User:Graudsep: Difference between revisions
| Line 18: | Line 18: | ||
Et tudengil oleks võimalus minna kordussooritusele, peab ta ennast sellele registreerima. Registreerumine on kohustuslik ja selleks peab tudeng minema ÕIS-i ja sealt kordusarvestuseks ennast ära märkima. Et oleks võimalus registreeruda, peab olema sooritusest möödas vähemalt 2 päeva. Kui aga on tudeng kordusarvestuse toimumise ajal akadeemilisel puhkusel ja soovib ikkagi kordussooritusel osaleda, peab ta esitama avalduse õppeosakonda.[4] | Et tudengil oleks võimalus minna kordussooritusele, peab ta ennast sellele registreerima. Registreerumine on kohustuslik ja selleks peab tudeng minema ÕIS-i ja sealt kordusarvestuseks ennast ära märkima. Et oleks võimalus registreeruda, peab olema sooritusest möödas vähemalt 2 päeva. Kui aga on tudeng kordusarvestuse toimumise ajal akadeemilisel puhkusel ja soovib ikkagi kordussooritusel osaleda, peab ta esitama avalduse õppeosakonda.[4] | ||
Kui tudeng õpib täiskoormusega ehk riigi finantseerival õppekohal, on tema jaoks kordussooritused tasuta. Kui aga õpitakse tasulisel õppekohal, on kordussooritused tasulised.[5] Kordussoorituse tasu on 20€ ja see tuleb kanda HITSA kontole[6] | Kui tudeng õpib täiskoormusega ehk riigi finantseerival õppekohal, on tema jaoks kordussooritused tasuta. Kui aga õpitakse tasulisel õppekohal, on kordussooritused tasulised.[5] Kordussoorituse tasu on 20€ ja see tuleb kanda HITSA kontole.[6] | ||
=== Küsimus 4 === | === Küsimus 4 === | ||
Revision as of 17:14, 18 September 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Gert Raudsepp
Esitamise kuupäev:
Essee
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kui tudeng kukkus arvestusel läbi, ei tohiks ta pead norgu lasta. Arvestuse tulemuse parandamiseks on kolm võimalust ühe õppeaine piires ja õigus selle järele tegemiseks on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Vajadusel peaks tudeng valmis olema ka lisaülesanneteks, mille andmiseks on õppejõul õigus, et tagada pääs kordussooritusele.[1]
Kui tudengil on soov minna kordussooritusele, siis kordussooritusi planeeritakse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral - aine toimumisele järgmisesse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kui tudeng kukkus mõnes esimese aasta aines läbi, siis planeeritakse kordussooritus aine toimumise semestrisse ja järgnevasse semestrisse ning õppeaasta eelnädalasse - samuti kogu perioodi peale vähemalt kahel korral.[2][3]
Et tudengil oleks võimalus minna kordussooritusele, peab ta ennast sellele registreerima. Registreerumine on kohustuslik ja selleks peab tudeng minema ÕIS-i ja sealt kordusarvestuseks ennast ära märkima. Et oleks võimalus registreeruda, peab olema sooritusest möödas vähemalt 2 päeva. Kui aga on tudeng kordusarvestuse toimumise ajal akadeemilisel puhkusel ja soovib ikkagi kordussooritusel osaleda, peab ta esitama avalduse õppeosakonda.[4]
Kui tudeng õpib täiskoormusega ehk riigi finantseerival õppekohal, on tema jaoks kordussooritused tasuta. Kui aga õpitakse tasulisel õppekohal, on kordussooritused tasulised.[5] Kordussoorituse tasu on 20€ ja see tuleb kanda HITSA kontole.[6]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Kui tudeng soovib, et tema varasemat töökogemust arvestataks, peab ta esitama vastava taotluse. Selleks on aega hiljemalt 10-nda tööpäevani, enne punase joone päeva. Taotlus peab vastama vormile ja olema koos vajalike lisadega. Lisadeks on töökogemust ja/või õpinguid tõendavad dokumendid: tunnistus (akadeemiline õiend, töökogemuse olemasolu jne), tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte tagasiside. Taotlus esitatakse läbi ÕIS-i.[7]
Alates 2013/2014 õppeaastast seoses kõrgharidusreformiga, arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisse, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. Küll aga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Kui on soov õppida täiskoormusega, peab varasema kogemusega tudeng ikkagi koguma 27 Euroopa ainepunkti IT Kolledži õppesoorituste põhjal.[8]
Allikad
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.2.12 ja 5.2.13.
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.2.14 ja 5.2.14.2
[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/ Korduma kippuv küsimus number 8 - Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?
[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.2.8, 5.2.8.1 ja 5.2.8.2
[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.2.7
[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/ Korduma kippuv küsimus number 9 - Kuidas pääsen kordussooritusele?
[7]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus - II. Taotlus, punkt 1-3
[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ - Korduma kippuv küsimus number 6
