User:Misarapu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Sarapuu

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Uut eraala õppima hakates on oluline, et tudengil tekiks varajane visioon antud eriala väljavaadetest ning samuti peab tudeng õppe-eesmärkideni valutult jõudmiseks mõistma õppekorralduse reegleid ja järgima antud valdkonna spetsialistide soovitusi. Visiooni kujunemine ja õppekorraldusse sisseelamine nõuavad aega ning selleks, et värske Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) tudeng koheseselt õiges suunas mõtlema hakkaks, on peab ta läbima aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus, kus esinevad erinevatel teemadel IT valdkonna spetsialistid ning käsitletakse õppekorradust puudutavaid probleeme. Esimene loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ning toodi välja erinevad nüanssid, mis on olulised õpingute edukaks läbimiseks. Kuna õppekorraldus erinevates kõrgkoolides on küllaltki sarnane, siis uut informatsiooni sain vähe. Siiski endale üllatuseks olin ekslikult aru saanud, et täielikult tasuta õpinguteks peab esimesel semestril koguma 30 ainepunkti (EAP), kuid selgus, et piisab 27 EAP-st. Samas oli see väike kergendus, kuna kahe aine ülekandmise tõttu koosatasin endale sügissemestril tunniplaani, mille koormuseks sai 29 EAP. Lisaks tutvustati loengus kolledži õppeinfosüsteemi (ÕIS), õppekeskkonda Moodle ning anti teada, et suurem osa loenguid salvestatakse. Samuti julgustati andma koolijuhtkonnale tagasisidet nii õppekorralduse kui ka muude koolielu puudu¬tavate probleemide kohta ning üleüldiselt soovitati suhelda, küsida ja kollektiivselt töötama, sest kaasaegsetes IT töökeskkondades üksiku hundina kergelt edu ei saavutata. Suhtelmise ja meeskonnas töötamise vajalikkusest kõneles ka esimene külaline Tiina Seeman, kes tegeleb IT projektide juhtmisega. Suhelda peab oskama nii kolleegidega kui ka kleindiga. Kuna töö käigus võib projekti lõppeesmärk muutuda, siis kliendiga ladus suhtlus tagab projekti korrektse ja „kaasaegse“ lõpptulemuse. Hea juht peab organiseermina ka sujuva kommunikatsiooni meeskonnas, kuid ei pea kahtlemata olema juhitava projekti valdkonna kõrgetasemiline spetsialist, aga sellegi poolest peaks ta omama piisavalt teadmisi, et leida lahendusi projektis tekkinud probleemidele. Näiteks tarkvara programmeerimisega tegelenud inimene ei pruugi toime tulla riistvara programmeerimisega tegeleva osakonna juhtmisega. Samuti erinevad omavahel juhtimine suures ja väikses organisatsioonis. Lisaks märksõnadele nagu „aeg“, „skoop“, „raha“, „pingutus“ ja „kvaliteet“ peab juht kindlasti arvestama asjaoluga, et protsessi käigus projekt muutub ja täieneb, mis tähendab, et juhi ülesandeks on võimalikelt vettpidavate algsete plaanide tegemine ja riskide ennetamine. Selleks läheb vaja ka kogemusi, kuid ka hea juhi vaistu. Kolmandas loengus oli külalisesinejaks arendajataustaga Elar Lang, kes hetkel tegeleb veebirakenduste turvalisust puudutavate küsimustega, mille käigus korraldab ta samuti vastavaid koolitusi. Antud loeng ei põhinenud kõneleja erialalistel teemadel, vaid tundengite motiveerimisel. Olles ise suur motiveeri¬vate kõnede ja lugude kuulaja ning lugeja, siis loengut erilise mõnuga. Paljud soovitused olid juba tuttavad ning läbi proovitud. Tooksin välja kolm parimat soovitust, mida tudeng peaks järgmima. Esiteks, tegutsema peab hakama kohe ning koolist antud ülesanded peab lahendama esimesel võimalusel, rääkimata sellest, et nende lahendamine ei tohi ületada tähtaegu. Kohustuste varajane täitmine annab vabaduse tulevikus järele anda ahvatlustele ja reageerida ootmatutele hädaolu¬kordadele. Järgmiseks ei tohi karta mahukaid ja esialgu hirmsana tunduvaid ülesaindeid, neid tuleb lahendada väikeste osade kaupa ja lihtsalt alustama millestki, mida juba oskad. Kolmas nõuanne on pisut robustne ja karm, mis märgib, et kui mingi õppeaine üldse ei huvita, siis tuleb tekitada selle aine vastu sportlik viha ja võtta eesmärgiks aine lõpetada aine kõrge hindega. Suhtumine õppimisse kandub tulevikus üle suhtumiseks töösse ning see on üks olulisemaid aspekte, mida tööandja