User:Hreintam

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Häli Ann Reintam

Esitamise kuupäev: . november 2015

Essee

Erialatutvustuse esimene loeng oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.

Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman. Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi "omaniketa" probleemidega. Esineja kasutas metafoori "roosa unenägu" ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad "kaklema" peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.

Järgmise loengu teemal "Õppimisest. Omast kogemusest" pidas järjekordne vilistlane Elar Lang. Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.

Neljanda loengu teemal "Millega tegeleb süsteemihaldur" pidas Taavi Tuisk. Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT "nohikud" on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.

Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: "Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada." Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.

Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tannisberg.Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.

Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist. Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus
Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid:

• töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
• tehtud tööde näidised;
• kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

• kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
• kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
• on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
• on kajastatud kogemusest õpitut;
• taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
• analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus
Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.