User:Kkartase

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kadri Kartašev
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Eriala tutvustuse esimene loengukülaline oli Tiina Seeman. Tema lugu oli justkui projektijuhtimise kiirkursus, millest on mõndagi meelde jätta. Lisaks projektijuhtimise tarkustele tõstis ta esile ühte IT valdkonnas väga levinud probleemi. Töö tellija ja töö elluviija vaheline kommunikatsioon ei ole üldiselt väga efektiivne. Tiina tõi näite sellest, kuidas arendajad väitsid et log in funktsioon töötab suurepäraselt, samal ajal vastav nupp selleks kodulehel puudus. Hullemad on vast olukorrad, kus tellimust ei osata üldse piisavalt täpselt sõnastada, et ta saadaks vastu töö, mis vastaks ootustele. Minu jaoks peitus olulisem iva Tiina jutus aga pigem tema suhtumises ellu. Suutsin selles osas temaga samastuda. Sarnaselt Tiinale on ka minul komme rakendada projektijuhtimisvõtteid argiellu, näiteks jagada suuremad ülesanded ja tähtsamad tähtajad mingi graafiku alusel allülesanneteks ja vahetähtaegadeks. Mulle meeldivad "buffrid", sest viimase hetke paanika ei ole minu jaoks õige meele seisund, et midagi ära teha. Tundub, et ta on ennast otsinud ja oma sihte korduvalt ümber mõelnud. Sarnaselt temaga, pelgasin ka mina aastaid tagasi, et juba on hilja IT õpingutega alustada, kuid jõudsin lõpuks selginemiseni. Ta on eeskuju sellest, et elus tuleb teha seda, mida sa tahad, mitte seda, mida sa aastaid tagasi arvasid, et tahad. Tahtmine ja püüdlused ja loomulikult ka oskused (mis tulevad paratamatult koos teise kahega) teevad inimese edukaks.

Ka Elar Langiga suutsin kohe suhtestuda. Nagu minagi, on ta elus väga motiveeritud ning teab, et kui tahad midagi saada, peab ta selleks panustama (vastu andma). Tema jutus oli palju sellist, mis on ka minu kuklas kogu aeg olemas olnud, kasvõi näiteks ka Tiina Seemani väljatoodud projektijuhtimisvõtete rakendamine õppeainete ja kohustuslike tööde peal. Ning ka mina väärtustan väga just iseendale antud lubadusi. Väga motiveeriv on näha, et Elar Lang tegeleb hetkel sellise valdkonnaga, milleni ta ilma kooli astumiseta ei oleks jõudnud. Või ehk on õigem öelda, et ta sai koolist vajaliku tõuke teadmiste näol. Kui ei tea siis ei oskagi tahta (selles peitub minu jaoks ka selle loengusarja võlu)! Tema tegi midagi, mida ma olen alati unistanud: Ta rajas oma lõputööle koolituse, millega teenib elatist. Mulle meeldib mõelda, et lõputöö on midag, mida tehakse ennekõike endale ja mitte lihtsalt selleks, et kooli lõpetada. Oli ilmne, et Elar naudib seda, kes ta on – küberturbe spetsialist. Paraku jättis, tema motivatsioonikõne mulle suurema mulje, kui küberturve kui eriala.

