User:Rkallas: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 8: | Line 8: | ||
[[Essee]] | [[Essee]] | ||
Erialatutvustuse aines | Erialatutvustuse aines oli mul võimalik kuulata seitset erinevat loengut oma ala spetsialistide poolt. Järgnevalt kavatsen anda hinnangu nii iga esineja esitluslaadi kui ka sisu kohta. Lisaks kirjutan, mis mulle loengutest meelde jäi. | ||
Esimesena | Esimesena esines meile Kristjan Kangro innustuskõnega. Kristjan Kangro rääkis sellest, kuidas ta oma esimesel IT Kolledži aastal alla andis ja siis järgmine aasta uuesti proovis ning lõpuks ka ära lõpetas, olles nüüd ise selle sama kooli õppejõudude rivis. Mulle jäi loengust selline mulje, et kui üks kord ei saa, siis tuleb proovida nii kaua kuni saab, alla ei tohi anda. Kui ma rääkisin oma sõbra, Konstantiniga, kes õpib hetkel Tallinna Ülikoolis IT arendust ja kes õppis Tartu Ülikoolis arstiks, kuid akadeemilise puhkuse järel ei läinud tagasi õppima, hoiatas mind, et ma ikka kohe pingutaksin, sest elu ei tohi raisata. Seepärast ma praegu väga pingutangi. Lisaks innustas Kangro meid mitte „date-driven“ olema ja varakult asja kallale asuma. | ||
Teine kõne | Teine kõne oli Tiina Seemani ettekanne „IT projektide juhtimine“. Tiina Seeman rääkis sellest, et töötas samal ajal kui õppis ja et algselt oli ta firmas tavatöötajana aga peale IT Kolledzi õppimaasumist soovis saada spetsiifilisemat tööd samas firmas. Tema soovitus tudengitele oli, et nad leiaksid endale midagi, mis neid rutiinist välja tõmbaks. Tema enda jaoks oli selleks tegevuseks jooksmine - ta on maratoonor. Mina ise arvan, et jutt rutiinse tegevuse kõrvale midagi juurde leida, mis aitaks rutiinis püsida, on väga õige ja ma ise proovin ka seda põhimõtet järgida, kuigi vahel tundub, et tuleks mõneks ajaks aeg maha võtta. | ||
Ta rääkis ka, et ta tahtis väga midagi juhtida. Sellepärast hakkas ta projektijuhiks. Projektijuhi amet pidavat raske olema, sest tähtajad tulevad peale ja asi õigeks ajaks laivi ei jõua, on väga halvasti. Siinkohal tuleb mulle meelde 23. septembri õhtul toimunud Tech Sistersi üritus, kus viimases kõnes räägiti Timbeterist ja sellest, et kui on halb mõte ja hea tiim, siis sellest võib isegi asja saada. Aga kui on hea mõte ja halb tiim, siis sellest ei saa mitte midagi. | |||
Kolmas kõneleja, Elar Lang, andis mulle kõige kõvema emotsionaalse etteaste. Teda oli väga hea kuulata, sest tempo oli sobiv ning kõne ladus. Seda arvatavasti tänu eeltööle - härra Lang küsis meilt kui palju aega kulus tal selle presentatsiooni valmistamisele. Tudengid pakkusid, et kaks või kolm tundi, kuid tegelikult võttis see presentatsioon aega kolm päeva. See, et see nii kaua aega võttis, hämmastas mind. Ma olin harjunud, et presentatsioon teakse koolitunnis valmis ja rohkem sellega ei tegeleta. Tegelikult on väga tähtis teha eetööd ja mitte ühe korraga kõiki oma mõtteid välja laduda, ekspromttööd ei ole kuigi korralikud ja seejuures töö kvaliteet langeb. | |||
Ta rääkis ka oma tööst, milleks on testimine, kuigi algselt õppis arendajaks. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnika Ülikoolis. Kooli meelitas teda tüdruksõbra koolitee alustamine. Esimesed kaks semestrit olid tema jaoks piinarikkad ning siis, peale kahte esimest semestrit, avastas ta õppimise valemi. Ta lisas, et lõpetas Cum Laude, kuigi ta praegu kõiki neid aineid, mida ta kunagi õppis, hetkel hindele viis vastata ei suuda. Seepärast ongi kõige tähtsam oskus koolis õppides õppida õppima. Kui ei õppimist ära ei õpita, jääb koolitee lühikeseks. | |||
Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT alastel töökohtadel. | Peale suurepärast motivatsioonikõnet saime kuulata Taavi Tuisu kõnet teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur?“. Ma ausalt ei mäleta sellest kõnest eriti midagi. Ta pidi tark mees olema, oma ala spetsialist ja väga kogenud, kuid rääkis liiga vaikselt ja monotoonselt, et midagi aru saada, kuigi slaididelt lugedes sain aru, et tegu oli millegi spetsiifilisega ning süsteemihaldur on elukutse, millega igaüks hakkama ei saaks. Ma arvan, et tegelikult võis mittemõistmine olla tingitud hommikuse uniuse ja monotoonse ettekande koosmõjust. | ||
Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kohe alguses tõi ta välja selle, et miks peab ta oma kõnet öösel tegema. Minu meelest oli see päris hea tähelepanek, ma polnud sellele veel varem mõelnud, et IT inimesed magavad hommikuti kaua ega pea kell 8.00 hommikuks, vaid ööks. | |||
Kert on oma erialalt arendustestija aga töötab testijana. Testimine on asi, mida ettevõtted lükkavad kogu aeg edasi või millega ei arvestata üldse, sest see on kallis ega tooda midagi. Arvatakse, et testija lihtsalt mängib, samal ajal kui arendaja reaalselt näeb vaeva koodi kirja panemisega,kusjuures palgad neil enam-vähem võrdsed. See, et firmad pole eriti testimiseusku, viib selleni, et ainult 1/4 IT inimestest töötavad oma töökohas testijatena kolme arendaja kõrval. | |||
Tegelikult on testimine väga tähtis töö, millest oluliselt sõltub toodetava kvaliteet. Näitena tõi Kert Suvi omast kogemusest tehtud tööna toidukaupluse kliendikaardi boonuspunktide arvestamisesüsteemi testimise, kus avastas vea, mis oleks muidu asja toimimisel ilmnenud alles kahe kuu pärast. Veel oli näideteks Eesti Panga kahtlased tehingud ja Skype toimimisvead, mis palju kahju vaid sekunditega võivad teha. | |||
Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT-alastel töökohtadel. | |||
Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrraldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Selleks, et saada kõrget palka, on vaja spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste. | Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrraldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Selleks, et saada kõrget palka, on vaja spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste. | ||
Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata | Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata(Vastus oli 31 kraadi). | ||
Tanel Unt | Peale Targo Tennisbergi rääkis Tanel Unt oma IT ettevõttest. GPS asukohamääramisteenusest Navireci näitel ta väga ei jõudnudki rääkida. Tema ettevõttel vedas, et nad kohe kokkuhoidlikud pidid olema, sest seetõttu olid nad ka kohe alguses kasumlikud. Ta ei lõpetanudki ülikooli aga see-eest arvab, et teab rohkem kui ta oleks koolis teadmisi saanud. Tema algatatud ettevõtetest 1/5 on püsima jäänud, mistõttu tal on läinud keskmisest paremini(1/10 keskmiselt ettevõtetest jääb ellu). Ta jättis muheda selli mulje, kandes pintsakut, mille all T-särgil piilumas valge küülik. | ||
15. oktoober tulid meile rääkima kaks mees, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt analüüsimisest ja andmetest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad. | 15. oktoober tulid meile rääkima kaks mees, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt analüüsimisest ja andmetest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad. | ||
