User:Ttihhano: Difference between revisions
| Line 7: | Line 7: | ||
Käesolev esse on kirjutatud „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ õppeaine raames. Esse toetub puhtalt päevaõppe loengute salvestusele. Ise olen IT-ga seotud olnud juba 20 aastat – igapäevaselt tööga juba üle 6 aasta. | Käesolev esse on kirjutatud „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ õppeaine raames. Esse toetub puhtalt päevaõppe loengute salvestusele. Ise olen IT-ga seotud olnud juba 20 aastat – igapäevaselt tööga juba üle 6 aasta. | ||
Esimeses loengus räägiti põhjalikult õppekorraldus- ja sisekorrast. Räägiti haridussüsteemist ja ülikoolist. Loengu käigus vaadati läbi kõik võimalikud tekkivad küsimused õppekorralduse kohta, mis uuele (või vanale) tudengile andsid kõik vajalikud teadmised, mis ta tegema peaks et ülikoolis edukalt käia ja see lõpetada. Kuna ma olen eelnevalt IT kolledzi õppekorralduseeskirja lugenud ja ka uue haridussüsteemiga kursis siis see loeng midagi väga palju uut ei andnud. Sellegipoolest on kordamine tarkuse ema ja pärast loengu läbikuulamist on asjad veel paremini meeles kui enne. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> | Esimeses loengus räägiti põhjalikult õppekorraldus- ja sisekorrast. Räägiti haridussüsteemist ja ülikoolist. Loengu käigus vaadati läbi kõik võimalikud tekkivad küsimused õppekorralduse kohta, mis uuele (või vanale) tudengile andsid kõik vajalikud teadmised, mis ta tegema peaks et ülikoolis edukalt käia ja see lõpetada. Kuna ma olen eelnevalt IT kolledzi õppekorralduseeskirja lugenud ja ka uue haridussüsteemiga kursis siis see loeng midagi väga palju uut ei andnud. Sellegipoolest on kordamine tarkuse ema ja pärast loengu läbikuulamist on asjad veel paremini meeles kui enne. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]</ref> | ||
Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Just motivatsioon on asi, mis peab säilima kogu õppimise aja. Kui see kaob siis suht tihti jääb õppimine katki või sõiku ning kokkuvõttes RE kohal olev õppur peab raha hakkama maksma või, et REV kohal olev inimene on maksnud lihtsalt oma laiskuse eest. Seda siis kõike tänu motivatsiooni kadumisele. Kuna mul on kooli lõpetamisest möödas 8 aastat, siis õige motivatsiooni leidmine kooli minna ei olnud raske – raskem osa on just ainete läbitöötamine iseseisvalt. Margus rääkis väga hästi iseseisva õppimise tähtsusest ning sellest, kuidas sellel on kaugõppes suurem rõhk kui päeva- või õhtuõppes. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> | Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Just motivatsioon on asi, mis peab säilima kogu õppimise aja. Kui see kaob siis suht tihti jääb õppimine katki või sõiku ning kokkuvõttes RE kohal olev õppur peab raha hakkama maksma või, et REV kohal olev inimene on maksnud lihtsalt oma laiskuse eest. Seda siis kõike tänu motivatsiooni kadumisele. Kuna mul on kooli lõpetamisest möödas 8 aastat, siis õige motivatsiooni leidmine kooli minna ei olnud raske – raskem osa on just ainete läbitöötamine iseseisvalt. Margus rääkis väga hästi iseseisva õppimise tähtsusest ning sellest, kuidas sellel on kaugõppes suurem rõhk kui päeva- või õhtuõppes. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]</ref> | ||
Kolmandas loeng rääkis robootikast ja häkkimisest. Kuna ma olen juba aastaid kursis mis on häkkimise ja kräkkimise vahe. Kes on „valged“ j kes on pahad häkkerid siis antud loeng andis kõige rohkem uut infot robootika kohapealt. Sellest, et meil on siin majas oma robootikaklubi kus iga võhik saab osa võtta. Isegi inimene, kes ei tea ei programmeerimisest ega mehaanikast/elektroonikast midagi. Kõige parem on ikkagi õppida tegemise käigus kui huvi on. Ülevaade erinevatest koostööprojektidest ITK ja teiste koolide vahel oli silmaringi laiendav.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref> | Kolmandas loeng rääkis robootikast ja häkkimisest. Kuna ma olen juba aastaid kursis mis on häkkimise ja kräkkimise vahe. Kes on „valged“ j kes on pahad häkkerid siis antud loeng andis kõige rohkem uut infot robootika kohapealt. Sellest, et meil on siin majas oma robootikaklubi kus iga võhik saab osa võtta. Isegi inimene, kes ei tea ei programmeerimisest ega mehaanikast/elektroonikast midagi. Kõige parem on ikkagi õppida tegemise käigus kui huvi on. Ülevaade erinevatest koostööprojektidest ITK ja teiste koolide vahel oli silmaringi laiendav.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]</ref> | ||
Neljadas loengus | Neljadas loengus | ||
Viiendas loengus | Viiendas loengus | ||
Kuuendas loengus | Kuuendas loengus | ||
Seitsmendas loengus | Seitsmendas loengus | ||
Kaheksandas loengus | Kaheksandas loengus | ||
Kaksteist tundi loenguid võtab väga | |||
Kaksteist tundi loenguid võtab väga põgusalt kokku IT võimalused ja arengusuunad. Ülejäänud töö aga peab tudeng ise ära tegema – see tähendab, et selgeks tegema endale soovitava suuna kuhu suunas areneda ning mis asju süviti omandada/õppida. Minujaoks jäi nendest loengutest natuke väheks (kasu on niipalju, et näen kuidas ITK IT kokku võtab). Siiski oli palju põnevaid ja ägedaid fakte/näiteid. Osad loengud olid täitsa põnevalt esitatud ja panid huviga kuulama. Kuna mul on suhteliselt lai silmaring IT vallas siis antud juhul tundub, et see kursuse kasu pigem võhikutele kui inimestele, kes on varem IT-ga igapäevaselt kokku puutunud. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 10:53, 7 November 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Tarvi Tihhanov
Esitamise kuupäev: 7. november 2014
Essee
Käesolev esse on kirjutatud „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ õppeaine raames. Esse toetub puhtalt päevaõppe loengute salvestusele. Ise olen IT-ga seotud olnud juba 20 aastat – igapäevaselt tööga juba üle 6 aasta.
