User:Tmetsvah

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Metsvahi

Esitamise kuupäev: 19.10.2015

Essee

26. August, aasta 2015, koht on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ruum number 314, kus nüüdseks on mitmekümneid tunde istutud ja loodetavasti istun kordades veel rohkem. Nagu mina, olid ka teised uued tudengid aetud lõuna kanti aulasse, kus meile räägiti mis meid ees ootab ja mis võimalusi kool meile pakub. Räägiti nii üldiselt IT valdkonnast, mida see kool pakub, mida kool kindlasti ei paku, kuidas kooli peaks suhtuma ja millised on huvialad ja üritused toimuvad peale kooli. Vaatamata sellele, et ruumis olevad istumisasemed kiirelt ebameeldivaks muutusid, sai neljapäeva hommikuti käiv aine just selleks, mis motiveeris mind vara ühika toa nari teiselt korruselt alla hüppama ja kooli poole töttama.

Tiia Seeman oli esimene spetsialist keda meie ette oma elust ja kogemustest rääkima pandi ning viimast just kenal neiul jätkub. Ta on õppinud algselt haldusjuhtimist ja esimeseks tööks läks EMT-sse infoteenindajaks tööle. Juba 23 aastasena saavutas osakonna juhataja positisooni kuid tundis, et soovib rohkem IT erialaga tegeleda. Seestap läks ta 27 aastaselt EIKsse analüüsi eriala õppima, samal ajal kasvatas oma just sündinud last ja käis ka tööl veel edasi. Peale hämmastavalt kooli eduka lõpetamse on ta töödanud mitmetes firmades nagu Eesti Energia, TeliaSonera, premium audio/video firma ja nüüd firmas mis on Express Groupi liige ja tegeleb “Zave.ee” portaaliga. Oma kogemustest rääkides tunnistas et kuigi tal oli eelmine haridus all, andis EIKs saadud materjal palju juurde. Samuti saadud juhtimiskogemus kandub üle ja on kasulik iga töö juures. Põhjalikumalt ta rääkis millest koosneb reaalne projekt ja selle nüanssidest. Paljudki mis ta rääkis räägitakse ka igal pool tundides nagu näiteks projektijuhtimise dimensioonid või projektiplaan ning nii põhjalikult lisainfot ei saanud. Küll aga innustas Tiia paljudki ennast kokku võtma ja korralikult asju ära teha. Vahest on hea saada meeldetuletust mida on vaja teha et õnnestuda elus. Mulle väga meeldis seda kus ta kinnitas fakti, et kõige tähtsam on ikka meeskond ja inimestega läbi saamine. Tsiteerides Tiiat: “Projektijuht ei pea maailmas kõiki vastuseid teadma” öeldes seda, et tihti on vaja kasutada teiste inimeste abi ja siis jõuab kaugemale.

Teine oma ala spetsialist on Elar Lang. Ka nagu eelmine esineja, rääkis kuidas ta väärtustab kogemusi, mis sai koolist. Elar on lõpetanud nii EIK kui ka TTÜ Cum Laude-ga mis on väga muljet avaldav. Tema erialaks on veebirakenduste arendamine ja nende turvalisuse kohta koolitamine/testimine. Tema sõnades “Edukus ei ole juhus. See on sinu valik” ja “Kool on võimalus õppida olema edukas” jäid väga minuga kõlama ning jällegi tundsin motivatsiooni tõusu kooliga tegeleda tõsiselt. Ta on inimene kellele on kõrge distsipliin ja tahtmine asju lõpuni teha ja sellepärast on ta ka edukas. Kuigi ta tunnistas, et kool ei tee inimesest tippspetsialisti, õpetab ta muid asju nagu ajaplaneerimine ja ülikooli edukas läbimine näitab ka teistele, kui hästi inimene suudab asju ette võtta ja lõpuni viia.

Väga suur kontrast meie ees esinenud eelmiste inimestega on Taavi Tuisk. Ta on süsteemihaldur, kes on lõpetanud TTÜ-s ja töödanud tähtsal positsioonil Skypes. Väga suur kontrast selles mõttes, et Taavi esinemise oskus jättis kõvasti soovida. Kohe alguses oli näha, et inimene on hoopis teist tüüpi ja selles pole midagi halba. Talle meeldib arvatavasti süsteemid ja luua keerukaid asju, mis kokkuvõtteks töötavad hästi ja saavutavad äärmiselt kasulikke asju. Taavi hoiatas, kui raske tegelikult võib olla süsteemihalduri töö aga samas kui tähtis ka see on. Administraatori õlgadele on pandud väga stressi rohke ja tähtis vastutus kuid tänapäeval on olukord kõvasti parem. Kunagi olid tarkvarad katkised, seadmed kallid. Nüüd aga leidub palju softe ja scripte mis teevad elu kergemaks.

