User:Mtseljab: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Mtseljab (talk | contribs)
Mtseljab (talk | contribs)
Line 5: Line 5:
== Esse ==
== Esse ==


Esimene, sissejuhatav loeng oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. <br />
Esimene, sissejuhatav loeng oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle,  mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult, aga kes teab mis tulevikus saab), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit.  <br />
 


Viimase, kaheksanda loengu teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu hivedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming "common understanding", aga loengu jooksul sain palju rohkem kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks "leia oma niishi", mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin.
Viimase, kaheksanda loengu teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu hivedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming "common understanding", aga loengu jooksul sain palju rohkem kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks "leia oma niishi", mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin.

Revision as of 21:51, 3 November 2015

Erialatutvustus arvestustöö

Author: Maksim Tseljabov
Esitamise kuupäev: 27.10.2015

Esse

Esimene, sissejuhatav loeng oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult, aga kes teab mis tulevikus saab), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit.


Viimase, kaheksanda loengu teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu hivedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming "common understanding", aga loengu jooksul sain palju rohkem kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks "leia oma niishi", mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin.


Refereerimist saab teha [1] märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad:

  1. Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...

Notes

I would like to get an arvestus...

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro.
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.
Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus
Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal.
Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.
Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:

  • keskmise, raske või sügava puudega isik;
  • alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;
  • akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

  1. Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus