User:Akirotar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andreas Kirotar

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Erialatutvustus ja õpingukorralduse aine oli vägagi huvitav aine, kuna esinesid mitmed andekad ja toredad inimesed. Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ja sisekorda, väliseid tegevusi ITK's ning öeldi kuidas erialatutvustuse aine edukalt sooritada. Toimus nagu ülikoolis esimene loeng ikka, üldiselt tutvustavalt [1].

Teises loengus jutustas Tiina Seerman enda senistest kogemustest IT-valdkonnas. Ta lõpetas hiljuti ITK 2010 aastal, kuid see-eest on tal ikkagi üpris suur kogemuste pagas olemas. Töödanud on ta EMT, Eesti Energias, Teliasoneras, Bangolufsenis ning nüüdseks Express grupis. IT juhtimine on tema eriala ning ta väitis, et arendajatele on häid projektijuhte vaja, lisaks et ületunde on vaja teha. Nõustun tema väidetega, kuna enamus IT-valdkonna inimesi on omalaadse mõtlemisega ning, et tuleks hea toode on vaja teha ületunde ja head tööd üleüldiselt. Lisaks tutvustas ta kuidas projektiplaani teha: tagant ettepoole tuleb alustada, riskid läbi mõelda, sõltuvuste ja kriitilise ahela plaan, igapäevane töökorraldus, muudatustele reageerimine, kommunikatsioon. Kõik need aspektid on tähtsad, et üks korralik projekt töötaks.

Kolmandat loengut käis andmas Elar Lang, kes rääkis enda õppimise kogemusest. Elar oli väga toreda jutuga mees, kes enne kõrghariduse omandamist oli juba töödanud IT valdkonnas kuskil 10 aastat. Kooli ta läks seetõttu, et ta naine läks kooli ning tal hakkas igav. Enne kooli minekut olid tal aga eelarvamused kooli kohta üldse, ühesõnaga tundus talle, et see ei oma mõtet. Siiski, lõpetas ta ITK, kusjuures Cumlaude'ga, seejuures kaugõppe 4 aasta asemel 3 aastaga. Peale seda läks ta TTÜ'sse edasi õppima ning lõpetas Cumlaude 5,0 hindega ka. Edu saavutamiseks soovitas ta jälgida enda progressi ning planeerida kõike mis teha on vaja, vältida elamist homse arvelt. Pühendumine on enam kui soovituslik. Soovitas õppida matemaatikat ja füüsikat ning majandust, kuna need õpetavad õppima ning mõtlema. Ta tegeleb veebilehtede turvalisusega ning annab aktiivselt ka turvalisus koolitusi. Minule tundus tema mõtteviis vägagi hea, sest kõik on enda peas kinni.

Neljandas loengus külastas meid Taavi Tuisk, kes tegeleb süsteemidega. Ta on alustanud TTÜ'st ning töödanud Ühispangas, Skypes ja nüüdseks Grabcadis. Vanasti oli süsteemi administraatoritel üpris raske töö, kuna nad pidid kehvade töövahenditega midagi head valmis tegema. Kuid tänapäeval on asi hakanud liikuma pilve poole ning enamus asju saab automaatselt konfigureerida. Üleüldiselt jäi meelde, et administraatoritel peab olema kõrge stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programeerimis oskus ja kõige tähtsam, ametieetika. Viimane asi võib mõne inimese elu täielikult ära rikkuda. Ühesõnaga ei tohi sorida teiste asjades.

Viies esineja oli Kert Suvi, kes on veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Töökogemused on tal veebidisaini valdkonnas ja trükifailide küljendamises. Kuid meile ta rääkis rohkem testimisest, milleks see kasulik on ja miks seda üldse teha. Testida tuleb info saamiseks ja riskide maandamiseks, kuna kui testitakse siis on turvalisem tunne kõikidel töötajatel ja ka firmal üldse, sest millegi katki minemise tõenäusus väheneb sellega. Esineb aga hoopis kaks probleemi, nimelt testitakse liiga vähe ning testijaid on liiga vähe. Põhjused on lihtsad, testijad ei too raha sisse ning testereid ei koolitata otseselt Eestis. Muidugi on ka üleüldised probleemid, et arvatakse et asja ei ole võimalik testida ning ei jätku aega. Lisaks ka koolkonna probleemid, et ei viitsita, pole vaja ja võibolla ei juhtugi midagi kui ei testi, aga siiski targem on valmistuda kõige hullemaks. Testerite vähesus seisneb ka selles, et see amet ei ole eriti atraktiivne, selles ei ole seda tugevat ja uhket kõla, ehk kes on eriti uhke väites, et ta on testija. Eelarvamusi on veel tohutult, kuid asja mõte peaks olema arusaadav. Isiklikult oli Kerdi loeng väga huvitav ja mõtlema panev.

Kuuendas loengus käis meil kohal Targo Tennisberg, kes alustas loengut võluriks riietatuna, enda kohta ta väga palju ei rääkinud ning see ei olnud ka loengu mõte. See riietus ei olnud niisama, vaid see oli hoopiski sissejuhatuseks, milles ta tutvustas vanal ajal elanud alkeemikuid ning võrdles kohati alkeemikuid tänapäevaste programmeerijatega. Põhjus oli lihtne, alkeemikud olid petised ning osad programmeerijad on ka petised, kes üritavad suurele palgale pürgida. Üleüldiselt ütles ta, et töötuks me ei saa jääda, kuna IT alal on tohutult palju erinevaid töökohti. Kõige tähtsam asi ta esitluses oli edu võti. Nimelt edu võtmeks on valem olemas, kuid see on üpriski keeruline. Kuid kõigetähtsam nendest komponentidest valemis on töö, ehk 99% osatähtsusega on töö edukas projektis. Ühiseid soovitus jooni oli Targo poolt küll, nimelt probleemide ennetamine, ehk testimine, efektiivne kommunikatsioonivõime. Targo esinemine oli vägagi huvitav, sest ta suutis teha teema huvitavaks.