Oleg Bogdanov rääkis, et on omanud väga plaju erinevaid ameteid. Naljakas on tema kogemustest see, et kui ta lätis pangaautomaate paigaldas ja automaadi kõige väiksem kupüür, mida oli võimalik välja võtta, oli 5 rahaühikut aga pensionärid said natuke alla selle kuus pensioni - see oli tõsine probleem, millele ei oldud varem tähelepanu pööratud. Nad kaalusid ka mündiautomaatide ülesseadmist. | |||
Üldiselt jäi ainest hea mulje ja | Kõiki neid loenguid ühendab teema, mille alla nad kuuluvad - selleks on infotehnoloogia. Igas loengus käsitleti seda teemat erinevast küljest ja kuulates lugusid, kus kõneleja rääkis oma kogemustest ja endast, sain väga palju uut teada. Sain teda tööst selles maailmas ja nõuandeid edaspidiseks ning tulevikuprognoosidest. Kõik kõnelejad olid huvitavad. Üldiselt jäi ainest hea mulje ja mul on kahju, et jään nüüd aine lõppedes mõnusatest hommikustest loengutest ilma, kuid siiski olen väga tänulik seniste eest ning mul on hea meel, et sain sellel kursusel osaleda. | ||
[[Notes]] | [[Notes]] | ||
Revision as of 09:11, 17 October 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Rahel Kallas(10150885)
Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2015
Erialatutvustuse aines oli mul võimalik kuulata seitset erinevat loengut oma ala spetsialistide poolt. Järgnevalt kavatsen anda hinnangu nii iga esineja esitluslaadi kui ka sisu kohta. Lisaks kirjutan, mis mulle loengutest meelde jäi.
Esimesena esines meile Kristjan Kangro innustuskõnega. Kristjan Kangro rääkis sellest, kuidas ta oma esimesel IT Kolledži aastal alla andis ja siis järgmine aasta uuesti proovis ning lõpuks ka ära lõpetas, olles nüüd ise selle sama kooli õppejõudude rivis. Mulle jäi loengust selline mulje, et kui üks kord ei saa, siis tuleb proovida nii kaua kuni saab, alla ei tohi anda. Kui ma rääkisin oma sõbra, Konstantiniga, kes õpib hetkel Tallinna Ülikoolis IT arendust ja kes õppis Tartu Ülikoolis arstiks, kuid akadeemilise puhkuse järel ei läinud tagasi õppima, hoiatas mind, et ma ikka kohe pingutaksin, sest elu ei tohi raisata. Seepärast ma praegu väga pingutangi. Lisaks innustas Kangro meid mitte „date-driven“ olema ja varakult asja kallale asuma.
Teine kõne oli Tiina Seemani ettekanne „IT projektide juhtimine“. Tiina Seeman rääkis sellest, et töötas samal ajal kui õppis ja et algselt oli ta firmas tavatöötajana aga peale IT Kolledzi õppimaasumist soovis saada spetsiifilisemat tööd samas firmas. Tema soovitus tudengitele oli, et nad leiaksid endale midagi, mis neid rutiinist välja tõmbaks. Tema enda jaoks oli selleks tegevuseks jooksmine - ta on maratoonor. Mina ise arvan, et jutt rutiinse tegevuse kõrvale midagi juurde leida, mis aitaks rutiinis püsida, on väga õige ja ma ise proovin ka seda põhimõtet järgida, kuigi vahel tundub, et tuleks mõneks ajaks aeg maha võtta.
Ta rääkis ka, et ta tahtis väga midagi juhtida. Sellepärast hakkas ta projektijuhiks. Projektijuhi amet pidavat raske olema, sest tähtajad tulevad peale ja asi õigeks ajaks laivi ei jõua, on väga halvasti. Siinkohal tuleb mulle meelde 23. septembri õhtul toimunud Tech Sistersi üritus, kus viimases kõnes räägiti Timbeterist ja sellest, et kui on halb mõte ja hea tiim, siis sellest võib isegi asja saada. Aga kui on hea mõte ja halb tiim, siis sellest ei saa mitte midagi.
