Revision as of 02:49, 7 November 2014

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Sigrid Pachel

Esitamise kuupäev: 7.11.2014

Essee

Siinne essee on osa IT Kolledži õpingukorralduse ja erialatutvustuse aines tehtavast arvestusest. Essee kirjutamise eeldus on kõikide sama aine päevaõppe videoloengute vaatamine ja analüüsimine.

Hakkasin videoloenguid vaatama teatud eelarvamuse ja ootusega. Kuna asusin IT Kolledžisse õppima ilma eelneva IT-teadmiseta, pidasin antud loenguid enda jaoks juba enne nende vaatamist väga tähtsaks. Õppisin nendest loengutest nii mõndagi uut, oli asju, mida ma ei teadnud või millega ei olnud varem kokku puutunud. Minus ei tekkinud aga sellist õhinat, mida olin oodanud. Arvasin, et meile on kokku kogutud kõige paremad kõnelejad oma aladelt ja ootasin midagi võimsat. Mõni kõneleja oli väga hea – pani kuulama ja oskas oma teemat kaasahaaravalt edasi anda; mõni oli tagasihoidlikum ja väiksema esinemiskogemusega, mis ei aidanud kaasa teemasse süvenemisel. Üldiselt võib öelda, et jäin loengutega rahule, sain uusi teadmisi ja laiema pildi. Järgnevalt toon välja selle, mis igast loengust eredamalt meelde jäi ja mis mõtted tekkisid.

Esimeses loengus^[1] käsitleti õpingukorraldust ja sisekorda. Olles varem õppinud teises kõrgkoolis, tundus mulle alguses veidi liialdatud õpingukorralduse lahkamine. Oma eelnevate õpingute raames ei ole ma pidanud sellist ainet läbima. Kogu teave tuli tavaliselt esimesest infotunnist, kooli kodulehelt või ülikooliseadustest ja ettekirjutustest. Pean aga ütlema, et olen olen väga rahul, et IT Kolledž peab sellist ametlikku sissejuhatust õpingutesse oluliseks. Eriti tähtis on see kindlasti neile, kes on kõrgharidusastmel esimest korda. Nõnda jäävad ära kõikvõimalikud valestimõistmised ja hiljem ka õpilaste kaebused-vabandused, et nendeni pole jõudnud info, kuidas peab midagi tegema.

Teises loengus^[2] keskenduti õppimisele ja motivatsioonile. Motivatsiooni osast oli enamik soovitustest mulle elementaarne ja iseenesestmõistetav. Huvitav ettepanek tundus ideekaardi kasutamine õppimisel – olen seda kasutanud mõne aine raames nn kohustuslikult ja kitsalt, kuid ei ole proovinud panna kirja süsteemi kogu uue teadmise vahel. Tulles väga akadeemilisest kõrghariduskeskkonnast, oli minu jaoks enesestmõistetav ka üliõpilase eetikakoodeks. Tundub kummaline, et leidub neid, kes vajavad meeldetuletust.

Kolmandaks võeti ette robootika ja häkkimine^[3]. Ma polnud sellele nii mõelnud, et häkkimine on tegelikult tohutult lai mõiste ja et see, mida üldsus peab häkkimiseks on hoopiski kräkkimine. Julgustav oli teave, et robootikaklubis alustatakse tavaliselt nullist. Selles ei olnud mul kahtlust, et praktika on üks efektiivseim õppimismeetod.

Programmeerimisest rääkis meile neljandas loengus Janika Liiv^[4]. Hea oli kuulda, kuidas keegi veel on end IT-õpingute alguses tundnud täieliku võhikuna. Tulles täiesti teiselt erialalt oli minu jaoks esiteks innustav väide, et IT ettevõttes töötamiseks ei pea olema kindlasti tehniline inimene, et sel alal on palju erinevaid külgi, mida katta. Teiseks see, et mingeid kindlaid eeldusi ei ole vaja – kõik on õpitav. Veel köitis mu tähelepanu „petise sündroom” . Eks taolist tunnet võib ette tulla igal elualal. Olen ise sama läbi elanud oma senisel erialal. Aga tõsi on, et tihti ei olegi vastust, kas see, mida teed on õige või vale. Lahendusi on palju ja igaühel on oma käekiri.

