User:Ntomson

Erialatutvustus - essee

Tiina Seeman – IT projektide juhtimine

Tiina on töötanud terve elu erasektoris, ning seda tegi ta juba enne ülikooli astumist. Tema suureks soovituseks loengu kuulajatele oli leida õpingute ja töö kõrvalt mingisugune tegevus, mis aitaks inimest välja tõugata tema igapäevasest elust, mis võib vahel veidi üle pea kasvada. Tema jaoks on selline tegevus jooksmine. Nüüd tegeleb Tiina projektijuhtimisega ning on oma tööga väga rahul. Tema arvates on juhtimine nagu jalgpall – võidab meeskond, kaotab treener. Külalisesineja rääkis ka projektiplaanidest lähemalt. Tavaliselt ei kuku need kunagi välja plaanipäraselt ning tähtis on mõelda igapäevase töökorralduse peale, mitte mõelda, et tähtaeg on alles väga kaugel ning kiiret ei ole kuskile. Samuti peaksid toimuma regulaarsed koosolekud, et eesmärgid paigas oleksid. Meeskonnatöö puhul on oluline see, et iga inimene enda osa hästi ära teeks.

Elar Lang – Õppimisest. Omast kogemusest

Elar polnud gümnaasiumis olles just kõige õpihimulisem ning peale lõputunnistuse kättesaamist astus ta sõjaväkke. Aasta hiljem tundis ta, et edasiõppimiseks puudus ikkagi õige motivatsioon, kuid läks siiski IT Kolledzisse, mille kolm aastat hiljem lõpetas cum laude. Tema edu võtmeks oli see, et ta õppis õppima. Nimelt ka see on oskus omaette, mis niisama kergelt ei tule. Alati tuleb valmis olla uuteks kohanemisteks ning pingutusteks. Külalisesineja nimetas ka suureks veaks selle mõtteviisi, et koolis hakkab ikka tohutult raske olema. Kui seda teha, siis vähemalt juurde mõelda, et sellepärast peabki kohe alguses pingutama hakkama, mitte alla andma. Näiteks tõi ta jooksmas käimise. Nimelt paljud inimesed teevad seda hobi korras ning enne jooksma minemist ei mõelda kunagi, et kui raske see olema saab. Elari soovituseks on paika panna enda eesmärgid, sest ilma nendeta on raske üldse kuskile minema hakata. Kui inimene midagi väga tahab, siis ei tohi ta viriseda vaid selle soovi poole pürgima hakata. Samuti tuleb eesmärkide saavutamiseks keskenduda lahenduste leidmisele. Heaks soovituseks oli minu arvates ka see, et lõbutseda ei tasuks tegemata asjade arvelt, vaid juba tehtud tööde puhul. Viimaseks soovituseks koolis käimise kohta ütles Elar, et õppejõududega konflikti otsimine ei ole kunagi hea plaan, kuna nemad on siiski võimupositsioonil. Minule meeldis Elar Langi loeng väga, sest see andis tohutult motivatsiooni hästi õppimiseks ja järje peal püsimiseks. Kuigi tulin siia kooli otse gümnaasiumist ilma igasuguste IT- alaste teadmisteta, aitas see loeng mul oma läbikukkumise hirmust üle saada.

Elar Langi ja Tiina Seemani loengud sarnanesid selle poolest, et nad mõlemad arutlesid projektidest ja nende täitmisest. Elar leidis projektide puhul sarnasusi ka õppimisega. Nimelt on projektidel plaanid ning teatud vahetähtajad, mida ta soovitas püstitada ka kodutööde tegemisel.

Taavi Tuisk – Millega tegeleb süsteemihaldur

Külaline tutvustas lähemalt süsteemiadministreerijale tööks vajaminevaid oskusi. Täpsemalt tõi ta välja stressitaluvuse, kuna süsteeme parandades peab samaaegselt suhtlema ka ülejäänud meeskonnaga. Selline oskus hakkab arenema aja jooksul. Samuti puudutas Tuisk ametieetika teemat. Kunagi ei tohi sobrama minna kasutaja andmetesse, sest sellisel töökohal tähendab usalduse kadu ka karjääri lõppu. Erinevalt teistest rääkis külaline pikemalt ka süsteemide ajaloost ning tööstusrevolutsioonist. Minu arvates ei olnud antud külalise loeng just kõige huvitavam, kuna ta puudutas teemasid, millest mina veel kõige paremini aru ei saa. Kindlasti pakkus see aga paljudele teistele loengu kuulajatele, kes on süsteemide ajaloost natuke rohkem huvitatud, põnevat mõtlemisainet.