Kolmas kõneleja, Elar Lang, andis mulle kõige kõvema emotsionaalse etteaste. Teda oli väga hea kuulata, sest tempo oli sobiv ning kõne ladus. Seda arvatavasti tänu eeltööle - härra Lang küsis meilt kui palju aega kulus tal selle presentatsiooni valmistamisele. Tudengid pakkusid, et kaks või kolm tundi, kuid tegelikult võttis see presentatsioon aega kolm päeva. See, et see nii kaua aega võttis, hämmastas mind. Ma olin harjunud, et presentatsioon teakse koolitunnis valmis ja rohkem sellega ei tegeleta. Tegelikult on väga tähtis teha eetööd ja mitte ühe korraga kõiki oma mõtteid välja laduda, ekspromttööd ei ole kuigi korralikud ja seejuures töö kvaliteet langeb.
Ta rääkis ka oma tööst, milleks on testimine, kuigi algselt õppis arendajaks. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnika Ülikoolis. Kooli meelitas teda tüdruksõbra koolitee alustamine. Esimesed kaks semestrit olid tema jaoks piinarikkad ning siis, peale kahte esimest semestrit, avastas ta õppimise valemi. Ta lisas, et lõpetas Cum Laude, kuigi ta praegu kõiki neid aineid, mida ta kunagi õppis, hetkel hindele viis vastata ei suuda. Seepärast ongi kõige tähtsam oskus koolis õppides õppida õppima. Kui ei õppimist ära ei õpita, jääb koolitee lühikeseks.
Peale suurepärast motivatsioonikõnet saime kuulata Taavi Tuisu kõnet teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur?“. Ma ausalt ei mäleta sellest kõnest eriti midagi. Ta pidi tark mees olema, oma ala spetsialist ja väga kogenud, kuid rääkis liiga vaikselt ja monotoonselt, et midagi aru saada, kuigi slaididelt lugedes sain aru, et tegu oli millegi spetsiifilisega ning süsteemihaldur on elukutse, millega igaüks hakkama ei saaks. Ma arvan, et tegelikult võis mittemõistmine olla tingitud hommikuse uniuse ja monotoonse ettekande koosmõjust.
Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kohe alguses tõi ta välja selle, et miks peab ta oma kõnet öösel tegema. Minu meelest oli see päris hea tähelepanek, ma polnud sellele veel varem mõelnud, et IT inimesed magavad hommikuti kaua ega pea kell 8.00 hommikuks, vaid ööks.
Kert on oma erialalt arendustestija aga töötab testijana. Testimine on asi, mida ettevõtted lükkavad kogu aeg edasi või millega ei arvestata üldse, sest see on kallis ega tooda midagi. Arvatakse, et testija lihtsalt mängib, samal ajal kui arendaja reaalselt näeb vaeva koodi kirja panemisega,kusjuures palgad neil enam-vähem võrdsed. See, et firmad pole eriti testimiseusku, viib selleni, et ainult 1/4 IT inimestest töötavad oma töökohas testijatena kolme arendaja kõrval.
Tegelikult on testimine väga tähtis töö, millest oluliselt sõltub toodetava kvaliteet. Näitena tõi Kert Suvi omast kogemusest tehtud tööna toidukaupluse kliendikaardi boonuspunktide arvestamisesüsteemi testimise, kus avastas vea, mis oleks muidu asja toimimisel ilmnenud alles kahe kuu pärast. Veel oli näideteks Eesti Panga kahtlased tehingud ja Skype toimimisvead, mis palju kahju vaid sekunditega võivad teha.
Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT-alastel töökohtadel.
Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrraldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Selleks, et saada kõrget palka, on vaja spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste.
Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata(Vastus oli 31 kraadi).
Peale Targo Tennisbergi rääkis Tanel Unt oma IT ettevõttest. GPS asukohamääramisteenusest Navireci näitel ta väga ei jõudnudki rääkida. Tema ettevõttel vedas, et nad kohe kokkuhoidlikud pidid olema, sest seetõttu olid nad ka kohe alguses kasumlikud. Ta ei lõpetanudki ülikooli aga see-eest arvab, et teab rohkem kui ta oleks koolis teadmisi saanud. Tema algatatud ettevõtetest 1/5 on püsima jäänud, mistõttu tal on läinud keskmisest paremini(1/10 keskmiselt ettevõtetest jääb ellu). Ta jättis muheda selli mulje, kandes pintsakut, mille all T-särgil piilumas valge küülik.
15. oktoober tulid meile rääkima kaks mees, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt analüüsimisest ja andmetest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad.
Oleg Bogdanov rääkis, et on omanud väga plaju erinevaid ameteid. Naljakas on tema kogemustest see, et kui ta lätis pangaautomaate paigaldas ja automaadi kõige väiksem kupüür, mida oli võimalik välja võtta, oli 5 rahaühikut aga pensionärid said natuke alla selle kuus pensioni - see oli tõsine probleem, millele ei oldud varem tähelepanu pööratud. Nad kaalusid ka mündiautomaatide ülesseadmist.
Kõiki neid loenguid ühendab teema, mille alla nad kuuluvad - selleks on infotehnoloogia. Igas loengus käsitleti seda teemat erinevast küljest ja kuulates lugusid, kus kõneleja rääkis oma kogemustest ja endast, sain väga palju uut teada. Sain teda tööst selles maailmas ja nõuandeid edaspidiseks ning tulevikuprognoosidest. Kõik kõnelejad olid huvitavad. Üldiselt jäi ainest hea mulje ja mul on kahju, et jään nüüd aine lõppedes mõnusatest hommikustest loengutest ilma, kuid siiski olen väga tänulik seniste eest ning mul on hea meel, et sain sellel kursusel osaleda.
Loengud on väga huvitavad, soovitan neid järgi vaadata!
Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus: Arvestust on võimalik järele teha kuni eksamissessiooni lõpupäevani. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja vastupidi(kevadsemestril kuni sügissemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni).
Et kordussooritust teha, peab ennast Õisis sellele sooritusele registreerima, jättes soorituse ja registreerimise vahele vähemalt kaks tööpäeva.
Tasu kordussoorituse eest kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse Õisis.
Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastused: Tudengil ei ole võimalik esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minna.
Selleks, et akadeemilisele puhuksele minna, peab esitama avalduse rektori nimele ing see vormistatakse käskkirjaga.
Maksimaalne puhkuse aeg tavajuhul on 1 aasta aga kui tudengil sünnib laps, on võimalik tal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni akadeemilisel puhkusel olla.
Puhkuse lõpetamine toimub avalduse alusel. Avalduse peab esitama rektori nimele ja see vormistatakse käskkirjaga. Avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne puhkusest järgmise semestri deklareerimise kuupäeva.
Puhkuse ajal pole tavajuhul võimalik aineid deklareerida, kuid on ka erandeid. Õppekava saavad puhkuse ajal täita: puudega isikud, alla kolme aastase lapse või puudega lapse eestkostja ja tudengid, kes läbivad aja- või asendusteenitust(nemad saavad ka eksameid ja arvestusi järele teha puhkuse ajal järele teha, teised mitte.)
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Koodi number Ainepunkte 0 19 1 20 2 21 3 22 4 23 5 24 6 25 7 26 8 27 9 28
X= 27 Y= 24 Vastus: Kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd, siis tuleb aasta lõpuks hüvitada 27*2=54-(27+24)=3 EAPd. Esitatav arve on 3*50=150 eurot.