Seitsmes loeng oli Tanel Unti poolt, selles loengus ma kohal ei olnud, kuid videoloeng oli hea ning sain vägagi sisuka kokkuvõtte teha Taneli mõtetest. Tanel alustas keskkooli eas IT'ga, kui hakkasid tegelema interneti põhise keele õppega. Teda ja ta sõpru toetati sponsorite poolt, kuid siiski see esimene ettevõte edu ei saavutanud. Peale seda töötas ta ning hakkas looma sõbraga startupi, milleks oli nende endi loodud digiboks, kahjuks nad kolmekesi kaugele ei jõudnud. Koheselt ta uue startupi juurde ei rutanud, kuid hakkas tegema äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Lõpuks tekkis tal sõbraga ikkagi idee, et teha elektrooniline sõidupäevik. Navirec oli siis see firma, nad kaasasid enda tuttavate tuttavaid ning üritasid asju ajada ilma pankadeta. Sellest projektist pingutasid nad läbi ning müüsid lõpuks selle firma maha. Meelde jäi, et testimine oli väga tähtis Taneli arvates ning väitis ta ka, et kui on klient kes tahab muudatusi tootele, siis tuleks need muudatused kaasata kord nädalas, muidu hakkab arendajaid häirima.

Viimases loengus käisid esinemas Oliver Kadak ja Oleg Bogdonov, kes rääkisid andmekaevandamisest ja analüütikast. See loeng oli väga huvitav ja naljakas, kuna Oliver on väga hea esineja. Oleg kirjutas esimese koodi jupi 1974. aastal ehk siis kui Oliver alles sündis. Lisaks töötas Oleg 10 aastat kosmosevaldkonnas, laeva programmeerijana, pankades, haiglates ja analüütika valdkonnas. Oliver hakkas vabakutseliseks programmerijaks 1991. aastal, 1998, Oracle corporationis töötas, 2001 SAS institutes, 2015 lõi enda firma Stats unities, mis on partner firma SAS'le. Üleüldise IT valdkonna kohta rääkis Oliver, et tänapäeval müüakse programmeerijaid kui lihakehasid. Loengu mõte oli, aga tutvustada mida on võimalik kõikide andmetega teha ja mida peaks tegema kui luua enda ettevõtet. Tänapäeval on statistikat tohutult palju liikvel, et häbi oleks neid andmeid kasutamata jätta. Üldiselt tõi ta 13 suurt näidet andmete kohta, ehk iga näite kohta on ilmselt miljoneid andmeühikuid. Nad soovitasid töötada IT-äärealal, kuna seal on reaalse maailmaga kokkupuude suur ning see on vägagi põnev ka.

Kokkuvõtteks ütleks, et võiks veel loengute kohta palju kirjutada, kuid siis see ei oleks enam essee. Kõik loengud olid huvitavad ja omamoodi õpetlikud. Enamus esinejatest olid hea suhtlemis oskusega välja arvatud Oleg, kes miskipärast väga rääkida ei tahtnud. Muidugi ei olnud nende esinemised esimest korda, seega oskavad nad seda edukalt teha ning seetõttu ka neid kutsuti. Siiski tuli välja loengutest, et tegelikult ei ole ülikooli haridust vaja, lihtsalt ülikool õpetab õppima. Suure pingutuse abil saab tegelikult saavutada rohkem kui ainult ülikoolis käimisega. Isiklikult olen ikkagi valinud ülikooli kuna soovin enda teadmisi täiendada ning IT valdkonnas tutvusi luua. Välja tuli ka see, et IT kolledži lõpetanud inimesed on üpris edukad, kuna siinne pakutav haridus on praktilisem kui muudes ülikoolides. Ilmselt kõige huvitavam loengut ei oskagi välja tuua, kuna minu jaoks olid nad kõik huvitavad, kuid Oliver Kadaki esitlus oli ikka omaette tase. Märgates muidugi kaastudengeid, siis ei tundunud kõik veel innuka kuulamisega olevat ehk võib väita, et kõik ei kuulanud Andres Septerit esimeses loengus, kes ütles et opossumitamise aeg on läbi [2].

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Edasi tuleb kordus arvestus teha [3]. Kuni järgmise semestri punase joone päevani [4]. Registreerida kordusarvestusele Õisis [5,6]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [7]. Riigi eelarvelisel kohal olevale õpilasele on tasuta [8]. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis 20 eurot [9].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema?(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot [10]. Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne, toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus www.eesti.ee veebilehel [11]. Kumulatiivselt peab olema 30 EAP, esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine [12].

Viited

[1] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Loengud

[2] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Andres Septeri esitlus, lk 5

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.2.13.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.2.13.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.2.8.1.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.2.8.1.

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.2.8.

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.2.7. Järeldus, et RF ei ole tasuline.

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused punkt 5.2.7. Tasu määratlus http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/