Kuna ma veel kooli kandideerides ei teadnud, millist eriala täpselt valida, siis ootasin just neljandat erialatutvustsuse loengut pikisilmi. Taavi Tuisk rääkis meile süsteemiadministraatori elust. Ta jättis kindlasti mulje, et talle meeldib, see mida ta teeb. Töö on tema jaoks põnev ja ta otsib pidevalt uusi väljakutseid, et oma oskusi värskena hoida. Kahjuks ei suutnud ta seda elevust oma hääletooni ja kinnise olekuga väga edukalt saali edasi kanda. Paraku pean natuke nurisema. Juba eelmiste esinejate juures häiris mind kergelt, et kasutatakse väga palju inglisekeelseid sõnu ja seda ka üldse mitte IT spetsiifiliste sõnade juures. Kui eelmised esinejad on seda teinud veenvalt, siis Taavi inglisekeelsete sõnade rohkus oli üle piiri. Veel hullem, kui ta üritas neid tõlkida jäi ta väga elementaarsete sõnadega hätta. Ma ei tea kuidas on lugu ülejäänud esmakursuslastega saalis, kuid mina, kes ma sellel hetkel olin tõepoolest kolm nädalat ainult tegelenud teadlikult IT alase õppimisega, ei saanud aru paljudest asjadest, millest Taavi rääkis. Minu jaoks on tundmatud kõik need eriala sõnad, töökeskkonnad ja programmid, mida ta mainis. Kui minna tagasi positiivsesse, siis sarnaselt Elarile rõhutab ka Taavi programmeerimisoskuse vajalikkust ning rõhutab, et korralik dokumentatsioon on nii koodi kui administreerija töö juures väga oluline. Oluline on teha oma töö teistele arusaadavaks. Konspektid nii töö kui kooli keskkonnas, võiksid olla lahendatud nii, et sa ise ja teised hiljem aru saaksid, mis tehtud on.

Kert Suvi oli esimene külaline, kes rõhutas, et IT erialasid on palju rohkem kui õppekavasid kõrgkkoolides. Üheks selliseks , mida Kerti sõnul liiga vähesed inimesed peavad enda erialaks, on testimine. See oli üks esimesi loenguid, mis tekitas minus tõelist huvi tutvustatava eriala vastu, ehk on selle põhjuseks minu liigne kontrollimisvajadus. Minu meelest on kiiduväärt, et ta võttis ette uurida EIK õppekavasid ja soovitada huvilistele aineid. Seda eriti veel selles valguses, et testimist kui eriala kõrgkooli tasemel ei õpetata ning vajalikud teadmised tuleb ise kokku kraapida vastavatest ainetest ja sertifikaatide (ja koolituste) näol. Kertist õhkus huvi oma töö vastu ning soovi tõsta inimeste teadlikkust selle valdkonna vajalikkusest.

Esimese oktoobri hommikul ootas meid koolis ees kummaline võlurikostüümis meesterahvas. Surusin eelarvamused maha ja tuli välja, et Targo Tennisberg oli tõenäoliselt kõige põnevam esineja sinnamaani. Tema jutt oli seinast-seina ning tal oli millest rääkida rohkem kui aega. Ma ei üllatanud kui ta rääkis, et enamik IT projektide läbikukkumise põhjuseid on sotsiaalset laadi. Lisaks üksteisest ühtmoodi arusaamisele tuleb saada inimesed (ja eriti just projektijuhid) nägema, et programmi kirjutamisest massiivsem osa ei ole seotud koodi kirjutamisega. Kuigi põnevat juttu töötamisest ja palkadest oli tal palju, jäi mul Targo jutust meelde, et ta rõhutas majandusteadmiste olulisust. Olen sellele ausalt öeldes isegi mõelnud. Isegi kui ei hakka tegelema oma ettevõtte loomisega, tulevad vastavad teadmised hiljem tööpõllul kasuks. Natuke hirmutav oli jutt tulevikust, kus enam ei olegi vaja muid töötajaid kui neid, kes suudavad vajaminevat tehnoloogiat, kas luua või käimas hoida, ja siis veel loomulikult sotsiaalsed töökohad. Tuleb suuta olla paindlik ja õppimisvõimeline. Tal oli kaasas rohkem slaide kui ta oleks olnud võimeline ette antud ajaga kohapeal tutvustama ning isegi kui jättis neid mõnuga vahele, lõpetas ta väga täpselt loengu lõpuks ning siis jäi ka selline tunne, et oleks jutskui veel millestki heast ilma jäänud ja tahaks veel kuulata.

