User:Ddenisso

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Daniil Denissov

Esitamise kuupäev: 07. november 2014

Essee

---

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on üks kõige olulisemast ainetest esimesel õppimis aastal sellepärast, et paljud tudengit on tulnud õppima IT kolledzhisse pärast keskkooli. Paljud neist ei ole veel kokku puutunud ülikooli süsteemidega ja ei oma mingit kogemust IT alas. See aine annab ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist , IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Kursuse põhirõhk on kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, avardamaks maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevaset tööst.

Esimeses loengus oli neli esinejaid: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Jüri Tretjakov. Loengu teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“. Räägiti kõrgharidussüsteemist, millised on õppeastmed, millist haridust saavad IT kolledzhi tudengit ja kuhu nad saavad edasi õppima minna. Oli antud üldvaade mis on meie ülikoolis ja mida ei ole. Sain teada laboritest ja klubidest, kus saab vabal ajal juurde õppida ja katsestada midagi huvitavat kokku panna. Tekkis ettekujutus mis mind ootab edaspidi kolledzhis ja kuidas õppimine hakkab käima. Väga oluline selles loengus oli minu jaoks see, et arvestus on kumulatiivne.

Teises loengus oli esineja – Margus Ernits. Loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“. Räägiti kuidas saada arvestust sellel õppeainel, väga suur rõhk oli pantud viitamisele ja kuidas õppida niimodi, et oleks huvitavam ja kasulikum. Mõned asjad olid samad, mis esimeses loengus räägiti. Pärast seda loengut ma püüan planeerida oma aega ja loengutel üritan arvuti kasutamisest üldse loobuma.

Kolmandas loengus oli esineja – Margus Ernits, loengu teemaks oli „Robootika ja häkkimine“. Kohe loengu alguses sain teada midagi uut ja huvitavat. Jäi meelde õnne valem H = F3, kus H on Hapiness ja F on Food, Fun ja Friends. Häkkimise ja kräkkimise vahe mul oli juba kutsekoolist selge. Minu jaoks see ei olnud suur ülatus. Pärast loengu vaatamist mul tekkis huvi robootikaklubisse sisse astuda. Arvasin, et sinna lähevad ainult kogenud programmerijad, aga selgus , et isegi kui sa mitte midagi ei oska siis see on parim variant kuidas õppida uusi asju juurde. Loomulikult selleks, et midagi jäi meelde peaks olema mingi häkkimise huvi, mis ühendab kõiki robootikaklubis.

Neljandas loengus esines Jaanika Liiv. Loengu teemaks oli „ Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Oli väga huvitav kuulata Jaanika õppimisest IT kolledzhis ja tema arengust IT erialal peaaegu nullist. Väga meeldis kuidas oli öeldut programmerimisest nagu filmi tegimisest. Ainult on üks erilisus , et sinu programmis inimene ei ole ainult vaataja, vaid ka kasutaja. Sain teada sellisest programeerimiskeelest nagu Ruby. Ma kunagi kuulsin midagi, aga ei olnud suurt vajadust uurida lähemale sellest keelest. Esimest korda kuulsin, et eraldi naiste jaoks, kes on seotud IT-ga, tehakse erinevaid üritusi. Veel ma kunagi ei kasutanud foorumid, arvasin, et nendest ei saa mitte midagi olulist teada, pärast Jaanika sõnu, minu maailmapilt selle kohta on muutunud.

Viiedas loengus oli esineja - Carolyn Fischer, kes töötab praegu Skype’is süsteemadministraatorina. Oli naljakas kuulata, et inimesed kes käivad õppimise ajal kuskil töötamas tavaliselt ülikoolist välja kukkuvad. Peaaegu kõik kaugõpilased käivad tööl ja mõnedel lisaks on veel väikesed lapsed. Carolyni loengus minu jaoks oli huvitav kuulata soovitustest. Paljud soovitused ei olnud minu jaoks uued, aga meeldetuletamine kunagi ei ole halb. Pärast loengut tekkis suur huvi uurida kus ja millised IT konverentsid Tallinnas toimuvad.

Kuuendas loengus esines Kristjan Karmo ja loengu teemaks oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan rääkis testimise olulisust IT-s. Enne loengu vaatamist mul oli mulje, et testija töö on raske ja tüütu. Pärast loengut selgus, et testija töö on huvitav, arenev ja hea palgaga , aga suurt huvi töötada testijana ikkagi ei tekkinud. Väga meeldis näide 2000 aastast „Y2K bug“, millest kohe on arusaadav, kui vajalik on täisväärtuslik testimine õigel ajal ja ei ole vahet kui palju raha see võtab, sest pärast kaotad rohkem.

Seistmendas loengus esines Andres Septer, loengu teemaks oli „IT tööturg“. Minu jaoks oli see loeng väga huvitav. Sain palju teada sektoridest, erinevatest firmadest ja startupidest. Ise töötan ühest suurematest firmadest Eestis ja olen nõus Andresega, et suures ettevõttes on igal töötajal oma tööala, stabiilsus ja arenguvõimalus. Suures firmas on rohkem plusse võrreldes väiksega. Samuti väga huvitav oli kuulata startupidest, kuna tulevikus tahaks luua enda oma IT-ga seotud firmat. Enne loengut mul üldse ei olnud mõtteid, et startapid võivad olla nii edukad.

Kaheksandas loengus esines Elar Lang. Loengu teemaks oli „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Minu jaoks oli see loeng kasulik, kuna kaugõppijana on vaja väga tõsiselt suhtuda õppeprotsessi. Õigesti oli öeldud, et õppimisesse on vaja suhtuda nagu töösse. Ajaplaneerimine on üks olulisematest punktidest sellepärast, et pean tööd õppimisega ühendata ja leidma aega mitte ainult kodutöö tegimiseks, vaid veel iseseisva õppimisele. Oli räägitud turvalisusest, mis andis mulle suurt üldvaadet miks parooli turvatase on oluline ja millised paroolid peaksid tegelikult olema.

Pärast kõikide loengute vaatamist tekkis väga hea tunne, et ma saan kõigiga hakkama ja kõik sõltub ainult minu tahtmisest. Ülikool on asutus, mis suunab sind, aga kõik ülejaanud tegevused sa peab ise tegema. Mulle väga meeldisid loengut, sest seal esinesid IT kolledzhi endised õpilased ja vaadates nendele on arusaadav, et on vaja ennast pingudata ja siis elu läheb paremaks.

Ülesanne

---

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

X=28 EAP ja Y=25 EAP

Tasuta õppimise miinimumpiir EIK nõukogu otsuse kohaselt 27 EAP semestris. 1 EAP maksab 50 eu

Aastas tuleb välja 27+27=54 EAP

On teada, et arvestus on kumulatiivne

54 – (28+25) = 1 EAP

Vastus

1 EAP on puudu ja maksta on vaja 50 euro.

Küsimus A

---

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

• Kui ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

• Et teha järeleksamit on vaja kokkuleppida õppejõuga.

• Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

         -korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis
         -üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

• Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

• Korduseksamid ja -arvestused on OF õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

• RF õppekohal õppijale on kordueksam tasuta.

Küsimus 4

---

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik ehk taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, aga EAP-d ei lähe semestri õppekava täitmisel. See tähendab , et 27 EAP-d semestris on ikka vaja.

---