Split DNS: Difference between revisions
Line 108: | Line 108: | ||
}; | }; | ||
</pre> | </pre> | ||
Juhul kui väliseid kliente on vaja üks teisest kuidagi eristada, näiteks riigi või organisatsiooni IP-aadressi alusel, siis võib luua täiendav(ad) ''acl'' ka väliste klientide jaoks. Sellisel juhul erinevatele välistele klientidele oleks võimalik ette sööta erinevaid tsoonifaile, mis peaksid olema kirjeldatud vastavate ''View''-de all. |
Revision as of 15:05, 10 June 2015
Autor: Deniss Krajuhhin, AK31
Mis on Split DNS
Split DNS-i (ka Split-horizon DNS, split-view DNS, split-brain DNS) võiks eesti keeles nimetada jagatud DNS-iks, mille eesmärk on loogiliselt või füüsiliselt üks teisest eraldada DNS päringud ja vastused samade ressursside kohta lähte IP-aadressi alusel. Ehk teisi sõnu saab üks teisest eraldada oma sisevõrgust ja väljast poolt, Internetist, tulevad DNS päringud, mis oluliselt tõstab oma IT infrastruktuuri turvalisust, juhul kui peab tagama nimeserveripoolset lahendust nii sise- kui ka välistele klientidele.
Jagatud DNS-i juurutamiseks võib kasutada järgmisi arhitektuurilisi lähenemisi: eraldiseisev DNS server väliste teenuste tarbeks (näiteks DMZ-i paigaldatuna), üks DNS server kahe eraldi võrguliidesega väliste ja sisemiste ühenduste jaoks ning üks ühe võrguliidesega DNS server. Viimase kahe puhul kasutatakse välise ja sisemise tsooni loogilist eraldamist.
Antud artikkel käsitleb kahte viimast, ühel nimeserveril põhineval jagatud DNS-i lahenduse rakendamist.
NB! Jagatud DNS-i rakendamisel production keskkonnas tuleb lähtuda organisatsiooni infoturbepoliitikast või selle puudumisel rakendada piisavad abinõud oma DNS serveri kaitsmiseks (tulemüüri taha paigutamine, NAT-i kasutamine, oma nimeserveri mitte OpenResolever-iks konfigureerimine jms.).
Eeldused
Antud lahenduse rakendamise eelduseks on IT infrastruktuuri teenuste DNS labori edukas kaitsmine või vastaval tasemel BIND9 nimeserveri seadistamise ja haldamise tundmine. Siin kasutatud näited põhinevad Ubuntu Server versioonil 14.04.1 ning lähtekohaks on võetud IT infrastruktuuri teenuste aine Labor 2 (DNS labor) lõppseis.
Lähtekoht
Labor 2 -es failis /etc/bind/named.conf.local me kirjeldasime ära kõik tsoonid, kuhu meie poolt paigaldatud nimeserveri kaudu on võimalik saada:
sudo /etc/bind/named.conf.local
Faili etc/bind/named.conf.local konfiguratsioon:
zone "tsooni_nimi.zz" { type master; file "/var/lib/bind/tsooni_nimi.zz"; }; zone "56.168.192.in-addr.arpa" { type master; file "/var/lib/bind/rev.tsooni_nimi.zz"; }; zone "sõbratsoon.zz" { type slave; file "/var/lib/bind/sõbra_tsoon.zz"; allow-notify {sõbra_dns_ip;}; masters {sõbra_dns_ip;}; };
Failis /etc/bind/named.conf.options aga sai konfigureeritud kontrollnimekiri,acl, mille alusel sai defineeritud, millistest võrkudest ja mis õigustega on lubatud päringud meie nimeserveri vastu.
sudo /etc/bind/named.conf.options
Faili etc/bind/named.conf.options konfiguratsioon:
acl sisev6rk {192.168.56.0/24;10.1.0.0/16;}; options { directory "/var/cache/bind"; forwarders { 172.16.0.105; 8.8.8.8; 8.8.4.4; }; allow-recursion {sisev6rk;}; allow-transfer {sisev6rk;}; allow-query {sisev6rk;}; auth-nxdomain no; # conform to RFC1035 listen-on-v6 { any; }; };
Jagatud DNS-i seadistamine
Antud näites jagatud DNS-i seadistamiseks kasutame BIND9 funktsionaalsuse View, mille rakendame BIND9 konfiguratsioonifaili /etc/bind/named.conf.local kaudu. View võimaldab suunata kliente neile lubatud ressursidele selles kirjeldatud parameetrite alusel.
sudo /etc/bind/named.conf.local
Kirjeldame erinevad View-d failis /etc/bind/named.options acl-i alusel:
view "sise" { match-clients { sisev6rk; }; zone "tsooni_nimi.zz" { type master; file "/var/lib/bind/tsooni_nimi.zz"; }; zone "56.168.192.in-addr.arpa" { type master; file "/var/lib/bind/rev.tsooni_nimi.zz"; }; zone "sõbratsoon.zz" { type slave; file "/var/lib/bind/sõbra_tsoon.zz"; allow-notify {sõbra_dns_ip;}; masters {sõbra_dns_ip;}; }; }; view "external" { match-clients { any; }; zone "tsooni_nimi.zz" { type master; file "/etc/bind/external/tsooni_nimi.zz"; }; };
Juhul kui väliseid kliente on vaja üks teisest kuidagi eristada, näiteks riigi või organisatsiooni IP-aadressi alusel, siis võib luua täiendav(ad) acl ka väliste klientide jaoks. Sellisel juhul erinevatele välistele klientidele oleks võimalik ette sööta erinevaid tsoonifaile, mis peaksid olema kirjeldatud vastavate View-de all.