime alati juhinduda väljendist: „Anna alati endast maksimum”. Seda järgides me teame, et antud hetkel oma parimate teadmiste najal me tegime kõik, mida oskasime. Samas kas „suhtumine” on alati see kõige parem isikuomadus? Sest nii need firmad põruvad. Firmajuht otsib omale tööle inimest kes oskab ennast müüa, "tal on tööse väga hea suhtumine". Isikuomadus missugune. Oleks nagu tore. Aga kas ka erialast tööd oskab teha? Seega enne „tere - head aega” võiks proovitööga teada saada erialaseid oskusi.

Koolist saame oma esimese võimaluse harjuda tähtaegadega. Tekkib vajadus aega planeerida. Kui esimesel semestril oleme kui tulekustutuskomando, siis hiljemalt teise semestri lõpuks peaksime saama selgeks planeerimise.

Selle aine raames tuli rõõmsa ülaatusena pusimistöö – wiki käeharjutus. Redigeerida lehejülg ja siduda teise varasemast loodu juurde. Rohkem kui Wiki abi aitas mind edasi loenguvideotes olev selgitus oma lehe koostamisest. Viitamiste lingitamistel tuli ette piisavalt palju ümberkirjutamisi ja ülalmainitud abimaterjal ei ole piisavalt lihtsakoelise lahendusega. Kokkuvõtvalt saab mainida, et antud aine ülesehitus oli meeldivalt e-põhine.

Peale loengusalvestuste tuli korralikult tööd teha wiki kui sellise ülesehitusega 

saamaks mingisugustki normaalset teksti kujutamist(ülaltoodud näide). Kopeerimine otse tekstiredaktorist ei anna alati normaalset tulemust ning teksti paigutuslikku külge tuli nii mõnigi kord muuta. Sellele aitas kaasa varasema tekstikujunduse muutmine (läbi notepadi).

Notes

Märkimist väärib asjaolu, et seadusest tulenevad alamaaktid nagu seda on: eeskirjad, korraldused, käskkirjad peavad olema samuti avalikkusele kättesaadavad. Käskirjale kahjuks viidet anda ei saa kuna see asub lukustatud süsteemis "ÕIS" ja ei ole avalikkusele kättesaadav.(seda pisiviga annab kooli lehel parandada)

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Arvestuste sooritamiseks annab ülevaate Õppekorralduse eeskirja alalõik 5.4 Selle kohaselt saab arvestust kahe sooritusega järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Järelarvestuse aja määrab ainet õpetav õppejõud. Nüüd tasust - Riigifinantseeritaval kohal ei ole kordussooritus tasustatav kuid omafinantseeritaval kohal on kordussoorituse tasuks 20€

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus Õppekava saab vastavalt Õppekorralduse eeskirja p7 vahetada kaks korda aastas vabade õppekohtade olemasolul enne akadeemilises kalendris märgitud punase joone päeva. Selleks tuleb hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Deklareeritud kuid tegemata valikaineid ei tule kolledži lõpetamiseks kindlasti sooritada, kuid õppekavajärgne valikainete kogumaht peab olema täidetud. Samas rahalise külje pealt on küsimusele vastamine keerulisem. Vastused korduma kippuvatele küsimustele annavad alltoodu: "RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. Tutvu õppekorralduse eeskirja punktiga 3.1.8"

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused minule X=19 ja Y=20

Vastus Kui esimese semestri lõpus on olemas 19 ainepunkti siis puudujääv osa on 8 EAP. Käskkirja 3-1/14-130 kohaselt on hüvitamisele mineva 1 EAP maksumus 50€. Seega esimese semestri lõpus tuleks tasuda 400€. Teise semestri lõpus on puudujäävaga keerulisem lugu. Esialgu arvestame välja II semestri puudujääva osa - 7 EAP mis teeb rahaliselt 350€, kuid kui kahe semestri üldarvestuses on kogutud alla 54 EAP, siis arves tuleb tuleb arvestada sedagi kas ka eelmine semester jäi midagit tegemata ja seda ei ole tagantjärgi veel ära tehtud. Kokkuvõtlikult, kui kahe semestri peale on 54EAP-st puudu 15EAP, siis arvel on kokku 750€. Välja arvatud Õppekorralduse eeskirja punktid 1.4.10 ja 1.4.11