User:Rrongele: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Rrongele (talk | contribs)
Rrongele (talk | contribs)
No edit summary
Line 19: Line 19:


== Viited ==
== Viited ==
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Revision as of 14:03, 17 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Richard Rõngelep

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Essee

Selleks, et tutvustada IT Kolledzi esmakursuslastele enda õpitavat tehnoloogiaharu ja eriala lähemalt, ootas meid ees lühike iganädalane loengusari. Loengutesse olid kutsutud oma ala kogenud spetsialistid, kes jagasid oma teadmisi IT maailma ning erinevate erialaharude kohta, millega võib üks praegune IT Kolledzi tudeng varem või hiljem kokku puutuda.

Esimeses loengus esines Tiina Seeman, kes on just spetsialiseerunud projektijuhtimisele. Tema tõi oma esitluses välja just projektijuhi vaatenurga ning tutvustas projektijuhi tööd lähemalt. Esineja tõigi välja midagi üldse valmis saaks ongi vaja inimest, kes suudab oma tiimile välja töötada kindla plaani ja töökorralduse, samal ajal suheldes erinevate osapooltega ning lõpuks välja jõuda toote või teenuseni, mis kõiki osapooli rahuldaks. Siit võibki järeldada, et tegemist on üsnagi vastutusrikka tööga, mida ei saa kuigi kergekäeliselt võtta. Kuigi projektijuhtimine mind isiklikult väga ei paelu, sain ma siiski terviklikuma pildi, kuidas projektide arendus toimub ning mis etapid tuleb üleüldse läbida, et jõuda lõpptulemuseni.

Teises loengus oli esinejaks Elar Lang. Elar keskendus oma loengus just pigem õppimise poolele. Kuna tegemist on mehega, kes oli lõpetanud nii ITK kui ka TTÜ Cum laudega, siis oli vägagi huvitav kuulata, mida tal öelda on. Esineja soovitas teha koolitööle kindla ajakava - mis ajaks peab mingi kodune töö kindlasti tehtud olema - ning rõhutas just nimelt seda, et asju ei tohiks edasi lükata. Tema loeng oli vägagi inspireeriv, kuna ta tõi esile just selle, et kõik on tehtav - peab lihtsalt tegema tööd eesmärgi nimel ning piisava tööga tulevad ka tulemused ja teadmised.

Kolmanda loengu esineja oli Taavi Tuisk, kes on suurte kogemustepagasiga süsteemiadministraator. Tema jutust tuli välja, et süsteemiadminstraatori töö on üsnagi pingeline, kuna liigub ringi palju potensiaalseid ohuallikaid, mis võivad süsteemide tööd häirida või lausa seisata. Kuna süsteemiadministraator peab hoolitsema, et kõik sujuvalt toimiks, peab ta olema pidevas valmisolekus. Samas esineja toonitas ka seda, et erialad hakkavad põimuma. Kui minevikus polnud administraatorile programeerimine võibolla niivõrd oluline, siis tänapäeval peab administraator olema ka programeerimisoskus ning teadma ka arenduse erinevaid tsükleid, et võimalikult effektiivselt töötada. Ning samamoodi peavad ka arendajad teadma administreerimise töökäiku.

Neljanda loengu esineja oli Kert Suvi, kellel on tööpagasis kogemusi muuhulgas nii ettevõtte juhina, veebidisainerina kui ka testijana. Just nimelt testimisest hakkaski esineja meile rääkima. Loengu käigus tuli välja, et testimine on jäetud üsnagi tahaplaanile - peamiselt just sellepärast, et raha kokku hoida. Kuigi testimine on jäänud kardinate taha, ei tähenda see muidugi seda, et tegemist oleks mingi kasutu tegevusega. Seda tehaksegi just selle pärast, et koguda infot ja maandada riske, mis võibolla ilma testimiseta võivad väga valusalt tulevikus üles kerkida ning tektida rahalist kahju. Varem ma väga testimisest midagi ei teadnud ning arvasin samuti, et tegemist on pigem sellise kõrvalise tegevusega. Kuid peale seda loengut minu arusaam muutus ning tekkis ka huvi selle teema kohta lähemalt uurida.

Õpingukorralduse küsimused

Viited