Arti Zirk - Mina ja Linux: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 4: | Line 4: | ||
Enne aastatuhande vahetust jäi Linux Microsofti silmaringi tänu tema avatud lähtekoodile ja kiirele arengule mis hakkas konkurentsi pakkuma Microsofti toodetega. 1998 aastal lekkisid Halloweeni Dokumendid kirjeldavad kuidas FUD ei toimi eriti hästi vabatarkvara vastu <ref>[http://www.nytimes.com/library/tech/98/11/biztech/articles/03memo.html Internal Memo Shows Microsoft Executives' Concern Over Free Software]</ref> | Enne aastatuhande vahetust jäi Linux Microsofti silmaringi tänu tema avatud lähtekoodile ja kiirele arengule mis hakkas konkurentsi pakkuma Microsofti toodetega. 1998 aastal lekkisid Halloweeni Dokumendid kirjeldavad kuidas FUD ei toimi eriti hästi vabatarkvara vastu <ref>[http://www.nytimes.com/library/tech/98/11/biztech/articles/03memo.html Internal Memo Shows Microsoft Executives' Concern Over Free Software]</ref> | ||
[[File:AM03-2007.jpg|thumb|100px|Arvuti Maailm 3/07]] | [[File:AM03-2007.jpg|thumb|100px|Arvuti Maailm 3/07]] | ||
Sellest hoolimata areneb linux täie hooga edasi ja 2004 aastal ilmub interneti avarustesse distro, mis on meile kõigile tänapäevani väga tuttav, nimega Ubuntu.<ref>[https://lists.ubuntu.com/archives/ubuntu-announce/2004-October/000003.html Ubuntu 4.10 avalikustamine]</ref> Ubuntu on siiani üks kõige kasutajasõbralikumaid Linuxi distroid. | Sellest hoolimata areneb linux täie hooga edasi ja 2004 aastal ilmub interneti avarustesse distro, mis on meile kõigile tänapäevani väga tuttav, nimega Ubuntu.<ref>[https://lists.ubuntu.com/archives/ubuntu-announce/2004-October/000003.html Ubuntu 4.10 avalikustamine]</ref> Ubuntu on siiani üks kõige kasutajasõbralikumaid Linuxi distroid. | ||
| Line 19: | Line 21: | ||
Panin selle sama Mandriva Linuxi hiljuti ka virtualmasinas käima ja [https://youtu.be/PBsBQfK5WsE tegin väikese video sellest] | Panin selle sama Mandriva Linuxi hiljuti ka virtualmasinas käima ja [https://youtu.be/PBsBQfK5WsE tegin väikese video sellest] | ||
= Format C: | = Format C: = | ||
Esialgu sai lihtsalt erinevaid Linuxi distroid CD plaadi pealt käima lastud ning neid siis LiveCD vormis tarbitud | Esialgu sai lihtsalt erinevaid Linuxi distroid CD plaadi pealt käima lastud ning neid siis LiveCD vormis tarbitud. Aga mingi hetk see tüütas ära, sest iga kord kui arvuti välja lülitasid kadusid kõik su seadistused ja peale käivitumist pidi siis jälle TV programmi ja teisi asju seadistama hakkama. Kuna Windows XP oli mul seal arvutis ka üsna ussitama hakkanud siis otsustasin üks nädalavahetus enda arvuti kõvaketta sisu CD plaatide peale kirjutada ning lihtsalt puhta Mandriva Linuxi peale panna. | ||
[[File:Visual-basic-raamat.jpg|200px|thumb| Väike-Maarja Õppekeskuse õpilase lõputööna valminud Visual Basic progemis raamat mille Arvuti õpetaja mulle andis]] | |||
Kahjuks aga Mandriva sinna HDD peale väga pikalt ei jäänud, paar päeva hiljem sai see juba Windowsiga uuesti asendatud sest igasugune tarkvara installimine tahtis interneti (mida mul kodus siis veel ei olnud), kogu see linuxi süsteem oli üldse väga kahtlane ja mufigi aru ei saanud ning windowsi peal sai vähemalt mänge mängida. | |||
= Progemis pisik = | |||
Järgmine aastajagu midagi eriti huvitavat ei juhtunudki, üsna tavaline reinstall tsükkel, installin mõne Linuxi distro peale, enamasti windowsi kõrvale, | |||
