User:Aluuk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ants Luuk
Esitatud: 16.10.2015
Kood: ******75

---

Essee

Mul on hea meel tõdeda, et olen EIK üliõpilaste seas kuigi eksternina. Olen varasemalt õppinud ka Mainori Kõrgkoolis turundust kogudes 110 AP. Paraku jäid õpingud pooleli perekondlikel põhjustel ja loodan,et sellel korral saan tookord alustatud kõrgharidse omandamise lõpuni viia. Tõsi küll seda infotehnoloogia valdkonnas mis on minu jaoks väga põnev. Lisaks olen aasta tagasi lõpetanud Saksa Tehnoloogiakooli tarkvara arenduse kutseõppe õhtuses õppes. Nii, et mulle pole töö kõrvalt õppimine võõras ja kokkuvõtlikult on ehk mõnevõrra kergem läbida praegu ettevõetud kooliteed. Seega olen elukestva õppe pooldaja!

Mida uut ma kuulsin avaloengus?
Kõige tähtsamaks oli veelkordne kinnitus ,et õppida pole kunagi hilja. Meeldiv oli kuulda nii härra prorektori Toomas Lepiku tervituskõnet, kui ka üliõpilasesinduse poolt tervitama tulnud Sandra Niinepuud ja tõdeda, et olen teinud enda õppetöö jätkamiseks hea valiku. Õppeosakonna juhataja Inga Vau poolt sai väga hästi kätte juhtlõngad kuidas EIK's edasi toimetada. Kvaliteedijuht Merle Varendi tõi välja võimalused kuidas stipendiumi taotleda ja tagasiside olulisuse. Üks olulisemaid esinejaid oli minu jaoks video vahendusel meid tervitanud haridustehnoloog Juri Tretjakov. Kuna õpin kaugõppes siis nii loengute kui ka muude õppematerjalide interneti teel kättesaadavus on minu jaoks väga oluline. EIK on selles valguses minu arvates väga edumeelne ja esmastel kokkupuudetel tundub, et kõik vajalik on suuremas osas täiesti kättesaadav.
Lauri Võsandi poolt välja toodud tudengieluks ilmselgelt pole mul kahjuks aega ja seda eelkõige kahel põhjusel. Ma ei ela Tallinnas ja käin tööl.

Asudes kasutama koheselt võimalusi loengute kuulamiseks vaatsin üle päevas õppe erialatutvustuse aine loengud.

Projektijuhtimine. Tiina Seeman loengus oli äratundmisrõõm kuna olen selle aine väga põhjalikult läbinud Mainori Kõrgkkoolis ja tegelen ka ise igapäevaselt projektijuhtimisega. Minu jaoks oli peamine sõnum ja kinnitus ,et iga ettevõtmisega tuleb julgelt peale hakata. Samas ei saa alati projektijuhtimises edu tuua liigne optimism, pigem tuleks hoida konservatiivset ja realistliku hoiakut.

Õppimisest. Omast kogemusest. Elar Langi loengust saab inspiratsiooni ja soovitusi kuidas asju edukalt ning lõpuni teha. Ehk innustav loeng sellest kuidas siis õppida õppima ja kool on selleks lihtsalt väga hea vahend. Leia end informatsiooni ajastul ja tee asja mis sulle tõeliselt meeldib. Sea kõrgeid eesmärke!

Millega tegeleb süsteemihaldur? Taavi Tuisk räägib sellest, kuidas hallata suuri süsteeme. See annab õpinguid alustanule veel ühe mõõtme millele võib IT sektoris iga õppija pühenduda. Väga oluline punkt on süsteemiadministraatori usaldusväärsus. "Süsadmin" ei sobra kunagi kellegi kaustas see tähendab tegelikult karjääri lõppu. Ettevõtet ehk siis klienti ei ole mõtet painutada tarkvara järgi vaid see peab ikka olema vastupidi muidu ei ole suure tõenäosusega lõpptulemus kuigi hea. Vaatamata asjalolule, et loeng on hariv ja huvitav siis minu arvates tundus see veidi veniv ning lisaks puudus minu nägemuses ka süsteemsus. Slaidid märksõndega oleks kindlasti olnud headeks pidepunktideks mis aitanuks loengu süsteemsust tagada. Ehk siis kas süsteemihaldur ise eksis süsteemsuse vastu?

Kert Suvi loengus tuuakse välja tarkvara arenduse väga oluline etapp ehk testimine. Just eelkõige selle etapi põhjalikkusest sõltub lõpptulemi ehk siis tarkvara kvaliteet. Testimine on kallis ja selletõttu kiputakse selle pealt kokku hoidma aga samas on see väga ohtlik kuna alguses võib kõik ilus paista kuid lõpptulemus pole seda sugugi mitte. Samas testijaks otseselt ei õpetata. Sellel spetsiifikal on, lähtudes kogu loengusarjas kuuldust, kindlasti olemas oma ettevõtte loomiseks väga head võimalused.