Kert Suvi – Testimine ja tarkvara kvaliteet

Hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Peale IT Kolledzit sai temast testija ning praeguseks juhib tarkvarakvaliteediteenuseid pakkuvat ettevõtet. Külaline rääkis, miks on üldse vaja testida. Nimelt seda on vaja selleks, et saada informatsiooni ning riske maandada. Siiski paljude projektide juures jäetakse testimine ära, kuna selleks ei jää aega ning eeldatakse, et see pole väga vajalik. Testimata jätmine on väga riskantne, sest võib juhtuda, et kõik töötab ning samas võib kõik valesti minna. Selgesti oli näha, et antud külaline on esitluste ja loengute andmisega ka varem tegelenud, kuna esinemisoskus oli tal väga hea.

Targo Tennisberg – IT ellujäämiskursus

Külaline alustas loengut võlurikostüümis, kuna rääkis alguses alkeemikute elust minevikus. Kindlasti oli see ka kaval nipp end kuulajatele meelde jätta ja tähelepanu pöörata. Loengus räägiti sellest, kuidas enamik IT projektidest maailmas ebaõnnestub. Lähemalt puudutati ka tarkvaramaailma keerukust. Nimelt tarkvaraprojektide ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, kuna siis toimib rohkem inimeste vahelist suhtlemist – selles seisnebki suurim risk. Kommunikatsioon peab olema projektide juures efektiivselt lahendatud. Samuti mainiti ära edu võtmed, milleks on probleemide ennetamine, efektiivne kommunikatsioon ja valmidus ootamatusteks. Minule järjekordselt loeng väga meeldis, kuna teema oli huvitav ning esineja puudutas teemasid, mis tundusid mulle tulevikus vaja minevat.

Tanel Unt – oma IT ettevõte

Külaline rääkis palju oma kogemustest. Juba alaealisena müüs ta investoritele oma meeskonda, kuigi isegi äriplaan puudus. Ta on alustanud paljusid startupe, kuid paljud neist on nässu läinud. Sain teada, et kõige tähtsam ei ole just kõrghariduse diplom, vaid see, et inimene teeb südamega asja, mida ta hästi oskab. Samuti mainitakse seda, et ülikool on hea just õppima õppimise poolest, mida on varem maininud ka teised esinejad.

Oliver Kadak, Oleg Bogdanov – andmekaevandamine ja analüütika

Viimases loengus räägiti palju sellest, kui oluline on testimine. Samuti puudutati ettevõtete petmiste teemat, mis on tegelikus elus palju sagedasem, kui ma arvata oskasin. Sain ka teda, kui paljude asjade puhul on oluline analüüsimine. Näiteks isegi kaupade paigutamine poelettidele selle järgi, kuidas inimesed ostavad. Minu arvates sarnanesid viimased kaks loengut väga, kuna mõlemates olnud külalised rääkisid süviti oma igapäevaelu tegemistest ja sellest, kuidas nad nii kaugele on jõudnud.

Kokkuvõte

Läbitud kursus oli minu jaoks kindlasti IT maailma avardav. Sain teada palju sellest, kui tulus on töötada vastavas erialas, sest oma palganumbreid ei peljanud nii mõnigi esineja avaldada. Samuti sain aru, et sellisel alal tegelemiseks on tõesti vaja selle vastu ka huvi tunda. Kindlasti tundus mõni loeng minu jaoks igav olevat, kuna vahepeal kasutati IT alaseid fraase, mille tähendust ma isegi täpselt ei teadnud. Minu soovitus järgmisteks aastateks oleks see, et külaliste loengud võiksid olla veidi vähem spetsiifilisemad ning arvestada võiks ka nende kuulajatega, kes pole varem IT-ga tegelenud, kuna kursus on siiski mõeldud esimese aasta tudengitele.

Õpingukorraldus - küsimused ja ülesanne

Küsimus 5

(1)Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja (2)millest sõltub toetuse suurus? (3)Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) (4)Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

(1)Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi. Tudengi pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24‐aastased õed‐vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse‐ või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires. Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad. Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna.

• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe

mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

(2)Millest sõltub toetuse suurus?

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.

(3)Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitame siiski taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris.

• Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.

• Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed, saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada.

(4)Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Otsest minimaalset ainepunktide arvu semestris pole määratud. Põhiline on see, et õppeaasta lõpuks oleks õpilasel täis 60 EAP.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? (x=23;y=28).

Esimene semester maksan 4 EAP eest, teine semester maksan 3 EAP eest.

Küsimuste ja ülesande lahendamiseks kasutasin IT Kolledži õppekorralduse eeskirja [[1]]