Ka Tanel Unt oli väga huvitav. Ta lõi startupimisest võis siis üldse ettevõtte omamisest selge pildi: palju vastutust ja multitaskimist. Hoiatab, et programmeerija töö on raske, eriti vaimselt, sest ülesannete mägi on alati ees suurem, kui ära teha jõuab (suur oht läbipõlemiseks). Tema ettevõtlusealased soovitused tundusid väga kasulikud. Tanel rõhutab taaskord testimise olulisust, tema sõnul võiks resurssidest viiendik minna selle alla. Mulle meeldis väga soovitus, kuidas testimist meeskonnale meeldivamaks teha: nö häkkimispäevad, kus tiim tuleb kokku ja püüab olemasolevat koodi igat võimalikku pidi katki teha. Selle jutu peale tekkis ka tahtmine kunagi sellisel päeval osaleda. Taneli jutust kuulsin välja midagi, mida varasemad kõnelejad on maininud: dokumentatsioon. Tema just ei rõhuta selle olulisust, kuid tõi hea näite sellest, kuidas koodi kommenteerimine oleks võimaldanud ehk ka mõnel „mitte a-klassi“ arendajal nende juures töötada.

Märkamatult jõudis pärale viimane loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Nende eesmärk oli meile selgeks teha, et andmekaevandamine ja analüütika on väga oluline osa kogu ümbritsevast elukeerisest. Seda ei vaja prognooside tegemiseks mitte ainult kasumit saada lootvad ettevõtted vaid ka ükskõik milline ka riigitasandil töötav ettevõte/asutus, millel on vaja statistika põhjal midagi ennustada või ennetada. Üldiselt unustasin selle loengu ajal üldse mingeid märksõnu üles kirjutada, sest kuulata oli äärmiselt põnev. Oliver Kadak on väga hea esineja, kuid hea meel oleks olnud kuulata rohkem ka taevani kiidetud Oleg Bogdanovi. Jäi mulje, et ta oleks võinud oma kogemustest veel omaette terve loengu anda. Need vähesed asjad, mis ta välja tõi jätsid mulje, et ta on suutnud leida tõeliselt huvitavaid nn äärealasid infotehnoloogia ja päris maailma vahel. Need ristumiskohad tunduvadki see kõige magusam koht, kus töötada. Tore, et Kadak andis soovitusi lugeda dataminingust.

Minul on väga hea meel, et selline aine EIKs olemas on ja mul poleks midagi selle vastu, kui käia neid loenguid kuulamas talveni välja, kuna külalised olid üks põnevam kui teine. Loengutest sai kokku paraja portsu soovitusi, mida tasuks endaga kaasas kanda: mis aineid võtta, lugemismaterjali, mida tööpõllul silmas pidada ja palju muud. Kui tuua välja, mida mainiti rohkem kui korra, siis oleks selleks dokumentatsiooni, arendamise oskuse, testimise ja sotsiaalsete oskuste olulisus. Mis aga kõike olulisem: meil soovitati näha suuremat pilti ja kastist väljapoole. Eriala valik ei ole nii kitsas kui ta tundub olevat kõrgkoolide õppekavade põhjal. Oma koha leidmiseks on palju variante, neid tuleb osata ära tabada. Olles inimene, kes tuleb täiesti teisest valdkonnast, kulub kuuldu ja õpetussõnad kindlasti väga ära. Minu silmaring on lainedatud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (kaks kordussooritust planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse , esimese õppeaasta ainete kordussooritused aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse). Kordusarvestusele on vajalik eelnevalt ÕISis registreerida, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Tasulisel õppekohal õppijatele on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (kordussoorituse tasu on 20€). Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasuta kuid kui õppuril ei õnnestu etteantud ajaks kordussooritusi edukalt läbida, on vajalik aine korduv deklareerimine, mis on aga tasuline.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA taotleja peab esitama hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlusele tuleb lisada oma töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse (ja iseseisvalt õpitu) arvestamise taotlemisel tuleb lisaks tõendusmaterjalidele esitada VÕTA korras esitatud nõuetele vastav kogemusest õpitu analüüs. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. Tasutakse rektori käskkirjaga kehtestatud teenuse tasumäära alusel: VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta, kusjuures tasu tuleb maksta enne komisjoni istungit. VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitab apellatsioon IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest. Alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=22 Y=26

Vastus Kuna õppekoormuse täitmist kontrollitakse 1 kord aastas, õppeaasta lõpus ja õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP, siis tuleb tudengil aasta lõpuks hüvitada ((27-22)+(27-26)=)6 EAPd .Ühe EAP hüvitamise tasu on 50€. Seega on mulle esitatav arve (6*50=)300€.