User:Mmalva

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Maris Malva

Esitamise kuupäev: 06. november 2015

Essee

Esimeses sissejuhatavas loengus käisin ma kohapeal ja mul on hea meel, et otsustasin minna. Sain kasulikke teadmisi nii õppekorralduse, ainete kui ka koolivälise tegevuse teemal. Natukene hirmutati ka uusi „rebaseid”, et eesootav ei saa olema kerge. Nüüd siis loengute ja esinejate juurde.

Tiina Seeman rääkis projektijuhtimisest ja seda nii IT kui ka mitte IT firmade vaatenurgast, kuna temal on kogemus olemas mõlemast valdkonnast. Siiski rõhutas Tiina, et projektijuhtimises on IT taust oluline ja talle kasuks tulnud, kuna edukas projektijuht peab teadma ka süsteemide tausta. Projektijuhi töö on teiste osapoolte töölt takistuste eemaldamine, seda punkti rõhutati ka hilisemates loengutes. Projektijuhtimises on kolm dimensiooni – skoop, aeg ja raha ning Tiina lisas siia juurde veel neljanda ja viienda dimensiooni, milleks on pingutus ja kvaliteet. Väga meeldis mulle ta väide, et inimesed on igapäevaelus projektijuhid, oluliseks on aja planeerimine ja kaine mõistuse kuulamine.

Teisena esines Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest seoses õppimisega. Elar otsustas tulla õppima IT Kolledžisse, kuna ta tundus, et tema IT-alane eneseväljendus on puudulik. Eesmärgiks ei olnudki alguses kooli lõpetamine, pigem saada koolist taustateadmised ja laiendada oma silmaringi. Koolis tuleb käia teadmiste, mitte paberi pärast! Antud loengut kuulates sain mõne tarkusetera juurde, näiteks soovitus teha õpiplaan. Septembis aineid valides koostasin endale algse plaani, kuid nüüd enne teist semetrit teen kindlasti endale korraliku ja läbimõeldud plaani, et anaüüsida kõiki võimalusi. Teine Elari soovitus, mis meelde jäi, oli koos õppimine, mis arendab ka koostöövalmidust tulevikuks. Samuti tuleb õppida uuesti õppima. Mina kui kaugõppetudeng tajun väga hästi seda, kui raske on peale pikki aastaid uuesti õppima hakata.

Taavi Tuisk käis rääkimas süsteemihalduri tööst. Töötades süsteemihaldurina ei saa lohakust endale lubada, vaja on tugevat stessitaluvust ja kasuks tuleb tervislik paranoia. Taavi rõhutas nagu Tiinagi, et tänapäeval ei saa hakkama ilma programmeerimise oskuseta, mis teeb tööl hakkama saamise tunduvalt kergemaks. Samuti tuleb osata töötada tiimis, süsteemiadministraatorid ei ole enam omaette nokitsejaid, mida vahepeal eeldatakse. Kodus arvuti taga oli Taavi loengut raske jälgida, kuna ta ei rääkinud kaasahaaravalt ja sellepärast tahtis mõte pidevalt lendama minna.

Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi. Peamiselt testitakse informatsiooni saamiseks ja riskide maandamiseks. Olen nõus, et testimine peaks algama juba projekti algusfaasis, sest kui juba alguses jääb viga sisse, siis võib juhtuda, et lõpuks tuleb projekt algusest peale uuesti üles ehitada. Testijateks sobib teatud tüüpi inimesi, ta peab omama head analüüsivõimet, tugevat tehnilist taipu ja mõtlema massidest erinevalt (out of box). Vaja läheb ka kavalust ja peab olema õnne, et probleemidele otsa komistada. Arvatakse, et testija töö on igav ja testimine ei ole seksikas. Kerti kuulates aga jõudsin ma järeldusele, et testija töö ei olegi nii üksluine, kui ma seda ette kujutasin, mõnda aega testijana töötada võib olla väga huvitav ja hariv.

Targo Tennisberg rääkis, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. IT on eriline, kuna ei kasutata toorainet, vaid kasutusel on inimeste aeg ja energia. Kindlasti ei maksa oma tööülesanneteks pidada ainult ametikirjelduses loetletud tegevusi, valmis tuleb olla ootamatusteks. Targo rääkis ka taaskasutusest programmeerimises, juba valmi tehtud programmi kopeerimine on üliodav. Meelde jäi mulle üks väga õige tähelepanek - oluline ei ole idee, vaid selle teostus.

Tanel Unt rääkis teemal oma IT ettevõte. Temal endal on IT ettevõtteid nii mõnigi juba olnud, enamus neist on ebaõnnetustunud, kuid mõni ka edukaks osutunud. Tema soovitus oligi proovida, ebaõnnetuda, siiski proovida uuesti niikaua kuni õnnestub. Tanel leiab, et iseenda boss olemine on maailma parim töö üldse, kuigi vastutus on suur. Tuleb uskuda iseendasse. Ettevõtte loomisel on üheks võtmeteguriks meeskonna loomine, väga hoolikalt tuleb valida inimesed, kellega sa töötama hakkad. Täpselt nagu eelmine esineja rõhutas ka Tanel, et ideid on maailmas palju, kuid oluline on nende teostus, investorid tahavad just näha ühtset ja tugevat meeskonda. Veel tõi ta väga lahedaid ja elulisi näiteid tema enda kogemustest, kuidas oma ettevõtet luua ja mida kõike selle käigus juhtuda võib. Antud loengut kuulates sain aru, et minul ei ole selleks julgust, et enda ettevõte luua.

Viimases loengus käisid andmekaevandamise ja analüütika teemadel rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamasti rääkis küll Oliver, Oleg vastas hiljem küsimustele. Nende loeng oli väga kaasahaarav ja põnev oli kuulata analüütikute taustast, tööst ja tegemistest. Andmeanalüütiku töö on leida ettevõttele abiväärtus, selleks aga tuleb teha väga palju tööd. Iga projekti tööks on oluline teha analüüs ja seda on kõige mõistlikum teha enne projekti planeerimist, et teada saada, kas üldse on mõtet antud projektiga tegelema hakata. Huvitav fakt Olegi kohta, ta kirjutas oma esimese koodi juba 1974. aastal.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Õigus kordussooritusi teha kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Korduseksamile pääsemise tingimused määrab ära õppeaine programm, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Korduseksamitele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigifinantseeritaval/RF õppekohal on korduseksamid tasuta ja tasulisel/OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus: Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik täidetavas õppekavas olevad valikained ettenähtud mahus. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui deklareerida valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu või ühte õppeainet mitu korda, esitatakse tudengile nende eest õppemaksu arve. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Õppeaasta jooksul tuleb kokku sooritada ained 54 EAP eest, seega 27 EAP-d semestris. Antud näite põhjal tuleb üliõpialased osaliselt hüvitada 12 EAP-d, 5 esimese semetri eest ja 7 teise semestri eest. Ühe EAP maksumus on 50€ ja esitatud arve suuruseks on seega 600€.