näpin teda natuke, keeran midagi peeti või siis lihtsalt ei kasuta eriti kuna ilma interneti ühenduseta on linuxi all ilgelt jama tarkvara installida ja kolin windowsi peale tagasi täiega. Sammuti sai samal ajal 8. klassis arvuti tundides Exceli ja Wordi asemel programmeerimist õpitud. Täpsemalt siis Visual Basic 6.0. Ma ei mäletagi miks ma seda õppima hakkasin aga väga lahe oli neid ülessandeid teha. Päris lõpus sai isegi üks MS Paint kloon valmis kirjutatud igasuguste kellade ja viledega mille üle ma väga uhke olin. | |||
= Esimene server = | |||
8. klassi lõpu poole 2010 aasta alguses avastasin, et Ubuntu Server on üks selline distro mida on võimalik täiesti edukalt ühe vana Pentium 2 kasti peale panna ning siis veel CD plaadi pealt lisa serveri tarkvara installida nagu näiteks apache, mysql, php ja dhcp server, mis omakorda viis selleni, et pidin ära õppima mis asjad ip aadressid on ja kuidas arvuteid omavahel võrku ühendada ning kuidas putty abil enda ubuntu serverile ligi pääseda kui ip aadressid kõik paigas olid. PHP progemist ma väga teha ei jõudnud, sest probleemidele ja küsimustele vastuseid sain otsida tavaliselt alles järgmine päev peale kooli avalikust interneti punktist. | |||
= Lõpuks ometi internet = | = Lõpuks ometi internet = | ||
2010 aasta suvel sain endale uue telefoni, LG GT540. Peal jooksis tal Android 1.6 Donut. Sellel telefonil oli sisseehitatud 3G, mis küll mulle koju ei levinud aga 2G levi oli täiesti olemas ning üsna varsti leitsin ma ka ühe rakenduse nimega [http://pdanet.co/ PdaNet] mis võimaldas telefoni interneti arvutiga jagada. Ja see oli vägev tunne kui ma oma kodus arvutis sain browseri akna kirjutada http://www.google.com ja see laadis peale mõningat ootamis ära. Kiirused tänu ainult 2G levialas elamisele muidugi midagi erilist ei olnud. Mõni KB alla ja mõni KB üles. | |||
= Lõppuks ometi korralik internet ja kodu.no-ip.org = | = Lõppuks ometi korralik internet ja kodu.no-ip.org = | ||
= | = The awsomness of linux = | ||
= Viited = | = Viited = | ||
{{Refers}} | {{Refers}} | ||
Revision as of 00:18, 22 October 2015
Linuxi ajalugu
Linux nagu paljud teavad on 90ndate alguses Linus Trovaldsi poolt kirjutadud UNIXi laadne operatsioonisüsteemi tuum. [1] Üsna koheselt peale Linuxi avalikustamist tekkis inimesi kes oma vabast ajast aitasid seda edasi arendada. Edasi tekkisid juba ka esimesed distrod nagu näiteks Slackware, Debian ja natuke hiljem ka juba firma poolt rahastatud Red Hat Linux mis pakendasid Linuxi koos lisa tarkvarga kokku ilusaks kasutaja sõbralikumaks pakiks.
Enne aastatuhande vahetust jäi Linux Microsofti silmaringi tänu tema avatud lähtekoodile ja kiirele arengule mis hakkas konkurentsi pakkuma Microsofti toodetega. 1998 aastal lekkisid Halloweeni Dokumendid kirjeldavad kuidas FUD ei toimi eriti hästi vabatarkvara vastu [2]
Sellest hoolimata areneb linux täie hooga edasi ja 2004 aastal ilmub interneti avarustesse distro, mis on meile kõigile tänapäevani väga tuttav, nimega Ubuntu.[3] Ubuntu on siiani üks kõige kasutajasõbralikumaid Linuxi distroid.
Sissejuhatus
Lugu sai alguse 2008 aasta kevadel. Istusin kooli raamatukogus vahetunni ajal ja lugesin seal olevaid ajakirju. Silma jäi seal üks 2007 aasta Arvuti Maailma ajakiri, täpsemalt siis number 3/07 kus tollel hetkel tuvustati iga kuu mõnda operatsioooni. Antud ajakirjas siis räägiti Linuxist nimega Mandriva Linux.[4]
Esimene kokkupuude
Lugesin selle artikli seal Arvuti Maailmas paar korda läbi ning otsustasin ära proovid, et mis loom see siis on. Kohalikus Avalikus Interneti Punktis[5] sai siis iso usb pulga peale tõmmatud ning peale kooli kodus paar CD toorikut tuksi keeratud enne kui mu lauaarvuti kodus seda bootida lõpuks otsustas.