Esimeses loengus räägiti põhjalikult õppekorraldus- ja sisekorrast. Räägiti haridussüsteemist ja ülikoolist. Loengu käigus vaadati läbi kõik võimalikud tekkivad küsimused õppekorralduse kohta, mis uuele (või vanale) tudengile andsid kõik vajalikud teadmised, mis ta tegema peaks et ülikoolis edukalt käia ja see lõpetada. Kuna ma olen eelnevalt IT kolledzi õppekorralduseeskirja lugenud ja ka uue haridussüsteemiga kursis siis see loeng midagi väga palju uut ei andnud. Sellegipoolest on kordamine tarkuse ema ja pärast loengu läbikuulamist on asjad veel paremini meeles kui enne. [1]
Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Just motivatsioon on asi, mis peab säilima kogu õppimise aja. Kui see kaob siis suht tihti jääb õppimine katki või sõiku ning kokkuvõttes RE kohal olev õppur peab raha hakkama maksma või, et REV kohal olev inimene on maksnud lihtsalt oma laiskuse eest. Seda siis kõike tänu motivatsiooni kadumisele. Kuna mul on kooli lõpetamisest möödas 8 aastat, siis õige motivatsiooni leidmine kooli minna ei olnud raske – raskem osa on just ainete läbitöötamine iseseisvalt. Margus rääkis väga hästi iseseisva õppimise tähtsusest ning sellest, kuidas sellel on kaugõppes suurem rõhk kui päeva- või õhtuõppes. [2]
Kolmandas loeng rääkis robootikast ja häkkimisest. Kuna ma olen juba aastaid kursis mis on häkkimise ja kräkkimise vahe. Kes on „valged“ j kes on pahad häkkerid siis antud loeng andis kõige rohkem uut infot robootika kohapealt. Sellest, et meil on siin majas oma robootikaklubi kus iga võhik saab osa võtta. Isegi inimene, kes ei tea ei programmeerimisest ega mehaanikast/elektroonikast midagi. Kõige parem on ikkagi õppida tegemise käigus kui huvi on. Ülevaade erinevatest koostööprojektidest ITK ja teiste koolide vahel oli silmaringi laiendav.[3]
Neljadas loengus
Viiendas loengus
Kuuendas loengus
Seitsmendas loengus
Kaheksandas loengus
Kaksteist tundi loenguid võtab väga põgusalt kokku IT võimalused ja arengusuunad. Ülejäänud töö aga peab tudeng ise ära tegema – see tähendab, et selgeks tegema endale soovitava suuna kuhu suunas areneda ning mis asju süviti omandada/õppida. Minujaoks jäi nendest loengutest natuke väheks (kasu on niipalju, et näen kuidas ITK IT kokku võtab). Siiski oli palju põnevaid ja ägedaid fakte/näiteid. Osad loengud olid täitsa põnevalt esitatud ja panid huviga kuulama. Kuna mul on suhteliselt lai silmaring IT vallas siis antud juhul tundub, et see kursuse kasu pigem võhikutele kui inimestele, kes on varem IT-ga igapäevaselt kokku puutunud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri järel. Kokku tuleb leppida õppejõuga arvestades õppeosakonnas ette määratud tähtaega.[4] Järeleksamile registreerimine toimub ÕIS-is vähemalt 2 päeva enne korduseksami sooritust.[5] RF õppekohal õppijale on korduveksamid tasuta. OF õppekohal on tasu suurus kehtestatud rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Ehk siis kõiki delkareeritud valikaineid ei pea kolledži lõpetamiseks sooritama. Siinkohal aga tuleb mainida, et vastavalt punkt 1.2.7-le on üliõpilase poolt deklareeritud ainete näol üliõpilane võtnud endale kohustuseks need ained ära teha.[8][9]Kui inimene on deklareerinud valikained üle ettenähtud mahu (arvestades kohustuslikke ainete mahtu) siis vastavalt õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.8. on õigus üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[10]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.[11]
Aastas peab täitma õppekava 54 EAP ulatuses, siis ei pea midagi maksma.
Kuna antud õppekava on täidetud (25+19=44) 44 EAP ulatuses, tuleb maksta (54-44=10) 10 EAP eest. Arve tuleb (10*50€) 500€.
Viited
- ↑ Õppekorraldus ja sisekord
- ↑ Õppimine ja motivatsioon
- ↑ Robootika ja häkkimine
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.8.
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal
