User:Atonnson: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 8: | Line 8: | ||
Andres Septeri 7.loeng IT tööturust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c/#Andres Septeri loeng IT tööturust] </ref> oli oma olemuselt kõige realistlikum kokkupuutepunkt õpingute ja edasise elu vahel. Ehk siis pani see mõtlema, millistest huvidest ja isikuomadustest lähtuvalt, peaks suunama oma õpinguid ja hilisemat väljundist hariduse omandamisel. Kindlasti on üheks oluliseks kriteeriumiks ka nö loomulik anne midagi hästi ja põhjalikult teha, kuid isikuomadustest lähtuvalt, nagu näiteks rutiinitaluvus, loovus, huvi tegeleda kas süvitsi ühe asjaga või hoopis rakendada ennast mitmest küljest, määrab siiski suuresti ära selle, kuhu tulevikus pidama jäädakse. Ehk siis oleks igati soovitav enne ennast pisut eksimuste frustrueerivate läbikukkumiste vältimiseks analüüsida, samas ei saa välistada, et parima tulemuse saavutabki väib-olla just ise kõike proovides ja nii lõpuks endale sobiv lahenduse leides. | Andres Septeri 7.loeng IT tööturust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c/#Andres Septeri loeng IT tööturust] </ref> oli oma olemuselt kõige realistlikum kokkupuutepunkt õpingute ja edasise elu vahel. Ehk siis pani see mõtlema, millistest huvidest ja isikuomadustest lähtuvalt, peaks suunama oma õpinguid ja hilisemat väljundist hariduse omandamisel. Kindlasti on üheks oluliseks kriteeriumiks ka nö loomulik anne midagi hästi ja põhjalikult teha, kuid isikuomadustest lähtuvalt, nagu näiteks rutiinitaluvus, loovus, huvi tegeleda kas süvitsi ühe asjaga või hoopis rakendada ennast mitmest küljest, määrab siiski suuresti ära selle, kuhu tulevikus pidama jäädakse. Ehk siis oleks igati soovitav enne ennast pisut eksimuste frustrueerivate läbikukkumiste vältimiseks analüüsida, samas ei saa välistada, et parima tulemuse saavutabki väib-olla just ise kõike proovides ja nii lõpuks endale sobiv lahenduse leides. | ||
Laias laastus võib aga IT-alaseid ameteid jagada kaheks. On need, kelle põhitegevuseks on IT ja need, kelle jaoks on IT on tugi ja toetus põhitegevuse soodustamiseks. Isiklikust kogemusest oskan öelda, et alles rohelise tehnoloogiahuvilisena tunneb ennast kindlasti tunduvalt targema ja vajalikumana teises, samas kui esimeses on esimestel aastatel pigem ettevõte see, kes töötaja arengusse panustab ja seetõttu peaks huvitatud olema ka pikemast töösuhtest, et treenitud töötajast ka kasu tekiks. | Laias laastus võib aga IT-alaseid ameteid jagada kaheks. On need, kelle põhitegevuseks on IT ja need, kelle jaoks on IT on tugi ja toetus põhitegevuse soodustamiseks. Isiklikust kogemusest oskan öelda, et alles rohelise tehnoloogiahuvilisena tunneb ennast kindlasti tunduvalt targema ja vajalikumana teises, samas kui esimeses on esimestel aastatel pigem ettevõte see, kes töötaja arengusse panustab ja seetõttu peaks huvitatud olema ka pikemast töösuhtest, et treenitud töötajast ka kasu tekiks. | ||
Revision as of 06:51, 7 November 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anna Tõnnson
Esitamise kuupäev: 7. november 2014
Essee
Essee Kristjan Karmo testimise ja kvaliteedi loeng [1] tundus minu kui just hetkel selles valdkonnas liikuva inimese jaoks väga põnev ja vajalik.
Andres Septeri 7.loeng IT tööturust [2] oli oma olemuselt kõige realistlikum kokkupuutepunkt õpingute ja edasise elu vahel. Ehk siis pani see mõtlema, millistest huvidest ja isikuomadustest lähtuvalt, peaks suunama oma õpinguid ja hilisemat väljundist hariduse omandamisel. Kindlasti on üheks oluliseks kriteeriumiks ka nö loomulik anne midagi hästi ja põhjalikult teha, kuid isikuomadustest lähtuvalt, nagu näiteks rutiinitaluvus, loovus, huvi tegeleda kas süvitsi ühe asjaga või hoopis rakendada ennast mitmest küljest, määrab siiski suuresti ära selle, kuhu tulevikus pidama jäädakse. Ehk siis oleks igati soovitav enne ennast pisut eksimuste frustrueerivate läbikukkumiste vältimiseks analüüsida, samas ei saa välistada, et parima tulemuse saavutabki väib-olla just ise kõike proovides ja nii lõpuks endale sobiv lahenduse leides.
Laias laastus võib aga IT-alaseid ameteid jagada kaheks. On need, kelle põhitegevuseks on IT ja need, kelle jaoks on IT on tugi ja toetus põhitegevuse soodustamiseks. Isiklikust kogemusest oskan öelda, et alles rohelise tehnoloogiahuvilisena tunneb ennast kindlasti tunduvalt targema ja vajalikumana teises, samas kui esimeses on esimestel aastatel pigem ettevõte see, kes töötaja arengusse panustab ja seetõttu peaks huvitatud olema ka pikemast töösuhtest, et treenitud töötajast ka kasu tekiks.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Tähtaeg järeleksamiks registreerumisele ja ka selle eest maksmisele on hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpp arvestatuna eksami toimumise päevast [3] . Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €, RE õppurile on eksam tasuta [4].
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus Neli näidet tegevustest, mida tuleks teha enne punase joone päeva [5] :
- individuaalse õpingukava koostamine ja kinnitamine
- akadeemilise puhkuse avalduse esitamine
- akadeemiline liikumine
- lõputöö deklareerimine
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne [6] .
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus Esimese semestri lõpuks on läbitud 22 EAP'd
Teise semestri lõpuks on läbitud 21 EAP'd
Seega on vaja aasta lõpuks hüvitada 11 EAP'd, mis teeks arve suuruseks 550.- [7]
