User:Akoop

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Arpo Kööp

Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2015

Essee

Kuna IT tööturust ja seal tegutsevatest inimestest tean väga vähe ootan põnevusega kõike uut ja huvitavat. Hea on kuulata paljusid edukaid inimesi, nende lugusid ning seeläbi saada motivatsiooni ja mõtteid tulevikuks.

Esimeses sissejuhatavas loengus rääkis Inga Vau õppimisest koolist, tuleviku võimalustest ning eeskirjadest ja juhenditest. Midagi uut teada ei saanud kuna enamik infot oli kodulehel olemas ning olin sellega kursis. Merle Varend rõhutas tagasiside andmise tähtsust ning rääkis stipendiumite liikitest ja nende taotlemise tingimustest. Juri Tretjakov tutvustas õppekeskkonda moodle, millega olin juba varasemalt tuttav ning rääkis loengusalvestamistest millest varasemalt väga vähe kuulnud olin. Lauri Võsandi tutvustas peamiselt õppetööväliseid võimalusi enesearendamiseks, uute hobide leidmiseks ning lihtsalt niisama nokitsemiseks. Viimaks Andres Sepper, andis ülevaate mis on aine eesmärk ehk kuidas kool edukalt lõpetada. Samuti soovitusi ainete valimiseks ning grupitööde tegemiseks. Kuigi loengu esimene pool oli mitte just kõige põnevam, sain teise poole käigus väärt infot ja mõtteid edasiseks.(Vau, Varend, Tretjakov, Võsandi, Sepper 2015)

Teine külalisrektor rääkis oma tööst projektijuhina. Sain teada, et projektijuhi töö nõuab suurt planeerimisoskust ning võimet inimesi üheskoos ühise eesmärgi nimel tööle panema. Sain teada peamistest põhjustest, miks projektid läbi kukkuvad. Põhjalikult rääkis Tiina Seeman projekti dimensioonidest: aeg, raha, kvaliteet, skoop ning pingutus. Sain aru, et need on projekti juhtides omavahel seotud ning võimalusel saab ühe suunata teise. Amet tundus huvitav, kuid ma pole kindel kas mul on olemas vajalikud juhiomadused. (Seeman, 2015) Elar Lang jagas oma kogemusi õppimisest ning sellest kuidas õppida. Sain teada, et nii õppimises kui ka hilisemas tööelus on väga tähtsal kohal kohanemine ning pidev enesetäiendus. Teadsin juba enne ning sain ka kinnitust teadmisele, et eesmärgi seadmine ja selle täitmine on õpingute hõlbustamise tähtis element. Puhvrite loomine on samuti vajalik, et oleks võimalik täita tähtaegu endale sobival ajal ning mitte siis kui olen selleks sunnitud. Nii õpingutes kui ka tööl on suhtumine ja pühendumine vajalik osa ning näitab tihtipeale millise inimesega on tegemist. Kuigi teadsin mõningaid asju juba eelnevalt oli antud loeng väga inspireeriv ning andis mulle kinnituse, et olen tõesti selleks kõigeks võimeline. (Lang, 2015)

Taavi Tuisk rääkis oma tööst süsteemihaldurina. Kuna õpin administreerimise õppekaval siis oli väga huvitav kuulata milline võiks mu tuleviku amet olla. Panin tähele, et heal adminil peab olema hea stressitaluvus, kommunikatsioonioskus meeskonnaga ning leidlikkus tuleb kasuks. Töö juurde käib ka tervislik paranoia ehk siis huvi leida auke ning parandada nõrku kohti süsteemides, teema mis mulle just huvi pakuks. Möödapäästmatuks oskuseks on ka programmerimine, et oleks võimalik oma tööd võimalikult palju automatiseerida. Nagu ka igal erialal peab ka süsteemihaldur kinni pidama üldistest eetika normidest. Taavi jutust jäi meelde ka see, et vanasti tuli süsteemihalduritel palju asju käsitsi teha, kuid tänapäeval on võimalused kõvasti paremaks muutunud. Samuti on haldurid hakkanud rohkem koostööd arendajatega tegema. Viimaks jäi meelde tähtis tõetera: „Ära topi oma nina teiste asjadesse“. Kuigi loeng oli huvitav, kasutas lektor oma loengus minu jaoks natuke liiga palju tundmatuid mõisteid ning lühendeid. (Tuisk, 2015) Kert Suvi rääkis põhjalikult tarkvaratestijate põnevast maailmast. Sain teada, et tarkvara testitakse info saamiseks ning seeläbi on võimalik riske vähendada. Üllatusena tuli see, et tarkvara nii vähesel määral testitakse. Kert tõi välja ka põhjused, miks nii vähe testitakse ning mõistan, et palju neist tingitud ebaküpsusest ning inimeste puudusest. Samuti on levinud arvamus, et seda lihtsalt pole vaja. Loeng puudutas ka testimise erinevaid liike ning seda, kes peak testima. Testija headeks iseloomu omadusteks on: skeptilisus, massitõe mitte omaks võtmine, kavalus, ning hea analüütiline kastist välja mõtlemine. Kindlasti käivad hea testijaga kaasas ka vastavat kvalifikatsiooni tõestavad sertifikaadid. Ei oska end tulevikus selles ametis ettekujutada kuna tean teemast veel liiga vähe. (Suvi, 2015)

