User:Ttilk: Difference between revisions
| Line 16: | Line 16: | ||
<br><br> | <br><br> | ||
Loengus "Õppimisest" kumas läbi sarnane mõttetera Tiina Seemani ettekandega, et planeeri, planeeri, planeeri. Sea endale vahe eesmärgid, mõõda nende tulemusi - ainult nii on reaalselt võimalik oma eesmärgid vallutada. Kuna antud teema langeb väga tugevalt projektijuhtimisega kokku, sest projektijuhina oledki sina see, kes vastutab projekti positiivse tulemuse eest, mille edu saavutab dissipliin, vahe eesmärgid ja õige suhtumine. Kindlasti on soovitav järgida nii õppetöös, kui ka enda elus mõtete: "alusta kohe ja ära karda eksida" | Loengus "Õppimisest" kumas läbi sarnane mõttetera Tiina Seemani ettekandega, et planeeri, planeeri, planeeri. Sea endale vahe eesmärgid, mõõda nende tulemusi - ainult nii on reaalselt võimalik oma eesmärgid vallutada. Kuna antud teema langeb väga tugevalt projektijuhtimisega kokku, sest projektijuhina oledki sina see, kes vastutab projekti positiivse tulemuse eest, mille edu saavutab dissipliin, vahe eesmärgid ja õige suhtumine. Kindlasti on soovitav järgida nii õppetöös, kui ka enda elus mõtete: "alusta kohe ja ära karda eksida" | ||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest.", Elar Lang]</ref> | <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest.", Elar Lang]</ref> | ||
<br><br> | <br><br> | ||
Loengus "Millega tegeleb süsteemihaldur" kahjuks oli raske infot omandada, et saada ülevaadet antud valdkonnast. Lektoriks oli monotoolse ja spetsiifiliste sõnavaraga tipp spetsialistiga. Õnneks jäi loengust nii mõndagi soovitusi ja reegleid kumama, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida kindlasti jälgida. Näiteks valdkond aina automatiseeritum - st tänapäeval ei ole käsitsi tegevust. Kõike automaatiseeritakse ja lahendatakse skriptidega, kirjutatakse 1 probleem lahendatakse kriptiga 100 arvutil korraga. Ja NB! soovitus "Ärge toppige oma nina kliendi andmesse." | Loengus "Millega tegeleb süsteemihaldur" kahjuks oli raske infot omandada, et saada ülevaadet antud valdkonnast. Lektoriks oli monotoolse ja spetsiifiliste sõnavaraga tipp spetsialistiga ja loenguslaidid kahjuks puudusid. Õnneks jäi loengust nii mõndagi soovitusi ja reegleid kumama, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida kindlasti jälgida. Näiteks valdkond aina automatiseeritum - st tänapäeval ei ole käsitsi tegevust. Kõike automaatiseeritakse ja lahendatakse skriptidega, kirjutatakse 1 probleem lahendatakse kriptiga 100 arvutil korraga. Ja NB! soovitus "Ärge toppige oma nina kliendi andmesse." | ||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur", Taavi Tuisk]</ref> | <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur", Taavi Tuisk]</ref> | ||
Revision as of 14:11, 15 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Taavi Tilk
Esitatud: xx. oktoober, 2015
Essee
IT Kolledži "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" kaugõppeaine raames osalesin peaasjalikult interneti vahendusel loengutesarjas, mille peamiseks eesmärgiks oli tutvustada IT Kolledžit ja IT valdkondasid, kaasates lektoriteks oma valdkonna spetsialiste. Annan alljärgnevalt lühikese ülevaate toimunud loengusarjadel - kirjeldades minu jaoks olulisemat ja tuues välja mõne mõttetera.
Loengus "IT projektide juhtimine" tutvustas endine IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman läbi enda kogemuse projektijuhtimise põhipunkte. Kirjeldades läbi näidete Eesti Energias, EMT-s, TeliaSoneras,Bang & Olufsen ja Zave Media projektijuhtimist ja nendes esinenud probleeme. Samuti võttis üldisemalt kokku projektijuhtimise läbikukumispõhjused.