Ja väga lahe oli, sest peale paari minutit ootamist oli täiesti töötav töölaud ees, kõik riistvara töötas, isegi see Zoltrix analog TV kaart[6] mu arvutis töötas koheselt mis Windowsi all oli ilge pea valu, et tööle saada. Aga kuna ma ühtegi oma Windowsi mängu seal käima ei saanud ja failisüsteem nägi väga kahtlane välja (mis mõttes Program Files kausta pole, kus siis kõik programmid installidut on?). Installerit ma käima ei pannud kuigi niisama näppimis eesmärgil sai seda plaati veel hea mitu korda käima pandud ning kui ma seal midagi tuksi keerasin siis peale restarti oli kõik jälle uuesti korras.
Panin selle sama Mandriva Linuxi hiljuti ka virtualmasinas käima ja tegin väikese video sellest
Format C:
Esialgu sai lihtsalt erinevaid Linuxi distroid CD plaadi pealt käima lastud ning neid siis LiveCD vormis tarbitud. Aga mingi hetk see tüütas ära, sest iga kord kui arvuti välja lülitasid kadusid kõik su seadistused ja peale käivitumist pidi siis jälle TV programmi ja teisi asju seadistama hakkama. Kuna Windows XP oli mul seal arvutis ka üsna ussitama hakkanud siis otsustasin üks nädalavahetus enda arvuti kõvaketta sisu CD plaatide peale kirjutada ning lihtsalt puhta Mandriva Linuxi peale panna.
Kahjuks aga Mandriva sinna HDD peale väga pikalt ei jäänud, paar päeva hiljem sai see juba Windowsiga uuesti asendatud sest igasugune tarkvara installimine tahtis interneti (mida mul kodus siis veel ei olnud), kogu see linuxi süsteem oli üldse väga kahtlane ja mufigi aru ei saanud ning windowsi peal sai vähemalt mänge mängida.
Progemis pisik
Järgmine aastajagu midagi eriti huvitavat ei juhtunudki, üsna tavaline reinstall tsükkel, installin mõne Linuxi distro peale, enamasti windowsi kõrvale, näpin teda natuke, keeran midagi peeti või siis lihtsalt ei kasuta eriti kuna ilma interneti ühenduseta on linuxi all ilgelt jama tarkvara installida ja kolin windowsi peale tagasi täiega. Sammuti sai samal ajal 8. klassis arvuti tundides Exceli ja Wordi asemel programmeerimist õpitud. Täpsemalt siis Visual Basic 6.0. Ma ei mäletagi miks ma seda õppima hakkasin aga väga lahe oli neid ülessandeid teha. Päris lõpus sai isegi üks MS Paint kloon valmis kirjutatud igasuguste kellade ja viledega mille üle ma väga uhke olin.
Esimene server
8. klassi lõpu poole 2010 aasta alguses avastasin, et Ubuntu Server on üks selline distro mida on võimalik täiesti edukalt ühe vana Pentium 2 kasti peale panna ning siis veel CD plaadi pealt lisa serveri tarkvara installida nagu näiteks apache, mysql, php ja dhcp server, mis omakorda viis selleni, et pidin ära õppima mis asjad ip aadressid on ja kuidas arvuteid omavahel võrku ühendada ning kuidas putty abil enda ubuntu serverile ligi pääseda kui ip aadressid kõik paigas olid. PHP progemist ma väga teha ei jõudnud, sest probleemidele ja küsimustele vastuseid sain otsida tavaliselt alles järgmine päev peale kooli avalikust interneti punktist.
Lõpuks ometi internet
2010 aasta suvel sain endale uue telefoni, LG GT540. Peal jooksis tal Android 1.6 Donut. Sellel telefonil oli sisseehitatud 3G, mis küll mulle koju ei levinud aga 2G levi oli täiesti olemas ning üsna varsti leitsin ma ka ühe rakenduse nimega PdaNet mis võimaldas telefoni interneti arvutiga jagada. Ja see oli vägev tunne kui ma oma kodus arvutis sain browseri akna kirjutada http://www.google.com ja see laadis peale mõningat ootamis ära. Kiirused tänu ainult 2G levialas elamisele muidugi midagi erilist ei olnud. Mõni KB alla ja mõni KB üles.