Targo Tennisbergi loengut oli väga mõnus kuulata kuna kasutas kerget huumorit ning huvitavid meetodeid oma mõtete edasi andmiseks. Hea näide selleks on viktoriin mille kaudu selgitas mis moodi hinnatakse tarkvara projektide kulu. Projektijuhtimise osa oli juba varasema loenguga kaetud, kuid jäi meelde, et mida suurem on projekt seda suurem on ebaõnnestumise tõenäosus kuna vahelülides on väga palju inimesi. Tähtis teadmine, mis tavaliselt tavakasutaja jaoks jääb varjatuks on see, et mingi lihtsa toimingu taga asub tihti palju keerulisi protsesse. Samuti mainiti millised on edu võtmed ning milline olema peab suhtumine selleks, et saada head töökohta. Viimaks arutati tuleviku suundi ning tehnoloogia arengut. Loeng kattis väga laia valdkonda ning osutus väga õpetlikuks. (Tennisberg, 2015)

Tanel Unt rääkis IT ettevõtluse poolest. Tanel õpetas et ei tohi karta läbikukkumisi, sest läbi nende õpib. Tähtis osa on meeskonna kokkupanek kuna idee võib hea olla, aga investor investeerib meeskonda, kes selle idee peab ellu viima. Oma firmat luues võib ette tulla mitmeid tülisid ning oskus neid lahendada on vajalik. Tanel rõhutas ka usku iseendasse isegi siis kui olukord on raske. Kindlasti tuleb firma arenedes hakkata mõtlema kas on mõistlik tulla pidevalt kliendile vastu ning teha muutusi, mis hiljem hoopis rohkem probleeme tekitavad. Loengu lõppedes andis Tanel ülevaate ka tehnilisest poolest. Loeng oli põnev, kuid kardan et väheste juhiomaduste tõttu, pole enda ettevõtte loomine mulle kõige sobivam tee. (Unt, 2015)

Viimased esinejad Oleg Bogdanov ning Oliver Kadak rääkisid andmete analüüsist ning üle üldse, mida on võimalik andmete kogumiga pihta hakkata.Mulle meeldis, et teemat käsitleti väga erinevatest külgedest, alates ostukäitumisest lõpetades korruptsiooni ja maksude temaatikaga. Teema oli huvitav ning loengut oli põnev kuulata. (Bogdanov, Kadak 2015)

Kõik esinejad oli olid väga pädevad ning oskasid enda poolt valitud teemadel palju infot edasi anda. Sain palju parema ettekujutuse IT ala ametite rõõmudest ning raskustest. Enne mõnda loengut oleksin võinud paremini selgeks teha mõned IT alased mõisted, et kõigest räägitust paremini aru saada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? (Karmo, 2015)

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kokku peab leppima õppejõuga ning seejärel, kordussoorituse registreerima ÕISis. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. OF kohal on tasu 20 eurot ja riigieelarvelisel kohal tasuta. (IT Kolledž, 2015)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.(Karmo, 2015)

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? (Karmo, 2015)

Vastus

Tuleb koostada ja kinnitada õpingukava, vajadusel esitada avaldus õppepuhkuseks, soovides vahetada õppvormi tuleb esitada avaldus 1 päev enne punast joont, akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks. (IT Kolledž, 2015)

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (IT Kolledž, 2015)

Ülesanne

Numbrid on 5 ja 2 ehk siis esimene semester tuleb 24 EAP ja teine semester 21 EAP. Seega esimene semester maksan 3 EAP eest ning teine semester 3 EAP+ 6 EAP eest, järelikult maksan aasta lõpus 9 EAP eest ning arve on 450 eurot.

Viited

1. Karmo, K., (29.10.2015) Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [1]

2. IT Kolledž (29.10.2015). Õppekorralduse eeskiri [2]

3. IT Kolledž (29.10.2015). Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal [3]

4. Vau, I., Varend, M., Tretjakov, J., Võsandi, L., Sepper, A., (26.08.2015). Õppekorraldus ja sisekord [4]

5. Seeman, T., (03.09.2015). IT projektide juhtimine [5]

6. Lang, E., (10.09.2015). "Õppimisest. Omast kogemusest." [6]

7. Tuisk, T., (17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur [7]

8. Suvi, K., (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet [8]

9. Tennisberg, T., (01.10.2015). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [9]

10. Unt, T., (08.10.2015). Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [10]

11. Bogdanov, O., Kadak, O., (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat [11]