User:Mmuttik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martti Muttik

Esitatud: 18. oktoober, 2015

Essee

Erialatutvustus jäi meile kaugõppuritele lühikeseks, mis piirdus ainult ühe auditoorse loenguga ning ülejäänud loengud pidime salvestuste kaudu järele vaatama. Kukkus välja nii, et loengud olid nii põnevad, et igal vabal hetkel tahtsin neid vaadata – kusjuures kuulasin ühte loengut isegi öösel laeva sillas vahis olles.

Inga Vau on Mereakadeemia taustaga, nagu minagi. Kolledžis on tea aga õppeosakonna juhataja. Otseloomulikult rääkis ta õppekorraldusega seonduvast. Päevaõppuritel ei soovitanud ta kooli kõrvalt tööle minna. Neile, kes soovivad kunagi magistris õpinguid jätkata, soovitas ta juba valida valikaineid teadlikult. Merle Varendi lisas palju stipendiumitega seoses, mis mind hetkel ei puuduta, kuna olen eksternõppur. Mõlemad julgustasid muredest koheselt rääkima tulla. Juri Tretjakov tutvustas Moodle õppekeskkonda ja kiitis loengusalvestuste süsteemi. Olen ise juba jõudnud vaadata video vahendusel palju päevaõppe loenguid ja minu arust see on hea võimalus. Süsteem võiks olla ehk natuke kiirem ja allalaadimise võimalus võiks ka olla. (Tretjakov, Varendi, Vau, 2015)

Päevase õppe erialatutvustuse õppejõud Andres Septer andis lühidalt mõista, et mille jaoks selline õppeaine vajalik on. Tema arvates on loengute käigus võimalik veel ennast nö leida ja lõplikult selgusele jõuda, kas on ikka õige eriala valitud. Samas pidas ta aineprogrammi põnevaks, kus esinevad külalisesinejad ja kolledži vilistlased. Ta soovitas mitte hakata ise oma õppekava koostama ning olulisi õppeaineid välja jätma, vastasel juhul võib hiljem tekkida probleeme, kui eeldusained on läbimata. Meie (kaugõppe) õppejõud Kristjan Karmo rääkis lühidalt oma korduvatest koolitee katkestamitest ja kuidas ta lõpuks ikkagi kaugõppe kaudu lõpetamiseni jõudis. Minule julgustuseks arvas ta, et need õppurid, kes õpingute eest maksavad võivad olla õpitöös vaata et kohusetundlikumadki, kui need kes tasuta kohal. Robootikaga seonduvat ja muid võimalusi tutvustas veel Lauri Võsandi. Kuna mul plaanis teisest aastast nagunii klubiga liituda, siis oli mul eeltöö juba tehtud. (Karmo, Septer, Võsandi 2015)

Natuke aega tagasi käisin külas emal, muuhulgas teatasin talle, et asusin jälle õppima. Seekord siis IT Kolledžisse. Mu ema on õpetaja ja teab väga hästi, kui kõrge tase on kolledžis. Nii ta siis küsiski minult: „Mis sa ise arvad, kas saad hakkama?“ Mina vastasin, et miks ei peaks saama - kui väga tahta siis on kõik võimalik! Paistab, et see oli ainuõige vastus. Vaadates Elar Langi loengut õppimisest ja isiklikest kogemustest (kusjuures minu arvates üht parimat loengut, mida olen viimasel ajal kuulanud), rõhutas ta just seda, et kõik on kinni mõtlemises. Kui sa arvad, et saad hakkama - siis sa ka saad. Vastupidi kui arvad, et ei saa – siis ei saa ka. Elari enda lugu ja koolitee ongi ehe näide sellest, et kui tahta siis saab kõigega hakkama. Väga motiveeriv loeng, arvan et see võiks olla erialatutvustuses (peale õppekorralduse loengut) esimene loeng. (Lang, 2015)