Kert Suvi on inimene, kes hakkas kohe pihta oma teemaga milleks oli “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Jällegi nagu eelmised on ka see tähtis ja suur ala IT maailmas kuid mis, nagu ka administreerijate tööd, tihti tahaplaanile jäätakse ja ei märgata kuni midagi on tõsiselt viltu läinud. Tuleb tõdeda, et testitakse liiga vähe ja see on kuna testimine on kallis ja “ei loo” midagi. Kui see vahele jäetakse siis parimal juhul ei juhtu mitte midagi, kõige halvemal võib aga kõik täielikult valesti minna. Ka inimesi, kes testiks, on raske leida kuna neil peab puuduma pime usk, omama väga tugevalt masside mõtlemisest just teistsugune mõtemine ja oskama analüüsida olukorda. Aitab ka kaasa kui ta on professionaalne skeptik ja kaval, ei tee paha ka natuke õnne. Kert pani mõtlema ka minu enda töö kohta milleks on siis veebirakenduste arendamine ja kui vähe ma ise testimisele tähelepanu olen pannud või kui tihti ma seda meelega ignoreerinud olen kuna ajaliselt lihtsalt ei jõua. Samas oleks tore alustada praeguses töökohas sellele viitama ja muudatusi läbi viima, et saaks kvaliteetsemaid tooteid pakkuda klientidele.

Järgmine esineja köitis tähelepanu juba kui ruumi sisse astusin kuna päris iga päev ei näe valge habemega võlurit. Nimelt just selle kostüümiga ja vahva sissejuhatusega alustas Targo Tennisberg, kes rääkis tarkvaraarenduse ja projektijuhtimise kokkupuutepunktidest. Üldiselt võib aga rääkida, et ta rääkis tegelikult tervest IT ja arendaja elust. Samuti nagu ka Tiia, tuletas ta meelde kui tähtis on inimsuhted. Nagu Elar, mainis ta ka kuidas edu võti on süsteemide olemasolu ja distsipliin. Peale nende kahe rääkis rääkis ta jälle samat juttu, et kool ei ole asjana iseenesest oluline aga selle lõpetamine on saavutus. Just see jäi väga mulle miskipärast mõtesse ja täiesti nõustun. Ärilise poole pealt rääkis programeerija kasutegurist ning mida on vaja et äriliselt edukas olla. See osutus äärmiselt tähtsaks minu jaoks, kuna ma püüdlen oma äri tegemise poole ning usun et tema avaldatud info aitab mulle kõvasti kaasa. Oma esitlust ta lõpetas aga hoiatusega et tehnoloogia võtab inimeste töökohad ära ja sellega ma täiesti nõustun. Küll aga ta ütles seda halvaks pidava vaatepunktina kuid ma näen selles ainult head. Minu mõtteviis on, et mida rohkem tööd teevad masinad automaatselt ära, seda vabamalt ja odavamalt saavad inimesed elatud. See on aga suurem teema mida oleks tore kellegi elutarga inimesega diskuteerida.

Üks kõige põnevamaid esinejaid juhtus olema Tanel Unt. Ta lühike elulugu on järgmine: alustas juba keskkoolis programeerimisega mil ta tegi oma firma. Peale kooli proovis arendada keele õpetamise programmi mis aga kahjuks liiga suureks projektiks sai ja pidi pooleli jätma. Küll aga see ei murdnud tema ettevõtlus ja arendamise hinge vaid muutis seda suuremaks ja nii on ta nüüdseks mitu firmat asutanud, mitu neist põhja lasknud ja ka mõne edukalt maha müünud. Just see ongi see startup maailm. Kuna ka mina olen äärmiselt huvitatud äri loomisest siis kuulasin põnevil, mida kogenud firma looja ja põhiliselt arendaja tegelikult rääkis. Hoitatas kui raske on ettevõtte loomine ja tegelikult ettevõtja igapäeva töö koosneb lihtsalt probleemide lahendamisest kuigi samal ajal peab ta ka suutma arendada oma ettevõtet. Lõpupõlemise oht on suur aga samas on ka väga lahe töö. Nagu ka mitmed esinejad ennem, mainis ta, et ülikoolis ei õpetata paljusid asju, mida ettevõtet tehes peaks teadma ja neid on palju. Häid arendajaid ja äripartnereid on raske leida. Tanel rääkis ka paar huvitavad ja naljakat lugu mis tal on juhtunud oma firma Navirec-i tehes ning kokkuvõtteks meeldis mulle väga see loeng.

Meie viimasteks esinejateks sai Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kes rääkisid andmekaevandamisest ja andmete analüütikast. Äärmiselt huvitavaks tegi nende loengu elulised näited ning kaasati saalis viibinud inimesi.

Kokkuvõtteks nagu ka mainitud kujunes sellest ainest just see motivatsioon, mis hommikul kooli ajas. Esinejad olid põnevad ja rääkisid paljudki samu asju kuid ka samas väga erinevatelt IT eriala külgedelt. Palju rõhutati distsipliini ja plaanide tähtsust, samas ka seda kuidas ülikool tegelt pole nii tähtis ja ei koolita inimesest tippspetsialisti vaid annab inimesele julgust ja suuna midagi laheda tegemiseks ning tulevikus edu saavutamiseks. Kindlasti võiks selliseid aineid või vähemalt loengud veel olla nagu just 13. oktoobril esinenud Mikko Hypponeni loeng.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Võin teha korduseksamit kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

4. Korduseksamid on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised, RF kohal on tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastused

1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; tehtud tööde näidised; kolmandate osapoolte tagasiside jms.

3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

4. Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; motivatsioonikirja; soovi korral lisada sertifikaadid või muu erialast pädevust tõendavad dokumendid.

5. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus:

X = 6 => 25

Y = 6 => 25

Kogutud EAP: 25 + 25 = 50

Vajalik EAP arv: 27+27= 54

Puudjääk 1. semestriks: 27 - 25 = 2

Puudjääk 2. semestriks: 54 - 50 = 4

Puudjääk kokku: 2 + 4 = 6

Maksma peab: 6*50 = 300€