hindab. Järgmise loengu pidas süsteemi administraator Taavi Tuisk. Koheselt mainiks, et minus kui värskes IT tudengis on administraatorite jutt tekitanud tõsist ängi, sest on tekkinud tunne, et nad ei hooli sellest, kas ka tavakuulaja nende jutust aru saab. Jutu mõistmiseks peab oskama mingisust eesti, inglise ja tundmatute lühendite ning slängide segakeelt. Praegu olen rahul sellega, et õpin arendajaks. Vaatamata kergele pahameelele, sain aru, et ka arendajad peaksid mingil määral süsteemide haldust õppima ja seda mõistma, sest adminstraatorid ja arendajad teevad järjest enam koostööd, et lõpp-produkt oleks võimalikult täpselt täidetud. Sama käib ka administraatorite kohta, kes õpivad aina rohkem programmeerimist, sest süsteemidega suhtlemine ei käi käsitsi, vaid programmeerimiskeelte abil. Viiendas loengus esines tarkvara kvaliteediga tegelev Kert Suvi, kes veenis aditooriumi, et testimine pole pelgalt projekti tüütuim etapp, mille vajalikkuses paljud kahtlevad, vaid see on oluline protsess, mida tuleks teha kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Samas pakub testmine huvitavaid väljakutseid. Vaatamata testmise tähtsusele, on sellega tegelevaid inimesi vähe. Hea testija peab olema karm pessimist ja oskama mõelda kastist väljaspool mõelda. Ettekandest jäi mulje, et testija on kui õigluse jalule seadja, kes peab aredaja töö puudujäägid üles leidma. Testija on justkui pinnuks silmas, kes leiab juurde lisatööd, kuid suures plaanis tuleb see ainult kasuks. Testijat peaks kohtlema, kui võrdset meeskonna liiget, kellele arendajad ja analüütikud võiksid anda juhtnööre, millele vigade ostimisel suuremat tähelepanu pöörata. Samuti tuleb testijale anda piisavalt aega, see tähendab, et testmise aeg ei ole ainult see aeg, mis üle jääb. Siit jällegi moraal, et töö valutult kulgemiseks peavad erinevaid ülesandeid täitvad meeskonna liikmed oskama omavahel suhelda. Meeskonna sisese kommunikatsiooni tähtsust rõhutas ka järgmine esineja Targo Tennisberg, kes on suurema osa karjäärist tegelenud tarkvara arendusega. Nagu Tiina Seeman, rääkis ka Targo Tennisberg, miks on oluline, et projekti kordineerib hea projektijuht, kelle ülesandeks on meeskond koos tööle panna, sest programmeerijate ja teiste osaliste jaoks sisaldab iga värske projekt uusi ja kindlasti ka tundmatuid ülesandeid. Rohkem inimesi tähendab pikemaid kommunikatsiooniahelaid, mis tähendab, et eduka projekti käigus ei tohi tekkida suhtlemises tõrkeid. Meeskonna liikemete ülesanded ei ole suures osas ametispetsiifilised. Näiteks arendaja töös on koodi kirjutamine ainult üks osa, enamus aega kulub teiste kohustuste peale: koodi teistimine, teiste koodide lugemine, suhtlemine, õpetamine, õppimine jne. Projektijuhi ülesandeks on ka, millestel tingimustel kliendi poolt soovitud lõpp-produkt saavutatakse, sest mingist aspektis (näiteks aeg, raha, kvaliteet) peab alati järelandmisi tegema. Loengu motiveeriv oli minu seletus, et kooli lõpetamine ei näita tööandjale ainult sinu haritust, vaid tõestab ka, et sa suudad asju lõpuni viia ja sul on õppimisvõime. Lisaks rõhutati juba Elar Langi loengus mainitud moraal, et hea idee korral tuleb enne sooritada teostus ja seejärel küsida selle eest tasu, sest ideid on kõigil ja lõpmatult. Kui tarkvara arendamine ei paku piisavalt väljakutseid, siis tasub kätt proovida ettevõtjana. Ettevõtluse ilust ja valust kõneles sariettevõtja Tanel Unt, kes esimest korda osalses IT ettevõtte loomises juba keskkooli ajal. Erinevalt tavatöölisest on ettvõtjal vabadus planeerida oma aega ja teha otsuseid ning igasugune õnnestumine toob palju rohkem rahulolu. Samas peab ettevõtja vähemalt ettevõtte loomise alguses ise palju reaalset tööd ära tegema ning ainult juhtimisest ei piisa: hea juht ei ütle, mida peab tegema, vaid näitab kuidas. Lisaks sellele, et ettevõtja panustab suure osa oma ajast reaalsesse töösse, on parim viis ettevõtet alustada väikeste ressurssidega. See sunnib ettevõtjat rohkem keskenduma oma missioonile, mille tulemusena tagatakse ettevõtte korralik käivitumine. Kohene investorite suur rahasüst võib tekitada olukorra, kus ei leita enam motivatsiooni