Projektijuhtimise loeng oli üks nendest, mille vaatamist ootasin põnevusega. Nimelt pean end üsna heaks liidriks, mulle meeldib olla eestvedaja rollis. Nagu eelnevalt mainisin olen seotud merendusega, olen lõpetanud nii merekooli, kui ka mereakadeemia. Laevajuhi ameti kõige tähtsam asi on vastutus. Võhikud või maarotid küsivad minult tihtipeale, et mida siis see kapten teeb, kui nagunii tüürimehed sõidavad laevaga? Vastuseks on, et vastutab kogu laeva eest! Täpselt sama lugu on projektijuhtimisega, peab julgema vastutust kanda. Tiina arvates on IT valdkonnas palju tarkasid koos ja juhi seisukohalt on väga raske neid kõiki omavahel tööle panna. Lisaks andis ta soovituse, et kui kunagi tegeleda projektijuhtimisega, siis arvestada sellega, et teostus on lõpuks plaanist väga erinev ning soovitas panna projektile palju vahetähtaegu. (Seeman, 2015)

Kui Tiina Seeman rääkis sellest, et juhil on paras väljakutse panna targad omavahel efektiivselt tööle, siis Taavi Tuisk rääkis sellest samast asjast, aga töötaja seisukohast. Nimelt väitis ta, et arendajate ja administraatorite vahel on igipõline sõda. Pidas siis silmas, et kui juhtub mingi möödalaskmine kuskil, siis arendajate arvates on see adminnide süü ja vastupidi, küll on arendaja rumal ja vastupidi. Taavi arvates tuleks selliste sagedaste konfliktide puhul otsida süüdlasi hoopis juhtkonnast. Mis puudutab süsteemiadministraatori tööd, siis minu jaoks polnud üllatav, et see on selline nö teistpidi paindlik töö – kui midagi on kiirelt vaja korda saada, siis peab admin sellega koheselt tegelema ja ära lahendama. Üllatav polnud ka see, et tänapäeval süsteemiadministraator ilma programmeerimisoskuseta hakkama ei saa ning võrreldes ammuste aegadega on adminni töö keerukus natuke hõlbustunud. (Tuisk, 2015)

Ettevõtlus on üks paras ettevõtmine. Selline arusaam on minul välja kujunenud ja tõepoolest nii see on, sain sellele kinnitust ka Tanel Undi loengust. Nagu enamus ettevõtjaid ei olnud tema ka rahul palgatööga. Koolitee jäi tal pooleli, seda meile ta ei soovitanud, aga oli arvamusel, et saab ka selleta. Pigem rõhutas temagi seda (nagu Elar Lang oma loengus), et kool õpetab meid õppima. Kogemust ettevõtjana oli tal üksjagu, minu arvates küps oli ta selleks ajaks, kui hakkas tegelema Navireci loomisega. Nad ei võtnud asja enam nii suurelt ette ja alustasid tasapisi – rahastasid ise ja vältisid investoreid. Nagu enamus ühisettevõtjad ei ole nemadki pääsenud tülidest ja lahkarvamustest, iga üks pidas just enda ideed ja nägemust alati parimaks. Mitu korda rõhutas Tanel seda, et hea ettevõte põhineb heal meeskonnal ja selle koostamisel. Meelde tuli, kui hea selles vallas oli Steve Jobs. (Unt, 2015)

Targo Tannisbergi loengus oli minu jaoks üllatavaim fakt, et enamus IT alaseid projekte ebaõnnestuvad. Tema peamine soovitus oli, et projekti juhtides tuleks rõhku panna heale kommunikatsiooni korraldamisele. Kommunikatsiooniahelaid ei tasuks ajada liiga pikaks, pidas siis silmas peamiselt projekti suurendamist ja suurema meeskonna kaasamist. Loomulikult pidavat edukas projektijuht olema see, kes suudab probleeme ette näha. Isiklikult arvan, et see on igas töövaldkonnas nii ning tegelikult ei ole kõiki probleeme võimalik ette näha, neile tuleb osata lihtsalt vastu seista, kui need peaks ilmnema! (Tennisberg, 2015)

