User:Mkonsa: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Mkonsa (talk | contribs)
Mkonsa (talk | contribs)
Line 5: Line 5:
== Essee ==
== Essee ==


Tiina Seemann rääkis IT projektide juhtimisest (Seemann, 2015).
Tiina Seemann rääkis IT projektide juhtimisest üleüldiselt. Projekti juhtimise oskus tuleb kasuks ka meie igapäeva elus. Me peame planeerima oma elu täpselt samamoodi nagu me planeerime projekt. Samuti rääkis ta põgusalt projektide läbikukkumise põhjustest. Kokkuvõttes projektijuhtimine on hästi tehtud siis, kui juhtimist pole tunda. Projektijuht peab saama hakkama näiteks olukorras, kus mängiva tähtsusega rolliga inimene jääb haigeks ja pole võimeline enam tööle tulema, siis peab projekti töö samamoodi edasi minema (Seemann, 2015).


Elar Lang rääkis õppimisest ning omast kogemusest sellega (Lang, 2015).
Elar Lang rääkis õppimisest ning enda teekonnast arendajast testijaks. Rääkis kuidas tema leidis enda jaoks õppimise alles ülikooli ajal. Andis õpetlike näpunäiteid kuidas oma tööd planeerida, tekitada kava, märkida koduste tööde tähtajad. Üldine soovitus oli käsitleda koolis käimist just-kui tööl käimist. Olles Elariga tutvunud ka ühe teise koolituse raames, siis minu jaoks on tegelikult Elar väga inspireeriv inimene. Kui tavaliselt tarkvaraarenduses inimesed liiguvad testijast arendaks, siis tema on teinud täpselt vastupidi ja leidnud viisi kuidas seda promoda. (Lang, 2015).


Taavi Tuisk rääkis millega tegeleb süsteemihaldur (Tuisk, 2015).
Taavi Tuisk rääkis süsteemihalduri tööst. Kõige suuremaks üllatuseks minu jaoks oli süsteemihalduri suur kokkupuude programmeerimisega. Olles eelnevalt arvanud, et halduri peamisteks ülesanneteks on siiski ainult haldamine läbi liideste, siis selle loengu peamiseks infokilluks on kindlasti see. Samuti sain teada, et halduril peaksid olema ka teadmised nii turvalisuse kui ka jõudluse testimisest (Tuisk, 2015).


Kert Suvi rääkis tarkvara testimisest ja kvaliteedist (Suvi, 2015).
Kert Suvi rääkis testimisest ja sellega seonduvast. Rääkis testimise erinevatest valdkondadest, näiteks automaattestmine ja manuaalne testimisest. Samuti rääkis ta palkadest, mis minu arust ei olnud kõige õigem lähenemine tudengitele, sest üritades tudengitel huvi tekitada ainuüksi palganumbrite abil ei ole hea. Küll aga oli huvitav kuulata tarkvaraarenduse teemadele vahelduseks ka testimisest (Suvi, 2015).


Targo Tennisberg rääkis kuidas tarkvaraarenduse maailma ellu jääda (Tennisberg, 2015).
Targo Tennisberg rääkis kuidas tarkvaraarenduse maailma ellu jääda. Tema peamiseks õpetuseks minu jaoks oli see, et ei tohiks jälgida ainult oma töölepingus olevaid punkte. Pigem peaksime kõik proovima panustada võimalikult palju ka otseselt mitte meie töökohustuste hulka käivate teemade arendamisel/läbiviimisel (Tennisberg, 2015).


Tanel Unt rääkis oma IT ettevõttest (Unt, 2015).
Tanel Unt rääkis IT ettevõtlusest, ettevõtte majandamisest. Taneli peamiseks mõtteks miks ta tahab ise ettevõtja olla on vabaduse omamine. Ettevõtluses ei tohi alla anda ühe ebaõnnestumise korral. Statistika näitab, et üks startup kümnest läheb käima. Kaugele jõudmise juures on meeskonna valik ja järjepidevus. Ettevõtet tehes peaks proovima müüa oma toodet, mitte proovida seda igale kliendile vastavaks teha. Samuti ei tohiks asju proovida teha võimalikult kiiresti, pigem peaks mõtlema ikkagi ka pikemas perspektiivis, et toodet oleks võimalik hiljem edasi arendada. Andis mõista ka testimise vajalikkusest (Unt, 2015).


Oleg ja Oliver rääkisid andmekaevandamisest, analüütikast ja muust põnevast (Bogdanov, Kadak 2015).
Oleg ja Oliver rääkisid andmekaevandamisest, analüütikast ja muust põnevast (Bogdanov, Kadak 2015).