oma esialgseid plaane täide viia. Viimane ühtib mõneti Elar Langi maailmavaatega, et enne teostus ja siis tasu. Kui suudetakse oma ettevõte ise võimalikult kaugele viia, siis on lihtsam ka heldemaid investoreid leida. Oluline on värskel ettevõttel omada palju väikseid kliente kui üksikuid suuri, sest suure kliendi kadumine mõjutks oluliselt rohkem noore ettevõtte jätkusuutlikust. Muidugi ei saa heaks ettevõtjaks, kui ei ole kordagi läbi põrutud ning nagu on kõik eelnevad esinejad rõhutanud, eesmärkide saavutamiseks tuleb luua hästi toimiv meeskond. Head meeskonna olemasolu jälgivad ka investorid. Viimased külalised olid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes kireks on andmete analüüsimine. Oskus vajalikke andmeid kaevata ja neid analüüsida tõstab IT-töötaja väärtust oluliselt. Oliver Kadaki ettekanne koosnes argielust toodud näidetega erinevatest valdkondadest, kus õige andmete analüüs muudab märgatavalt vaatenurki sellest, kuidas tegelikult mingis olukorras talitlema peaks. Näiteks on uue toote turule toomisega oluline erinevate andmete põhjal analüüsida, kas seda toodete teatud piirkondades üldse mõtet müüa on. Alati leidub andmeid mida kaevata, isegi kui konkreetsete andmete seotust teatud probleemiga kohe ei märgata. Kahtlaselt tegutsenud ettevõtte pettuste analüüsil saab luubi alla võtta näiteks kõikide firmaga seotud inimeste admed alates sellest, mis on kellegi palganumber, kuni selleni, milline on iga töötaja kodutee. Veelgi enam, tänapäeva internetiühiskonnas on pea-aegu võimatu jälgi jätmata tegutseda. Mõistsin, kui kasulik või ohtlik võib üks andmekaevaja kellegi või millegi jaoks olla. Üleüldse jättis loeng võimsa emotsiooni, ühelt oli teema väga oluline, kuid teisalt olid esinejad suurepäraseks eeskujuks, kuidas IT-maalilmas karjääri teha. Oleg Bogdanovi sõnul tuleb sind huvitav valdkond väljaspool infotehnoloogiat ning seejärel leida nišš, kuidas infotehnoloogiaga selles valdkonnas saaks kasulik olla. Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli suurepärane sissejuhatus akadeemilise tee alustamiseks infotehnoloogias. Loengute käigus leidis tõestust tuntud asjaolu, et infotehnoloogias puudub piisav arv pädevaid inimesi, kuigi selleks saamise võimalusi on palju ning karjääri väljavaated on avarad. Inimene ei pea ilmtingimata särama oma programmeerimis- või administreermisvõimetega, vaid võib leida oma väljakutse IT-kollektiivi juhtimises. Enne loengute algust suhtusin õppeaine sisusse skeptiliselt: ju tulevad mingid oma ala spetsialistid, kes pobisevad arusaamatut ja kuiva juttu. Toimus vastupidine ning pea-aegu igast loengust lahkusin motiveerituna ja targemana, sest enamus ettekandjaid esitasid teemasid soravalt ja kaasahaaravalt. See näitas, et esinejad on endale leidnud IT-alase valdkonna, millega tegelemine pakub suurimat rahulolu ja ei ole raske teha hea ettekanne millestki, mis sulle meeldib. Kõik esitused võiks kokku võtta Reynholm Indutsries asutaja Denholm Reynholm’i öelduga: „Team! Team, team, team, team, team! I even love saying the word "team"!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õppesemestrist, mille jooksul lepitakse kokku kaks kordussoorituse kuupäeva . Eksami kordussoorituseks tuleb kokku leppida vastavat ainet läbi viiva vastutava õppejõuga [5.3.2.]. Korduseksamile registreerumine toimub ÕISis, kuid akadeemilisel puhukusel olles tuleb esitada vastav avaldus õppeoskonda [5.2.8.1.] [5.2.8.2.]. Riigifinantseeritaval õppekohal õppiva tudengi korduseksam on tasuta [7.]. Tasulisel õppekohal õppiva tudengi korduseksam maksab 20 € [5.].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Selleks et kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel, peab esitama ÕISis vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva [II,1.]. Töökogemuse arvestamise taolemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada vastavatele kriteeriumitele kogemusest õpitu analüüs [II, 4.]. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. [3 link 6p].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 20 Y = 25 Minu esitatav arve on 54 – (20 + 25) * 50 € = 450 € [3 link 2.].