Projektijuhtimise, arenduse –ja administreerimisega seotud küsimused võttis minu arust kokku tarkvaratestimise loeng. Kerdi arvates on testimine üks põhialuseid projektis, seda võiks rakendada rohkem ja juba algfaasis. Kõiki vigu loomulikult pole võimalik tuvastada, aga riske saab minimaliseerida. Veel andis ta mõista, et testimine ei ole igav ja kutsus enda firmasse tööle. (Suvi, 2015)

Esimene loeng, milles päris kõigest kohe alguses aru ei saanud, oli andmekaeve ja analüütika loeng. Päris mitu korda panin pausile - uurisin netist juurde ning kerisin tagasi ja kuulasin uuesti. Oleg soovitas, nagu üks minu tuttavgi, kes töötab Rovios asepresidendina, et statistikat tasuks õppida. Oliver oli muidu tark ja osav loengu eestvedaja. Mulle meeldis, et ta võrdles progejat kipsipaigaldajaga, sest ka minul oli arusaam arendajast, kui IT ehitajast. (Bogdanov, Kadak, 2015)

Lõpuks jõudsin järeldusele, et minust võiks saada päris hea data scientist. Võiksin seda kuidagi siduda näiteks merendusega, nagu Oleg Bogdanov. Tema tegemistest laeval ei saanud küll palju teada, aga siiski. Tegelikult on mul komme näiteks ükskõik, mis raamatut lugedes, samastuda tegelaskujuga ja kujutada juba ennastki ette mingi tegijana. Arvan, et selline unistamine on tegelikult hea - peab olema julgust suurelt mõelda. Eks tulevik näitab, kas minust tuleb arendaja, projektijuht, testija, analüütik või äkki hoopis robotiinsener. Igal juhul peale neid loenguid olen kindel, et minust saab asja ja mine tea ehk olen isegi ühel päeval lugemas ning hindmas neid samu esseesid.

Viited

1. Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. [1]

2. Ernits, M. (15.10.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd. [2]

3. IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri. [3]

4. Karmo, K. (15.10.2015). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele. [4]

5. Karmo, K., Septer, A., Meenov, M., Tretjakov, J., Vau, I., Võsandi, L. (26.08.2015). Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. [5]

6. Lang, E. (10.09.2015). "Õppimisest. Omast kogemusest." [6]

7. Seeman, T. (03.09.2015). IT projektide juhtimine. [7]

8. Suvi, K. (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet. [8]

9. Tennisberg, T. (01.10.2015. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. [9]

10. Tuisk, T. (17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur. [10]

11. Unt, T. (08.10.2015). Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. [11]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit või arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani ja igas aines kolm korda. Kordussooritusele saab registreeruda ÕIS-is. Kordussoorituse eest peab maksma, kui tasud õpingute eest ise.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, ajateenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Muudel põhjustel saab minna alates teisest õppeaastast. Akadeemilisele puhkusele pääsemiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele pääsemiseks tuleb esitada koos avaldusega meditsiiniasutuse tõend (erialaarstilt). Ajateenistuse läbimiseks tuleb esitada avaldus ning lapse hooldamisega seonduvale akadeemilisele puhkusele pääsemiseks tuleb esitada avaldus koos lapse sünnitunnistusega. Tervislikel põhjustel saab puhkust kuni kaheks aastaks, ajateenistuse läbimiseks ka kuni üheks aastaks, lapse hoolduspuhkust saab kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Muudel põhjustel (alates teisest õppeaastast) saab akadeemilist puhkust kuni üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada samuti avaldus rektori nimele. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid juhul, kui isikul on puue, hooldab alla kolme aastast last või kui akadeemiline puhkus on võetud seoses ajateenistuse ja asendusteenistuse läbimisega. Eksameid saavad sooritada ainult enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud õppurid.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

x = 27; y = 23;

Täiskoormusega õppes tuleb semestris sooritada minimaalselt 27 EAP ulatuses aineid (30 x 10% = 27). Sellest tulenevalt tuleks aasta jooksul kokku sooritada aineid vähemalt 54 EAP ulatuses. Kui aasta lõpuks on kokku 50 EAP-d (x+y), siis tuleks aasta lõpus maksta 4 EAP eest. Ühe EAP eest tuleb maksta 50 eurot ehk siis kokku 200 eurot.