User:Maus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Maus (talk | contribs)
Maus (talk | contribs)
Line 6: Line 6:


==Essee==
==Essee==
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25. september loengusalvestus]</ref> kaugõppe tudengitele oli osalt justkui aktuse eest, värskeid tudengeid õnnitleti ning sooviti jõudu ja jaksu õpinguteks. Räägiti põgusalt Üliõpilasesinduse tegevustest ja kutsuti üles, vaatamata kiirele töö- ja eraelule, ka aktiivsele tudengielule, tutvustati Moodle keskkonda ja üldist korralduslikku poolt.
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 25.09.2015]</ref> kaugõppe tudengitele oli osalt justkui aktuse eest, värskeid tudengeid õnnitleti ning sooviti jõudu ja jaksu õpinguteks. Räägiti põgusalt Üliõpilasesinduse tegevustest ja kutsuti üles, vaatamata kiirele töö- ja eraelule, ka aktiivsele tudengielule, tutvustati Moodle keskkonda ja üldist korralduslikku poolt.
Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.
Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.


Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum. Ei saa öelda, et selle tähendus päris tedmata oli, kuna Kalev Pihl rääkis scrumist, sigadest ja kanadest ka oma loengus [viide], kuid kunagi ei saa liiga palju teada (eriti IT valdkonnas ja olles õpingute alguses) ja lisalugemine tuleb ainult kasuks.
Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT-projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref> Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5a40ddcb-ecd5-41d9-969f-6146b455f090?ec=true Aine "Sissejuhatus Informaatikasse" kolmanda kaugõppe loengu (Kalev Pihl) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Revision as of 19:26, 30 October 2015

[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marven Aus
Kood: ******05
Esitamise kuupäev: -

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng [1] kaugõppe tudengitele oli osalt justkui aktuse eest, värskeid tudengeid õnnitleti ning sooviti jõudu ja jaksu õpinguteks. Räägiti põgusalt Üliõpilasesinduse tegevustest ja kutsuti üles, vaatamata kiirele töö- ja eraelule, ka aktiivsele tudengielule, tutvustati Moodle keskkonda ja üldist korralduslikku poolt. Kuigi meie rühmal oli tuutoritund juba olnud ja seal selgus, et meie rühmast on enamus IT Kolledžisse õppima tulles leidnud tee ülikooli vähemalt teist korda, siis erialatutvustuse loengus selgus, et see on nii suurel osal kaugõppuritel. See oli meeldiv üllatus, kuna ka minu jaoks on see uus ülikoolitee algus. Lõpetuseks jäid kumama Kristjan Karmo soovitused, eriti suhtlemise ning vigade tunnistamise punktid. Kuna minul IT alane taust ja suur kogemus puudub, siis on väga tähtis kasutada võimalust kaasüliõpilastega võimalikult palju suhelda, abi küsida, teisi aidata.

Olen lõpetanud TTÜ ehitusmajandus- ja juhtimise eriala ja juba aastaid töötan ehitusvaldkonnas ja projektijuhtimine, millest rääkis loengus [2] Tiina Seeman, on miski millega igapäevaselt kokku puutun. Paljuski millest Tiina Seeman rääkis sain paralleele tuua ehitusvaldkonna ja oma igapäevatööga, milles pole midagi imekspandavat, ka loengu alguses mainiti, et projektijuhtimist on kõikjal ja suures pildis on selle komponendid sarnased. Olenemata valdkonnast ja kas tegemist on isikliku või ärilise, suure või väikese tegevusega – projektijuhtimist saab rakendada. Projekti dimensioonid, olulised osapooled ja meeskonna tähtsus on selgesti arusaadavad ja tuttavad teemad. Teistmoodi huvitav oli projektide ebaedu põhjuste osa, mõte hakkas kohe linkima ja võrdlema erinevate põhjuste tähtsust eelnevate projektide näitel. Lisaks tabasin ennast googeldamas ka väljendit scrum, mida koos sigade ja kanadega oli eelnevalt tutvustanud Kalev Pihl informaatika loengus [3]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse lisaks eelnevalt mainitule ka aine toimumise semestrisse. Kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks päeva.
Kordussooritusel osalemine õppides riigi finantseeritaval õppekohal on tasuta, tasulisel õppekohal maksab kordussoorituse tasu 20€. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kordussoorituse eest kuvatakse ÕIS-is.[4][5]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üheks aastaks ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel põhjustel (kuni üheks aastaks), omast vabast tahtest, akadeemilise puhkuse võtmine on võimalik alates teisest õppeaastast.
Akadeemilise puhkuse taotlemiseks on vaja esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele, avaldusele tuleb vajadusel juurde panna lisadokumendid (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse).
Maksimaalne akadeemilise puhkuse pikkus on 3 aastat ja see on seotud lapse hooldamiseks võetud akadeemilise puhkusega. Puhkuse lõpetamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele akadeemilise puhkuse lõpetamiseks hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
a) keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
b) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
c) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
Alates 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud tudengitel ei ole lubatud akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. eelpool välja toodud juhul).
Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud tudengitel on kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni akadeemilise puhkuse ajal lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. [6][7]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Arve esitatakse 11 EAP eest, õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP, seega arve esitatakse summas 550€.[8]

Viited