Uus oli minu jaoks teave, kuidas toetatakse naisprogrammeerijaid. Toodi välja projektid ja ühingud, millest ma polnud kuulnud: RailsGirls, Techsisters jm. Kuigi teema ei tundunud mulle nii suure probleemina kui kõnelejale, on programmeerimise populariseerimine naiste seas kindlasti tähtis.

Viiendas loengus^[5] käsitleti IT süsteemide administreerimist. See oli minu jaoks varem pisut hägune. Veidi selgema pildi sain pärast serverite ja automatiseerimise selgitust. Huvitav oli kuulata kõneleja enda tööst ja karjäärist ja sellest tulenevaid soovitusi. Mulle tundus tähtis märkus, et kogu aeg ei tohi olla kiire – see tähendab, et midagi tehakse valesti.

Kuuendas loengus^[6] ette võetud testimine oli minu jaoks varem täiesti tume ala. Mul ei olnud isegi eelarvamusi, mis paljudel tavaliselt testimisega seoses on. Väga põnevad olid konkreetsed näited, kui palju maksavad vead. Uus info oli minu jaoks kõik arendusmudelite, testitasemete ja testimise liikidega seonduv. Mulle meeldis, et toodi välja testijaks olemise plussid ja miinused. Samuti meeldis, et kõneleja pidas seda väga loominguliseks tööks. Tõmbasin kohe paralleele oma praeguse tööga (mis on samuti minu arvates loov) ja leidsin palju sarnasusi. Teatud mõttes tegelen ma ka praegu testimisega – kuigi täiesti teisel alal. Ka keeletoimetajana leian ma vigu, mis võivad kalliks maksma minna.

Väga ausalt rääkis IT tööturust meile Andres Septer^[7]. Tema loengust jäi esimesena meelde lause „töö läheb sinna, kus ta ära tehakse”. Ehk siis need, kes oskavad, saavad ka rohkem tööd enda peale.

Leian, et see loeng oli väga kasulik sissevaade Eesti IT tööturule. Soovitus mitte olla kitsa ala spetsialist kehtib praegu vist igal alal. Kahjuks pidin olema nõus ka väitega, et Eestis ei ole alati ühes suures ettevõttes võimalik karjääriredelil järjepidevalt tõusta. Tihti ongi nii, et võetakse konkurssiga inimene väljastpoolt. Nõustun ka sellega, et aeg on kõige väärtuslikum ja et mingit isiklikku arengut ei toimu, kui aeg raisata mõttetuse ja molutamise peale (nii nagu Septer seda nimetas). Huvitav oli teada saada, kuidas võivad mõelda IT-ettevõtete juhid ja kuidas ei tohiks olla tööle kandideerides naiivne.

Kaheksandas ja viimases loengus^[8] rõhutas Elar Lang, kui tähtis on põhjalikkus. Ta prioriseeris kooli ja leidis, et nii nagu koolis käiakse, nii suhtutakse ka hiljem töösse. Viimase väitega ma täielikult nõus ei ole. Inimesed muutuvad, samuti võib muutuda inimese motivatsioon. Kuigi tõsi on see, et suhtumine ükskõik millisesse ettevõtmisse on tähtis näitaja.

Pärast veebirakenduste turvalisuse teemat vaatasin kriitilise pilguga üle oma Facebooki konto ja plaanisin muuta kõiki oma paroole. Ma ei olnud varem põhjalikult mõelnud, millist ohtu kujutab endast näiteks see, kui keegi saab ligi minu e-postkastile. Arvasin nagu paljud, et mul ei oleks midagi hullu varjata. Kahju, mida lihtsa e-kirjaga teha saab, võib olla aga päris suur.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja igaüks omal moel silmaringi avardav. Toon veel välja selle, mida leidsin loengutel ühist – ehk siis need soovitused, mida rõhutasid kõik kõnelejad. Esiteks see, et IT-töö on loominguline töö. Teiseks – ei tohi jääda mugavustsooni, pidev areng ja enesetäiendus on väga tähtis. Ei tohiks olla ainult ühe kitsa ala spetsialist, vaid vaadata laiemat pilti. Kolmandana võib välja tuua pühendumise – tööandja tahab näha õiget suhtumist, selleks omakorda on vaja õiget motivatsiooni. Viimasena toon välja selle, mida kõige rohkem rõhutati – ilma programmeerimiseta ei saa. Järjest rohkem on vaja häid programmeerijaid, neist on alati puudus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ning aja järelarvestuseks saab kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuse kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga^[9]. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva^[10]. RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF kohal maksab kordussooritus 20€^[11].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb

deklareerida õpingukava^[12];
esitada akadeemilise puhkuse avaldus (kui on soov minna akadeemilisele puhkusele muudel põhjustel kui tervislikel põhjustel, ajateenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks)^[13];
registreerida kordusarvestusele^[14];
registreerida vabaained teistest ülikoolidest või EIK teistest õppekavadest õppeosakonnas^[15].

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne^[16].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X=27

Y=22

Aasta lõpuks tuleb õppekulusid hüvitada 2*27-(27+22)=5 EAP ulatuses ja esitatav arve on 5*50€=250€^[17]

Viited

[1] „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov), EIK, 27.08.2014

[2] „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits), EIK, 4.09.2014

[3] „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits), EIK, 11.09.2014

[4] „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv), EIK, 18.09.2014

[5] „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer), EIK, 25.09.2014

[6] „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo), EIK, 2.10.2014

[7] „IT tööturust“ (Andres Septer), EIK, 9.10.2014

[8] „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang), EIK, 16.10.2014

[9] Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4

[10] Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1

[11] EIK vastused korduma kippuvatele küsimustele

[12] Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.2.1

[13] Õppekorralduse eeskiri, punkt 6.1.3.4

[14] Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4

[15] Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.1

[16] Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.11

[17] EIK Finantsinfo

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

@@ Line 7: / Line 7: @@
 ==Essee==
+Siinne essee on osa IT Kolledži õpingukorralduse ja erialatutvustuse aines tehtavast arvestusest. Essee kirjutamise eeldus on kõikide sama aine päevaõppe videoloengute vaatamine ja analüüsimine.
+Hakkasin videoloenguid vaatama teatud eelarvamuse ja ootusega. Kuna asusin  IT Kolledžisse õppima ilma eelneva IT-teadmiseta, pidasin antud loenguid enda jaoks juba enne nende vaatamist väga tähtsaks. Õppisin nendest loengutest nii mõndagi uut, oli asju, mida ma ei teadnud või millega ei olnud varem kokku puutunud. Minus ei tekkinud aga sellist õhinat, mida olin oodanud. Arvasin, et meile on kokku kogutud kõige paremad kõnelejad oma aladelt ja ootasin midagi võimsat. Mõni kõneleja oli väga hea – pani kuulama ja oskas oma teemat kaasahaaravalt edasi anda; mõni oli tagasihoidlikum ja väiksema esinemiskogemusega, mis ei aidanud kaasa teemasse süvenemisel. Üldiselt võib öelda, et jäin loengutega rahule, sain uusi teadmisi ja laiema pildi. Järgnevalt toon välja selle, mis igast loengust eredamalt meelde jäi ja mis mõtted tekkisid.
+Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov), EIK, 27.08.2014]</ref> käsitleti õpingukorraldust ja sisekorda. Olles varem õppinud teises kõrgkoolis, tundus mulle alguses veidi liialdatud õpingukorralduse lahkamine. Oma eelnevate õpingute raames ei ole ma pidanud sellist ainet läbima. Kogu teave tuli tavaliselt esimesest infotunnist, kooli kodulehelt või ülikooliseadustest ja ettekirjutustest. Pean aga ütlema, et olen olen väga rahul, et IT Kolledž peab sellist ametlikku sissejuhatust õpingutesse oluliseks. Eriti tähtis on see kindlasti neile, kes on kõrgharidusastmel esimest korda. Nõnda jäävad ära kõikvõimalikud valestimõistmised ja hiljem ka õpilaste kaebused-vabandused, et nendeni pole jõudnud info, kuidas peab midagi tegema.
+Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits), EIK, 4.09.2014]</ref> keskenduti õppimisele ja motivatsioonile. Motivatsiooni osast oli enamik soovitustest mulle elementaarne ja iseenesestmõistetav. Huvitav ettepanek tundus ideekaardi kasutamine õppimisel  – olen seda kasutanud mõne aine raames nn kohustuslikult ja kitsalt, kuid ei ole proovinud panna kirja süsteemi kogu uue teadmise vahel. Tulles väga akadeemilisest kõrghariduskeskkonnast, oli minu jaoks enesestmõistetav ka üliõpilase eetikakoodeks. Tundub kummaline, et leidub neid, kes vajavad meeldetuletust.
+Kolmandaks võeti ette robootika ja häkkimine<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits), EIK, 11.09.2014]</ref>. Ma polnud sellele nii mõelnud, et häkkimine on tegelikult tohutult lai mõiste ja et see, mida üldsus peab häkkimiseks on hoopiski kräkkimine. Julgustav oli teave, et robootikaklubis alustatakse tavaliselt nullist. Selles ei olnud mul kahtlust, et praktika on üks efektiivseim õppimismeetod.
+Programmeerimisest rääkis meile neljandas loengus Janika Liiv<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv), EIK, 18.09.2014]</ref>. Hea oli kuulda, kuidas keegi veel on end IT-õpingute alguses tundnud täieliku võhikuna. Tulles täiesti teiselt erialalt oli minu jaoks esiteks innustav väide, et IT ettevõttes töötamiseks ei pea olema kindlasti tehniline inimene, et sel alal on palju erinevaid külgi, mida katta. Teiseks see, et mingeid kindlaid eeldusi ei ole vaja – kõik on õpitav. Veel köitis mu tähelepanu „petise sündroom” . Eks taolist tunnet võib ette tulla igal elualal. Olen ise sama läbi elanud oma senisel erialal. Aga tõsi on, et tihti ei olegi vastust, kas see, mida teed on õige või vale. Lahendusi on palju ja igaühel on oma käekiri.
+Uus oli minu jaoks teave, kuidas toetatakse naisprogrammeerijaid. Toodi välja projektid ja ühingud, millest ma polnud kuulnud: RailsGirls, Techsisters jm. Kuigi teema ei tundunud mulle nii suure probleemina kui kõnelejale, on programmeerimise populariseerimine naiste seas kindlasti tähtis.
+Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ (Carolyn Fischer), EIK, 25.09.2014]</ref> käsitleti IT süsteemide administreerimist. See oli minu jaoks varem pisut hägune. Veidi selgema pildi sain pärast serverite ja automatiseerimise selgitust. Huvitav oli kuulata kõneleja enda tööst ja karjäärist ja sellest tulenevaid soovitusi. Mulle tundus tähtis märkus, et kogu aeg ei tohi olla kiire – see tähendab, et midagi tehakse valesti.
+Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo), EIK, 2.10.2014]</ref> ette võetud testimine oli minu jaoks varem täiesti tume ala. Mul ei olnud isegi eelarvamusi, mis paljudel tavaliselt testimisega seoses on. Väga põnevad olid konkreetsed näited, kui palju maksavad vead. Uus info oli minu jaoks kõik arendusmudelite, testitasemete ja testimise liikidega seonduv. Mulle meeldis, et toodi välja testijaks olemise plussid ja miinused. Samuti meeldis, et kõneleja pidas seda väga loominguliseks tööks. Tõmbasin kohe paralleele oma praeguse tööga (mis on samuti minu arvates loov) ja leidsin palju sarnasusi. Teatud mõttes tegelen ma ka praegu testimisega – kuigi täiesti teisel alal. Ka keeletoimetajana leian ma vigu, mis võivad kalliks maksma minna.
+Väga ausalt rääkis IT tööturust meile Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c „IT tööturust“ (Andres Septer), EIK, 9.10.2014]</ref>. Tema loengust jäi esimesena meelde lause „töö läheb sinna, kus ta ära tehakse”.  Ehk siis need, kes oskavad, saavad ka rohkem tööd enda peale.
+Leian, et see loeng oli väga kasulik sissevaade Eesti IT tööturule. Soovitus mitte olla kitsa ala spetsialist kehtib praegu vist igal alal. Kahjuks pidin olema nõus ka väitega, et Eestis ei ole alati ühes suures ettevõttes võimalik karjääriredelil järjepidevalt tõusta. Tihti ongi nii, et võetakse konkurssiga inimene väljastpoolt. Nõustun ka sellega, et aeg on kõige väärtuslikum ja et mingit isiklikku arengut ei toimu, kui aeg raisata mõttetuse ja molutamise peale (nii nagu Septer seda nimetas). Huvitav oli teada saada, kuidas võivad mõelda IT-ettevõtete juhid ja kuidas ei tohiks olla tööle kandideerides naiivne.
