User:Lklaving: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Lklaving (talk | contribs)
Lklaving (talk | contribs)
No edit summary
Line 1: Line 1:
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Liina Klaving
Autor: Liina Klaving

Revision as of 21:59, 6 November 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liina Klaving

Esitamise kuupäev: 06.11. 2015

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Tegemist oli väga huvitava ainega, sest külalisesinejad rääkisid isiklikest kogemustest oma valdkonnas ning nende loengud sisaldasid palju elulisi näiteid, lisaks andsid kõik ka kasulikke soovitusi.

Sissejuhatavas loengus [1] tutvustati meile IT-kolledži õppekorraldust ja sisekorda, samuti üliõpilasesinduse ja robootikaklubi tegemisi. Räägiti mitmesugustest võimalustest, näiteks TTÜ raamatukogu kasutamisest ning loengute videosalvestustest. Kristjan Karmo jagas nõuandeid, kuidas õppetööga edukalt hakkama saada.

Teises loengus [2] tutvustas Tiina Seeman lähemalt IT-süsteemide juhtimise eri külgi ning väljakutseid projektijuhi igapäevatöös. Ta rääkis infovahetuse ja meeskonnatöö tähtsusest, toote või teenuse planeerimise üksikasjadest ning ootamatustest, mis võivad sel teel ette tulla. Juhtimise puhul pidas ta oluliseks ajaplaneerimise oskust, samuti võimet näha laiemat pilti. Ta mainis ka, kuivõrd erinevad ja samas omavahel seotud on ametikohad IT-vallas, ning soovitas leida oma nišš, mis võiks kõige rohkem sobida. Ühtlasi tuletas ta meelde tasakaalu hoidmise tähtsust elus: on vaja tegelda ka hobidega, mis aitaks mõtted hetkeks tööelust eemale viia. Mitmed teisedki esinejad mainisid kiire läbipõlemise ohtu IT-alal.

Kolmanda loengu [3] pidas Elar Lang. Sarnaselt eelkõnelejega on ka tema lõpetanud IT-kolledži ning ei olnud siia tulnud otse keskkoolist. Loengus rääkis ta enda haridusteest ja kogemustest ning andis nõu, kuidas oma aega planeerida ja koolis hakkama saada, mis tuli värskelt keskkoolist tulnud õppuritele kindlasti kasuks. Samuti rääkis ta palju suhtumise olulisusest ja õpetas probleeme mitte üle tähtsustama, vaid neid lahendama ja võimalusel ennetama. Nagu teised esinejad, nii arvas ka tema, et igal IT-ga seotud alal on vaja programmeerimisoskusi, pühendumust ja valmisolekut end pidevalt täiendada.

Neljandas loengus [4] tutvustas Taavi Tuisk lähemalt administreerimise ja süsteemihaldusega seotud ülesandeid, vajalikke omadusi ja vahendeid. Olen viimasel ajal tihti kuulnud, et ilmselt ei lähe administraatoreid varsti enam üldse vaja, sest kõik automatiseeritakse. Ka Taavi Tuisk tõstatas selle küsimuse ning rääkis muutustest, mida administreerimise valdkond on viimasel ajal läbi teinud, ning uutest töömeetoditest, üksiti rõhutas ta programmeerimiskeelte oskuse vajalikkust. Sarnaselt teiste esinejatega toonitas ka tema oskusliku planeerimise, analüüsi ja meeskonnatöö tähtsust.

Viiendas loengus [5] rääkis Kert Suvi testimise tähtsusest tarkvara kvaliteedi tagamisel. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid ja sisaldas palju elulisi näiteid ebapiisava testimise tagajärgedest. Ta tõi välja testija ametiga seotud eelarvamused ning iseloomuomadused, mis sellel ametikohal kasuks tulevad, samuti selgitas ta, miks testimisele piisavalt rõhku ei panda. Sellisteks põhjusteks tõi ta näiteks puuduliku ajaplaneerimise ning eesmärgi raha kokku hoida. Nagu ka Kert Suvi mainis, osutub testimata jätmine tihti hoopis kulukamaks, näiteks võib meenutada mitmeid juhtumeid kosmosetööstusest, kus programmivea tõttu on vastu taevast lennutatud sadu miljoneid dollareid.

Kuuenda loengu [6] teemaks oli tarkvaraarendus ning seda pidas Targo Tennisberg, kes esinemise algul tõi välja huvitava võrdluse alkeemikute ning tänapäevaste programmeerijate vahel. Nagu mitmed teisedki kõnelejad, rõhutas ka tema ettenägelikkuse ja õppimisvõime olulisust arendaja töö puhul. Samuti pööras ta tähelepanu sujuva koostöö tähtsusele, sest mida rohkem inimesi projekti kallal töötab, seda suurem on probleemide tekkimise võimalus. Ta peatus ka ühiskondlikel muudatustel, mida tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud, näiteks töökohtade kaotamine, lisaks tutvustas ta erinevaid ärimudeleid IT-alal, mis oli minu jaoks loengu kõige huvitavam osa. Siiski mainis ta, et ta ise ei plaani palgatööst loobuda, sest ettevõtlusega tegelemine nõuaks liiga palju isiklikke ohverdusi.

Nii ei arvanud aga järgmine esineja Tanel Unt, kelle loengu [7] teemaks oligi IT-ettevõtlus. Loeng oli kaasahaarav ja sisaldas jällegi palju huvitavaid näiteid elust enesest, huvitav oli ka tema teekond IT-äri maastikul, lisaks andis ta palju kasulikke nõuandeid. Kui eelnevad kõnelejad rõhutasid, kui oluline on asju ette näha, siis tema sõnul ei ole äris kõiki asju võimalik ette näha ja ära lahendada. Temagi mainis, et mida rohkem inimesi ettevõttes töötab, seda enam probleeme tavaliselt tekib. Ühtlasi tuletas ta meelde, kui oluline on ettevõtja puhul paindlikkus: vajadusel tuleb oma äriplaani muuta. Arvan, et alustavatele ettevõtetele saab tihti saatuslikuks see, et ei suudeta märgata tulusaid võimalusi, mis tegevuse käigus ilmnevad, sest need ei sobi ettevõtja algse plaaniga. Teisalt aga rääkis ta hiljem ka sellest, et tuleb hoida oma visiooni ja mitte ettevõtet klientide järgi liialt ümber kohandada, vastasel juhul võib see oma algse mõtte kaotada.

Viimase loengu [8] esinejad olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Räägiti mitmetest teemadest, eelkõige aga jällegi IT-ärist, nii müügist, analüüsist, turundusest kui ka lisaväärtuse loomisest. Sarnaselt eelkõnelejatega rõhutasid nemadki, kui tähtis on tunda huvi selle vastu, mida tehakse. Loeng oli tempokas ja informatiivne, oleks ainult tahtnud veel rohkem kuulda ka Oleg Bogdanovi kogemuste kohta.

Kuigi kõik esinejad ja nende valdkonnad olid väga erinevad, oli nende loengutes nii mõndagi ühist. Kõik rõhutasid koostöö ja programmeerimisoskuse olulisust, samuti kõlas igast loengust läbi idee, et IT-alal on kõige olulisem võime õppida, kohaneda ja end pidevalt täiendada. Kandva ideena jäi kõlama, et IT-maailmas on kõik valdkonnad omavahel tihedalt seotud ja kõigil on võimalik selles leida just endale sobiv tegevusala.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus korduseksamiks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid  ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. [9]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. [10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € [11]

Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.

Viited