User:Mtali

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mihkel Tali

Esitamise kuupäev: 21.10.2015

Essee

Õpingukorrald ja erialatutvustus oli aine, kus sai teada palju nii koolieluga seostuvast kui ka käisid rääkima erinevad IT valdkonnas töötavad inimesed. Kindlasti meeldis mulle see, et tegemist oli inimestega, kes olid juba midagi oma alal saavutanud ning olid head eeskujud. Kuigi tundus, et neljapäeva hommikuti kella kaheksaks on raske kooli jõuda, olid siiski esinejad nii põnevad, et see oli täitsa väärt seda. Kindlasti sai sellest ainest palju innustust edasisteks õpinguteks ning kindlustunnet, et olen õige ala peal.

Esimene loeng oli rohkem sissejuhatus. Räägiti, mis meil koolis ees ootab. Räägiti kust abi saab, millised klubid ja ringid, kus osaleda, mis aineid deklareerida jne. Oli tore saada teadmisi ja infot koolis toimuva kohta ja selle kohta, et kuidas toimivad koolis asjad. Teine loeng oli sisustatud Tiina Langi poolt, kes käis rääkimas oma töö kohta. Loengu teema oli üldiselt IT projektijuhtimine. Ta on töötanud mitmes firmas ja juhtinud mitmeid projekte, mis on tähtsad olnud. Ta kirjeldas projektide läbiviimist üksipulgi ning tõi välja mis probeelme võib esineda. Kõige rohkem jäi meelde kommunikatsiooniprobleemid, mis võivad viia suurte probleemideni ning hilinemisteni. Kindlasti panin ka kõrva taha, et mistahes töö kõrvalt on väga tähtis siiski ka oma hobisid hoida ja ka eraelule pühenduda.

Kolmandas loengus rääkis meile Elar Lang. Ta on arendaja, veebirakenduste turvalisuse koolitaja ning testija. Tema loeng oli väga motiveeriv. Ta rääkis õppimised ning millised on selle jaoks head lähenemised ning strateegiad. Samas rääkis ka ta tööst ja õnnestumistest ning kuidas teel tuleb kindlasti ette raskusi. Lisaks andis ta ka näpunäiteid oma aega paremini korraldada, vastutustundlik olla, raskemaid töid teha jne. Kindlasti tõi see mind unistustest tagasi ning pani mõtlema, et lisaks ka unistamisele peab reaalset tööd tegema.

Neljandas loengus oli peaesineja Taavi Tuisk, kes töötab süsteemiadministraatorina. Ta rääkis süsteemiadministraatori igapäevaelust. Enne seda oli see ala minu jaoks täitsa tundmatu. Olen isegi süsteemi arenduse alal ning ei osanud arvata, mis administraatorite poolel toimub. Kindlasti oli huvitav näha selle ala sisu ning, mis seal toimub. Ta rääkis kui palju on vaja administraatoritel programmeerimisoskust, et saada edukaks. Minu jaoks tundus see ala üllatavalt mitmekesine, kus tuleb ette ka väga põnevaid olukordi ning vaja on stressitaluvust ja leidlikust. Tooks ka välja kuidas arendus on muutunud alana, kuna nüüd on kõik spetsialistid meeskondades alguses peale koos, et vead tuleks välja varem ning meeskonnatöö oleks sujuvam.

Viienda loengu esineja oli Kert Suvi. Ta rääkis tesitmisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta seletas, kui tähtis on testimine ning kuidas sellest on jäänud vale mulje, kui ebavajalikust asjast. Üllatav oli, kui alavääristatud ja alahinnatud töö see Eesti kontekstis on ning kuidas meil on puudu sellistest spetsialistidest. Testima tegeligult peaks igal etapil alates tellimisest kuni lõpuni välja. Minus tekitas see kindlasti huvi valdkonna vastu, sest see väga mitmekesine ning ka huvitav.