+Kaheksandas ja viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang), EIK, 16.10.2014]</ref> rõhutas Elar Lang, kui tähtis on põhjalikkus. Ta prioriseeris kooli ja leidis, et nii nagu koolis käiakse, nii suhtutakse ka hiljem töösse. Viimase väitega ma täielikult nõus ei ole.  Inimesed muutuvad, samuti võib muutuda inimese motivatsioon. Kuigi tõsi on see, et suhtumine ükskõik millisesse ettevõtmisse on tähtis näitaja.
+Pärast veebirakenduste turvalisuse teemat vaatasin kriitilise pilguga üle oma Facebooki konto ja plaanisin muuta kõiki oma paroole. Ma ei olnud varem põhjalikult mõelnud, millist ohtu kujutab endast näiteks see, kui keegi saab ligi minu e-postkastile. Arvasin nagu paljud, et mul ei oleks midagi hullu varjata. Kahju, mida lihtsa e-kirjaga teha saab, võib olla aga päris suur.
+Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja igaüks omal moel silmaringi avardav. Toon veel välja selle, mida leidsin loengutel ühist – ehk siis need soovitused, mida rõhutasid kõik kõnelejad. Esiteks see, et IT-töö on loominguline töö. Teiseks –  ei tohi jääda mugavustsooni, pidev areng ja enesetäiendus on väga tähtis. Ei tohiks olla ainult ühe kitsa ala spetsialist, vaid vaadata laiemat pilti. Kolmandana võib välja tuua pühendumise –  tööandja tahab näha õiget suhtumist, selleks omakorda on vaja õiget motivatsiooni. Viimasena toon välja selle, mida kõige rohkem rõhutati  –  ilma programmeerimiseta ei saa. Järjest rohkem on vaja häid programmeerijaid, neist on alati puudus.
+==Õpingukorralduse küsimused==
+===Küsimus B===
+Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
+'''Vastus'''
+Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ning aja järelarvestuseks saab kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kordusarvestuse kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref>. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1]</ref>. RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF kohal maksab kordussooritus 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ EIK vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.
+===Küsimus 2===
+Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
+'''Vastus'''
+Enne punase joone päeva tuleb
+* deklareerida õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.2.1]</ref>;
+* esitada akadeemilise puhkuse avaldus (kui on soov minna akadeemilisele puhkusele muudel põhjustel kui tervislikel põhjustel, ajateenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri, punkt 6.1.3.4]</ref>;
+* registreerida kordusarvestusele<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref>;
+* registreerida vabaained teistest ülikoolidest või EIK teistest õppekavadest õppeosakonnas<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.1]</ref>.
+Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
+'''Vastus'''
+Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.11]</ref>.
+===Ülesanne===
+Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
+'''Vastus'''
+X=27
+Y=22
+Aasta lõpuks tuleb õppekulusid hüvitada 2*27-(27+22)=5 EAP ulatuses ja esitatav arve on 5*50€=250€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]</ref>
+=Viited=
+<references />

User:Spachel: Difference between revisions

Revision as of 02:49, 7 November 2014

Contents

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse arvestustöö

Essee

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Küsimus 2

Ülesanne

Viited

Navigation menu

Page actions

Page actions

Personal tools

Navigation

Search

Tools