User:Mnoukas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Nõukas

Esitamise kuupäev: 22.November 2015

Rühm: 15 ISd

Essee

IT Kolledžisse õppima tulles oli mul palju küsimusi, nii eriala kui ka minu enda tuleviku suhtes, kuid just aine "Erialatutvustus ning õpingukorraldus" andis mulle selge ning kohati ka inspireeriva ettekujutuse sellest, mis mind ees ootab. Kui hommikuti voodist ärkamine osutus raskeks, siis seda sama tunnet neljapäeviti ei eksisteerinud, kuna hakkas loeng, mis oli nii huvitav kui ka ülimalt kasulik. Ma tahaks tänada kõiki suurepäraseid inimesi, kes selle aine läbi viisid ning otseloomulikult ka esinejaid, kes oma niigi piiratud ajast võtsid ülesande meile, kui algajatele, tutvustada meie potentsiaalset tulevikku. Ma pole veel kindel, kes minust infotehnoloogia valdkonnas saab, kuid antud aine andis mulle palju mõtlemisainet ja motivatsiooni. Elame näeme!

1. Sissejuhatav loeng, ehk kuidas asjad IT-Kolledžis täpsemalt käivad. (26.08.2015)

Esimene loeng toetus just õpingukorraldusele ning räägiti üldiselt ülikooli puutuvatest asjadest nagu näiteks EAP-de süsteem, Moodle, punase joone päev - ehk asjad, millega peab arvestama ülikoolis õppides. Kuna ma ise olen ülikoolis käinud, siis minu jaoks olid paljud asjad tuttavad, kuid mulle tõsiselt meeldis õppejõudude abivalmidus - alati, kui küsimusi on, siis julgelt küsige! IT Kolledži suureks plussiks on ka ülimugav õppeinfosüsteem (ÕIS), teadmine, et enamus loenguid salvestatakse. Lisaks kõigele õppetööga seonduvale, tutvustati ka kooliväliseid tegevusi, nagu näiteks ITK enda robootikaklubi.

2. Infotehnoloogia projektid, nende juhtimine ning eraelu, Tiina Seeman. (3.09.2015)

Projektimeeskonna pidev omavaheline suhtlus ning koostöö - tegurid, mis on eduka projekti aluseks ning millest rääkis meile detailselt meie esimene ametlik külaline, Tiina Seeman. Loengu alguses rääkis Tiina natukene endast, ta on EIK vilistlane, kellel on massiivne kogemuste pagas nii projekti juhtimises kui ka üleüldse IT valdkonnas, juba siis teadsin, et see loeng saab huvitav olema, ma ei eksinud. IT valdkonnas tuleks hoida oma võimalused alati lahti, tuleb osata mõelda "kastist väljapoole", Tiina on just selline inimene, kes seda suudab ning tänu sellele on ta jõudnud nii kaugele ning "the sky is the limit". Mulle meeldis kõige rohkem tema oskus seletada lahti projekti tegemise etapid ning soovitus ja nõuanne - hoida tasakaalu nii töö kui ka vaba aja vahel, kui on vaja, siis tee, kui tekib võimalus, siis puhka, aga pea meeles, klient on kuningas.

3. Kuidas koolis ellu jääda ning miks üldse õppida? Elar Lang (10.09.2015)

Miks üldse EIK vilistlane Elar Lang Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse tuli - et ennast edasi arendada. Vaieldamatult kõige huvitavam ning motivatsiooni andev loeng siiani, kus räägiti, et miks ei tohiks asju viimasele hetkele jätta, mis EIK üldse meile annab ning kuidas ja miks üldse koolis käija. Olles tegelenud juba enne kooli programmeerimisega, Elar Lang on praegune veebirakenduste turvalisuse koolitaja ning ausaltöeldes võiks ta tööd teha ka lihtsalt motivatsiooni andva inimesena. Loeng ei piirdunud vaid IT alase töötegemisega vaid väga palju sai räägitud tudengitest, kuna Elar Lang on lõpetanud nii EIK kui ka TTÜ cum laude-ga, siis ta andis meile kõigile väga häid vihjeid ning soovitusi, kuidas edukalt ülikoolis hakkama saada.Kui võtta kokku antud loeng siis teeksin seda nii: "Kõige tähtsam on õppida õppima - suhtumine, planeering ning reaalne asjade teostamine, need viivad meid elus edasi ning tuleb keskenduda edasiliikumisele, mitte peatumisele". Antud loeng andis mulle mõtteainet ka selles osas, et alati ei piisa vaid praktikast, vaid on juurde vaja ka teooriat, eriti IT valdkonnas.

4. Süsteemi administraator, kes ta on ning millega täpselt tegeleb? Taavi Tuisk (17.09.2015)

Juba esimestel minutitel oli näha, et tegemist on oma ala professionaaliga, kes on võimeline ja tahteline töötama kasvõi ööd ja päevad järjest, et süsteem kontrollialla saada. Kui loeng jõudis sinnamaani, kus räägiti massilistest server crashidest/shut-downidest, siis oli jutus tunda seda närvipinget ning tööd, mis nendel õhtutel tehti - magamata ööd ning koodimine 12 tunniste vahetustega. Samuti tuli juttu ka programmeerimisest, et ilma selleta ei ole võimalik, kui kogemus puudub, siis pigem hoia eemale. Ülitähtis on ka omavaheline koostöö ning õnneks tänapäeval hakatakse juba varakult testima koodi enne, kui ta lõpuks käima pannakse. Taavi hoiatas naljaga tulevasi administraatoreid, et kuidas kõik tavaliselt adminne süüdistavad kõiges, kuid viga ei pruugi üldse nendes olla, vaid hoopis mõnes muus isikus. Loengu lõpus jäin mõtlema sellest, et kui tähtsad on adminnid, kui mingi viga koodi sisse tuleb, siis võib see maksma minna nii firmale, kui ka adminnile endale - pinge on alati peal.

5. Kvaliteetne programm nõuab testijaid. Kert Suvi (24.09.2015)

IT valdkonnas olevatest ametitest rääkides tuleb tavaliselt pähe kas adminn, arendaja või projektijuht, kuid harva kuuleb sõna "testija", irooniline, sest õieti töötav ning turvaline programm oleneb just testijatest. Kuna klient soovib täiuslikku produkti, siis on ülimalt oluline katsetada ning proovida programm eelnevalt läbi, et saaks üldise pildi asjadest, mida oleks vaja kas muuta või parandada. Seetõttu vajab tiim pidevat omavahelist suhtlust, et rääkida läbi lahendused nii arendajate, adminnide kui ka testijate vahel ning jõuda ühisele otsusele, mis lõpptoodet esindaks. Siin tooksin sellise ühise mõtte nii Elar Langilt kui ka Kert Suvilt, et kui midagi alustada, siis tee see ka lõpuni ja korralikult. Ma varem arvasin, et arendajad on need, kes programmi toimimist kontrollivad, kuid selleks on ikkagi eraldi testija amet, huvitav, kuid samas loogiline.

6. Kuidas õigesti käituda tarkvaraarendajana? Targo Tennisberg (1.10.2015)