IT ellujäämiskursus. Targo Tennisberg loengu avasõnas olid minu jaoks üllatuslikult välja toodud IT ja alkeemia mõnetine sarnasus. Ja järele mõeldes tõepoolest see nii on. Teise asjana kumas läbi mitte küll sõnastatult aga põhimõtteliselt IT maailmas üldine halb tarkvara nõuete kirjutamise oskus. Mis on väga oluline osa projektijuhtimises. Loengus vaagiti põgusalt kogu tarkvara arenduse protsessi etappe ja IT maailma toimemehhanisme ning anti pidepunktid kuhu edasi. Kokkuvõttes väga huvitav loeng.

Oma IT ettevõte. Tanel Unt on tubli ettevõtja. Siiski kumab sellestki loengust nagu ka mitmest eelnevastki loengust välja asjaolu, et kunagi ei piisa ei IT ega ka muu ettevõtte loomisel ainult tublist tööst ja ettevõtlikusest. Oluline faktor on õnn. Loengu miinuseks märksõnadega slaidide puudus. Olen ka ise olnud ettevõtja (küll mitte IT valdkonnas) ja tean praktiliselt millest loengus räägitakse koos sinna juurde kuuluvate plusside ning miinustega.

Andmekaevandamine ja analüütika!Kuna tunnen ise alati huvi just eriliselt andmebaaside ja andmestruktuuride ning nende töötlemise vastu siis oli minu jaoks tegu väga põneva loenguga. Oliver Kadak rääkis pikemalt väga kitsast aga perspektiivikast osast IT maailmas ja laiendas ka minu arusaama andmetöötlusest kui sellisest. Andmetöötlust on meil tänapäeval vaja igal sammul,sest andmeid on väga väga palju ja tekib üha juurde. Need on vaja kõik analüüsida ja süstematiseerida. Huvitav väide ja tõdemus oli, et alati on olemas mingisugused andmed mille baasilt saab teha analüüsi.
Oleg Bogdanov rääkis veidi oma tegemistest ja praktikast päris pika aja jooksul. On imetlusväärne, et esimene kood valmis tal 1974 ! Ka tema rõhutas nagu Elar Langki oma loengus, et tuleb leida oma südamelähedane koht IT maailmas aga siiski selline mis oleks reaalse eluga seotud. Maailmas ei ole raha otsa saanud, tuleb leida õige toode ja päringuid on maailmas piisavalt. Eriti IT valdkonna nišitoodete sektoris. Samas ei tasu laskuda liigselt eufooriasse ja arvata ,et IT sektoris on töökoht garanteeritud. Ka IT sektor on seotud kogu maailma majanduse tervisliku seisundiga.

Mida öelda selle selle loengusarja ja aine kokkuvõtteks?
Eelkõige andis antud loengusari ülevaate tänasel päeval IT maailmas toimuvatest protsessidest ja trendidest. Üle said korratud tõed sellest kuidas paremini ja efektiivsemalt õppida. Kinnitust sai veendumus, et alati on midagi õppida. Lisaks sai seoses testiküsimustele vastamisega läbi loetud ja uuritud õppekorralduse eeskiri mida ilmselt teisiti poleks nii põhjalikult ette võtnud.

Õpingukorralduse küsimused

Vastused baseeruvad õppekorralduse eeskirjal. 

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi.

Kaua on võimalik arvestust järele teha? 

Õppekorralduse eeskiri
5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Õppekorralduse eeskiri
5.4.2. Arvestusi hinnatakse mitteeristava hindamisviisiga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?  

Õppekorralduse eeskirja punktid
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5.2.14. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? 

Tasuta kuni 3 sooritust.
Õppekorralduse eeskiri
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õppekorralduse eeskiri
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Hetkel on see 20.-EUR

Küsimus B

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Ei saa!
Õppekorralduse eeskirja punktid
6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Küsimus on halvasti püstitatud. Juhul kui see käib esimese õppeaasta kohta siis ei olegi võimalik mingeid tegevusi teha peale eksmatrikuleerimistoimingu õppeaasutuse poolt! Juhul kui see käib akadeemilise puhkuse kohta üldiselt siis:
Õppekorralduse eeskiri
6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Õppekorralduse eeskirja punktid:
6.1.3.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.
6.1.3.2. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.
6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.
Ja väga oluline punkt! Juhul kui jäädakse asjaoludega seotud akadeemilisele puhkusele lühemaks ajaks kui on maksimaalselt lubatud.
6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? 

Õppekorralduse eeskiri
6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Tegelikult ei ole ei KKK ega ka õppekorralduse eeskirjas selle kohta otseselt midagi öeldud vaid on määratud millistel tingimustel saab küsitud tegevusi teha.
6.1.5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
6.1.5.1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
6.1.5.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
6.1.5.3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
6.1.6. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis
6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 26 ja Y = 24 .

Arve esitamsie aluseks on :

a. õppekooralduse eeskirja punkt 1.2.19. Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.
b. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal.
Teisel semestril tuleb tasuda (27-26)*50 = 50 EUR
Ja uue õppeaasta alguses 2*27 -26 -24 * 50 = 200 EUR