User:Joolo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Janno Oolo
Esitamise kuupäev: 21.oktoober 2015

Essee

Enne, kui astusisin IT Kolledžisse, olin ma lõpetanud Tartu Kutsehariduskeskuse arvuti ja arvutivõrkude eriala. Ma ei olnud täiesti kindel, millised mu võimalused koolis on. Tänu erialatutvustusele sain teada, millised võimalused ja kohustused mul on enesearendamiseks.

Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus räägiti koolielust ja ka vaba aja sisustamisest. Loengus sai palju vajalikku infot, näiteks selle kohta, et "punane joon" oli tulemas ja ained oli vaja deklareerida. Kuna varem ei olnud sellise süsteemiga kokku puutund, ega endale ise aineid valinud, oli see väga vajalik loeng. Räägiti veel erinevatest tunnivälistest tegevustest nagu robootikaklubi, meediaklubi jt. Tekkis nende vastu ka suur huvi kuid kahjuks ei ole aega olnud neis osaleda. Loengus rõhutati, et lapsepõlv on möödas ja tuleb hakata ise pingutama, et hakkama saada.

Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kus kunagi oli ka ise õppinud IT Kolledžis. Ta rääkis oma erinevatest töökogemustest. Esimene töö oli tal kooli kõrvalt EMT-s. Ta oli seal öövahetuses infotelefonis. Ta pürgis edasi ja sai projektijuhiks. Ta rääkis põhjalikult, mis ülesanded on projektijuhil ja avas mu silmad selle koha pealt. Olin varem vähe tähtsustanud projektijuhi rolli. Kuna Tiinal oli hea IT alaste teadmiste pagas ja hea juhtimisoskus sobis ta hästi projektijuhiks. Tiina rääkis, et töö ja eraelu tuleb hoida eraldi ja et elus peab olema "Funi". Ta rääkis, et käib jooksmas, et pead selgena hoida. Kuna ise hakkasin jooksma selle suve alguses, tean, et see aitab stressi vastu ja on ka tervisele kasulik. Soovitan soojalt ka jooksmist teistele.

Kolmandas loengus esines meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang, kes hetkel töötab ettevõttes Clarified Security OÜ. Elar teeb veebirakenduste turvalisuse koolitusi. Koolitajana on ta töötanud umbes 1400 tundi ja tänu sellele oli ta loeng huvitavalt üles ehitatud. Tal oli olnud õppetöös paus ja seletas, miks ta tuli tagasi õppimise juurde, kuigi tal oli juba töö. Ta tundis, et tal on erialas teatud puudusi ja tuli neid kooli omandama. Põhitõuge, et tulla ülikooli tuli tal tänu sellele, et tolleaegne tüdruksõber läks ka kooli. Elar lõpetas kooli cum laude ja see näitab, et ei ole vahet kust koolist tulla. Kui tahad läbi lüüa ja oled nõus endaga tegelema, pingutama, siis on kõik võimalik. Tuleb seada endale eesmärgid ja tuleb neid täita. Loeng oli väga huvitav ja tõstis kõvasti motivatsiooni.

Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk. Taavi rääkis administraatori elust. Ootasin loengut, kuna ise selle poolega väga kokku ei puutu, kuna õpin arendust. Loeng oli sisu poolest väga huvitav ja oli aru saada, et Taavi on oma ala spetsalist. Kahjuks jäi loeng minu jaoks natukene monotoonseks ja seetõttu oli see ka väga väsitav, kuigi sisu oli põnev. Ta rääkis stressitaluvusest ja et admin peab arvestama sellega, et võib ette tulla öid, kus koju ei saa. Adminnidel peab olema tervislik paranoia, et kontrollida pidevalt, et kõik toimiks ja süsteemis auke ei oleks. Ma arvasin enne seda loengut, et administreerimine on lihtsam kui arendus, aga sain teada, et spetsalist adminni elu võib olla isegi raskem, kui arendajateja oma.

Viiendas loengus esines meile Kert Suvi. Kert on tarkvaratestija ja rääkis oma tööst. Enne loengut ei pidanud ma testimist eraldi punktiks tarkvara arenduses. Arvasin, et testimisega tegeleb arendaja ise ja sellest piisab. Üldiselt tuleb välja, et tarkvara testimiseks ei jää ettevõtetel aega, kuna see on jäetud projekti lõppu ja teisteks asjadeks on aega kauem kulunud. Sellisel juhul saadakse vigadest alles siis teada, kui programm on välja lastud ja selle parandamiseks võib kuluda palju rohkem aega ja see muutub kulukamaks. Talle meeldisid ka kassi pildid, mida ta oli pannud igale poole. Lisaks rääkis ta tarkvara testimise litsentsidest. Olin üllatunud, et need maksavad nii palju. Kert otsib enda firmasse töötajaid, kuhu mõtlen ka kandideerida, kui olen koolis omandanud piisavalt teadmisi.

Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg, kes andis nõu, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loeng algas vahva üllatusega, nimelt oli Targo riietunud võluriks ja rääkis pettustest, ehk inimesed müüvad teadmisi\oskusi, mida nad tegelikult ei omanda. Loengus tuli välja, et enamus IT projektid põruvad. Põruvad täpsemalt suhtlemisbarjääride pärast. Inimesed suhtlevad omavahel, aga saavad lausest teisiti aru. Seetõttu ei pruugi projekt vastata tellija ootustele või arendaja arusaam ei ühti projektijuhi omaga. Projektid põruvad ka veel töömahu valesti hindamisel. Selle kohta tegi ta vahva viktoriini, kus ta küsis küsimusi ja käskis anda vastuse, mis oleks 90% õige. Tuli välja, et enamus oli vale. Siit tuli välja, et inimene ei hinda oma projekti korrekselt ja tulebki kriitiline viga projekti. Lisaks rääkis ta töötaja ja töövõtja vestlusest palgast.

Eelviimases loengus esines meile Tanel Unt. Tulevikus on mul ka plaan teha oma ettevõte. Väga hea oli kuulata inimese juttu, kes on teinud mitu edukat ja töötavat firmat. Ta rääkis oma vigadest ja kogemustest, mis ta on saanud ettevõtlusega. Ta oli töötanud ka palgatöölisena, aga ettevõtja pisik oli juba küljes ja sellest lahti nii lihtsalt ei saa. See on arusaadav, sest kui oled enda boss, siis käsutad sa ka enda aega. See ei tähenda, et sa ei pea tööd tegema, vaid saad ise planeerida tööaja selliseks, et see oleks sulle sobiv. Enda ettevõtte juures saad sa ka ellu viia just enda visiooni. Hetkel on ta firmaks Navirec , mis tegeleb gps asukoha määramisega. Lisaks rääkis Tanel huvitavaid seike, mis tal on ettevõtlusega juhtund. Loeng oli väga põnev ja kinnistas mu ideed ettevõtte loomiseks.

Viimases loengus esinesid meile Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver oli väga hea esineja ja rääkis väga põnevat juttu. Loengu teema oli andmekaevandamine ja analüütika. Teadsin varem natuke andmekavandamisest, aga selles loengus sain väga palju infot. Tõid 13 näidet, kus seda kasutatakse. Enne igat rakendust ja prognoosi on vaja teha olemasolevatest andmetest analüüs, et teada saada, kas seda rakendust on üldse mõtet teha, ehk kas rakendusel oleks klientuuri. Oliveri sõnul suudab andme ananalüüs piisava andmekoguse hulgas teha prognoosi, mille täpsus on 90%. Oleg oli vanakooli progreja, kes oli nüüd andmeanalüütik. Loengus oli ta vaikne ja võttis sõna vaid paaril korral.

Loenguid oli võimalik järgi vaadata, kuid pärast esimest loengut otsustasin käia kõikides kohal ja aine lõpuks ei kahetse oma otsust. Sain palju teadmisi. Alati kui on võimalik tuleb õppida teiste kogemustest ja vigadest, et ise ei peaks neid vigu läbima. Minu jaoks olid parimad loengud tarkvara testimise oma ja andmekaevandamine ja analüütika.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

1.Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
2.Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? 3.Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
4.Mis on tähtajad?
5.Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal ja palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1.ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
2.Eksami läbikukkunud tudeng leppib kokku antud kursuse õppejõuga.
3.Korduseksamite registreerumine toimub ÕIS-i kaudu)
4.Korduseksamile peab regitreeruma vähemalt 2 päeva enne eksami kirjutamis kuupäeva)
5. RF õppekohal korduseksamid on tasuta. OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. ).

Küsimus 2

1.Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? (Panna kirja vähemalt neli võimalikku tegevust.) 2.Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1.õppekava vahetamise taotlemine, õppevormi vahetamise taotlemine, immatrikuleerimine, külalisüliõpilaseks kandideerimine.)
2.Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Esimene semester 28 EAP Teine semester 21 EAP Kahesemestri peale peab olema 54 EAP et mitte maksta
54-(28+21)=5

Vastus

Tuleb tasuda 5 EAP eest.

---