Eriti huvitav oli käsitlus projekti vaatlemine läbi püramiidskeemi. Kus aeg, raha ja skoop on alati üksteisega ühendatud ja omavahelises sõltuvuses. Mida omakoda kallutab pühendumus ja kvaliteet. Nende tingimuste olemasolu ja vastavust tegelikkusele võin enda kogemuslikult kinnitada. Kindlasti tuleb projekti juhtimisel erilist tähelepanu pöörata tähtaegadele. Heaks soovituseks siinkohal oli
"tähtaegasi tuleks ka tagantpoolt ettepoole planeerida".
[1]
Loengus "Õppimisest" kumas läbi sarnane mõttetera Tiina Seemani ettekandega, et planeeri, planeeri, planeeri. Sea endale vahe eesmärgid, mõõda nende tulemusi - ainult nii on reaalselt võimalik oma eesmärgid vallutada. Kuna antud teema langeb väga tugevalt projektijuhtimisega kokku, sest projektijuhina oledki sina see, kes vastutab projekti positiivse tulemuse eest, mille edu saavutab dissipliin, vahe eesmärgid ja õige suhtumine. Kindlasti on soovitav järgida nii õppetöös, kui ka enda elus mõtete: "alusta kohe ja ära karda eksida"
[2]
Loengus "Millega tegeleb süsteemihaldur" kahjuks oli raske infot omandada, et saada ülevaadet antud valdkonnast. Lektoriks oli monotoolse ja spetsiifiliste sõnavaraga tipp spetsialistiga ja loenguslaidid kahjuks puudusid. Õnneks jäi loengust nii mõndagi soovitusi ja reegleid kumama, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida kindlasti jälgida. Näiteks valdkond aina automatiseeritum - st tänapäeval ei ole käsitsi tegevust. Kõike automaatiseeritakse ja lahendatakse skriptidega, kirjutatakse 1 probleem lahendatakse kriptiga 100 arvutil korraga. Ja NB! soovitus "Ärge toppige oma nina kliendi andmesse."
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? [4]
Vastus
Kordussooritused võib teha aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädala kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kokkulepped eksami tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ja registreerida ÕISis. Tähtaeg järeleksamiks registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Järeleksami hind REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [5]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Tingimused[6]
- üliõpilane on immatrikuleeritud IT Kolledžisse;
- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Minimaalne punktide arv on õppeaasta jooksul summaareslt 60 EAP
Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/
Toetuse suurus arvutatatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta perekonna keskmine sissetuleku tulumaksuga maksustatava tulu alusel
| Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta | Õppetoetuse suurus |
|---|---|
| kuni 74,75 eurot | 220 eurot |
| 74,76–149,50 eurot | 135 eurot |
| 149,51–329 eurot | 75 euro |
Viited
- ↑ Loeng "IT projektide juhtimine", Tiina Seeman
- ↑ Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest.", Elar Lang
- ↑ Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur", Taavi Tuisk
- ↑ Kristjan Karmo, (25.09.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele
- ↑ IT Kolledži koduleht 2015
- ↑ IT Kolledži koduleht "Vajaduspõhine õppetoetus" 2015
1. Ernits, M., Rokk, I. (30.10. 2012). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [1]
2. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [2]
3. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2012/2013 õppeaastal [3].
4. Karmo, K. (11.10.2012). Testimine ja tarkvarakvaliteet [4]
5. Katsev, R., Lapuškin, M., Oja, D., Vasilyev, S (04.10.2012). Tere tulemast Ignite'i maailma [5]
6. Liiv, J. (13.09.2012). Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast [6]
7. Paljak, M. (27.09.2012) Karma [7]
8. Septer, A. (20.09.2012). IT tööturg [8]
9. Uustal, P., Raielo, P. (06.09.2012). Helpdesk [9]
10. Vene, S. (18.10.2012). [10]