Kuuendas loengus astus meie ette Targo Tennisberg. Tema teemaks oli tarkvaraarendus ning kuidas hakkama saada selles maailmas. Loeng oli väga eluline ning sai palju kõrva taha panna. Näiteks kui keeruline tegelikult on tarkvaraarenduses planeerimine ning kui rasked on tegelikult lihtsana tunduvad asjad. Pani rõhku ka väga meeskonnavahelisele suhtlemisele ning probleemilahendusoskusele.

Seitsmenda loengu saatsime Tanel Unti seltsis. Ta rääkis IT-st ettevõtlusest ning oma start-upidest. See loeng eriti oli minu jaoks väga huvitav, sest olen ka ise ettevõtja ning IT ala on väga põnev ning ka tulus, kus luua midagi uut ja ka oma ettevõtet. Kindlasti tõi ta välja asju seotud ettevõtlusega, mida ma juba teadsin. Näiteks kuidas sellega saad omale väga suure vabaduse aga samas teisest küljest on see ka suur vastutus. Lisaks kuidas väga tähtis on meeskonnavaim ning meeskonna liikmete valik. Kindlasti nähes nii edukat ettevõtjat tekkis ka suure motivatsioon minus ja tuletas meelde, et paigal püsida tuleb pidevalt joosta, ehk siis arenema ja õppima peab kogu aeg.

Kaheksanda loengus esinesid meile Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Tegelikult oli loeng enamasti Oliver Kadaki poolt ning Oleg Bogdanov ütles vahepeal paar sõna vahele. See oli väga põnev loeng. Oliver rääkis kuidas nö andmekaevandus ja suurte masside andmete töötlemine võib olla väga kasulik, kui sa suudad endale(või siis mõnele firmale) vajamineva info nendest andmetest leida, enda jaoks analüüsida ja kasutada. Palju aitab see ka järgmiste sammude planeerimisel. Kuigi viimastele küsimustele vastates tikkus Oliver teemast kõrvale kalduma ning otsest vastust küsimusele, et kuidas su ostuharjumustest saab su kassi nime välja võluda, oli siiski tegemist äärmiselt huvitava loenguga.

Kokkuvõtteks ütleks, et tegemist oli hea sissejuhatava loengusarjaga, kus sai teada nii koolielu kui ka erinevate tuleviku võimaluste kohta. Palju sai panna kõrva taha ning palju oli uut. Ühiseks punktiks oli ilmselt kõige rohkem ootamatused ja kõige jaoks valmis olek. Lisaks veel see, et töö ilmselt ei toimu tavalise tööaja graafiku järgi. Väga oluline on samuti meeskonnatöö ning see, et kõik suhtleksid üksteisega. Mulle meeldis väga aine puhul see, et sain pildi erinevatest aladest ning ametitest seoses IT-ga ning kuna inimesed olid erinevatest kohtadest, siis sain kõigest ülevaate. Lisaks sain ka palju motivatsiooni nii oma ettevõtluega kui ka kooliga panutada rohkem ja kindluse, et õpin õiget asja.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [3]. Riigi finantseeritaval (RE) õppekohal ei ole kordussooritused tasulised. Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus 20€ [4].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kui üliõpilane saab lapse [8], tervislikel põhjustel [9] või aja- või asendusteenistusse asumiseks. [10] Selleks tuleb teha avaldus rektori nimele ja seejärel vormistatakse käskkirjaga. [11] Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. See kehtib siis, kui üliõpilane saab lapse. [12] Puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele ja seejärel vormistatakse käskkirjaga. [11] Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [13] Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. [14]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d?

Vastus

X = 24 Y = 24

Semestris peab olema täidetud 27 EAP-d ja iga sellest puudu oleva EAP ees tuleb tasuda 50 €, ehk; 27 – 24 = 3 3 * 50€ = 150€ 150€ + 150€ = 300€

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.14.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.7