Revision as of 18:16, 23 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marko Konsa

Esitatud: 23. oktoober, 2015

Essee

Tiina Seemann rääkis IT projektide juhtimisest üleüldiselt. Projekti juhtimise oskus tuleb kasuks ka meie igapäeva elus. Me peame planeerima oma elu täpselt samamoodi nagu me planeerime projekt. Samuti rääkis ta põgusalt projektide läbikukkumise põhjustest. Kokkuvõttes projektijuhtimine on hästi tehtud siis, kui juhtimist pole tunda. Projektijuht peab saama hakkama näiteks olukorras, kus mängiva tähtsusega rolliga inimene jääb haigeks ja pole võimeline enam tööle tulema, siis peab projekti töö samamoodi edasi minema (Seemann, 2015).

Elar Lang rääkis õppimisest ning enda teekonnast arendajast testijaks. Rääkis kuidas tema leidis enda jaoks õppimise alles ülikooli ajal. Andis õpetlike näpunäiteid kuidas oma tööd planeerida, tekitada kava, märkida koduste tööde tähtajad. Üldine soovitus oli käsitleda koolis käimist just-kui tööl käimist. Olles Elariga tutvunud ka ühe teise koolituse raames, siis minu jaoks on tegelikult Elar väga inspireeriv inimene. Kui tavaliselt tarkvaraarenduses inimesed liiguvad testijast arendaks, siis tema on teinud täpselt vastupidi ja leidnud viisi kuidas seda promoda. (Lang, 2015).

Taavi Tuisk rääkis süsteemihalduri tööst. Kõige suuremaks üllatuseks minu jaoks oli süsteemihalduri suur kokkupuude programmeerimisega. Olles eelnevalt arvanud, et halduri peamisteks ülesanneteks on siiski ainult haldamine läbi liideste, siis selle loengu peamiseks infokilluks on kindlasti see. Samuti sain teada, et halduril peaksid olema ka teadmised nii turvalisuse kui ka jõudluse testimisest (Tuisk, 2015).

Kert Suvi rääkis testimisest ja sellega seonduvast. Rääkis testimise erinevatest valdkondadest, näiteks automaattestmine ja manuaalne testimisest. Samuti rääkis ta palkadest, mis minu arust ei olnud kõige õigem lähenemine tudengitele, sest üritades tudengitel huvi tekitada ainuüksi palganumbrite abil ei ole hea. Küll aga oli huvitav kuulata tarkvaraarenduse teemadele vahelduseks ka testimisest (Suvi, 2015).

Targo Tennisberg rääkis kuidas tarkvaraarenduse maailma ellu jääda. Tema peamiseks õpetuseks minu jaoks oli see, et ei tohiks jälgida ainult oma töölepingus olevaid punkte. Pigem peaksime kõik proovima panustada võimalikult palju ka otseselt mitte meie töökohustuste hulka käivate teemade arendamisel/läbiviimisel (Tennisberg, 2015).

Tanel Unt rääkis IT ettevõtlusest, ettevõtte majandamisest. Taneli peamiseks mõtteks miks ta tahab ise ettevõtja olla on vabaduse omamine. Ettevõtluses ei tohi alla anda ühe ebaõnnestumise korral. Statistika näitab, et üks startup kümnest läheb käima. Kaugele jõudmise juures on meeskonna valik ja järjepidevus. Ettevõtet tehes peaks proovima müüa oma toodet, mitte proovida seda igale kliendile vastavaks teha. Samuti ei tohiks asju proovida teha võimalikult kiiresti, pigem peaks mõtlema ikkagi ka pikemas perspektiivis, et toodet oleks võimalik hiljem edasi arendada. Andis mõista ka testimise vajalikkusest (Unt, 2015).

Oleg ja Oliver rääkisid andmekaevandamisest, analüütikast ja muust põnevast (Bogdanov, Kadak 2015).

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kokkulepped arvestuse tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ning selleks registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (IT Kolledž, 2015). Kordussoorituse hind REV õpilastele on 20 €, RE õpilastele tasuta (IT Kolledž, 2015).


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal on õpilasel võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.Taotlemiseks ja katkestamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Maksimaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Tervislikel põhjustel ütleb arst, milline oleks soovitud puhkuse aeg. Lapse hooldamiseks on maksimaalne aeg kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Ajateenistuse ja muude põhjuste korral kuni üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse aeg on võimalik teha järele eksameid ja arvestusi, esitades avalduse õppeosakonda. Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik deklareerida aineid kolmel erineval põhjusel. Juhul kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistusega läbimisega (IT Kolledž, 2015).

Viited

1. IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri [1]

2. IT Kolledž (23.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [2].

3. Seemann, T. (03.09.2015) IT projektide juhtimine [3]

4.Lang, E. (10.09.2015) "Õppimisest. Omast kogemusest" [4]

5. Tuisk, T. (17.10.2015) Millega tegeleb süsteemihaldur [5]

6. Suvi, K. (24.10.2015) Testimine ja tarkvara kvaliteet [6]

7. Tennisberg, T. (01.10.2015) Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [7]

8. Unt, T. (08.10.2015) Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [8]

9. Bogdanov, O. Kadak, O. (15.10.2015) Andmekaevandamine ja analüütika ja muud põnevat [9]