User:Merlenhe: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Merlenhe (talk | contribs)
67 edits
Merlenhe (talk | contribs)
67 edits
Line 17: Line 17:
Kert Suvi kirjeldas, milline peab olema testija ning testijuhi peakuju. Nimelt peab selline inimene olema professionaalne skeptik ning pessimist, kellel puudub pime usk teiste mõtetes ning lubadustes. Lisaks andis kõneleja ülevaate erinevatest testimise liikidest, testijate palgatasemest ning kutsus tudengeid tööle. Põhilise tarkuseterana sain teada, et testimise maailmas on hinnatud sertifikaadid, sest eraldi testijaks Eestis õppida ei saa. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri loengusalvestus]</ref>
Kert Suvi kirjeldas, milline peab olema testija ning testijuhi peakuju. Nimelt peab selline inimene olema professionaalne skeptik ning pessimist, kellel puudub pime usk teiste mõtetes ning lubadustes. Lisaks andis kõneleja ülevaate erinevatest testimise liikidest, testijate palgatasemest ning kutsus tudengeid tööle. Põhilise tarkuseterana sain teada, et testimise maailmas on hinnatud sertifikaadid, sest eraldi testijaks Eestis õppida ei saa. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri loengusalvestus]</ref>


Targo Tennisberg. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri loengusalvestus]</ref>
Targo Tennisberg andis ülevaate, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Enamus tarkvaraprogramme ebaõnnestub sotsioloogilistel, mitte tehnoloogistel põhjustel. Samuti kasvab ebaõnnestumise tõenäosus koos projekti suurusega. Tuleb osata probleeme ennetada, riske maandada, olla valmis ootamatusteks ning efektiivselt klientidega suhelda. Kõige olulisem on teostus, mitte idee. Kõikidel edukatel inimestel on olemas maniakaalne üleolekuvajadus ning ühele asjale keskendumine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri loengusalvestus]</ref>


Tanel Unt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri loengusalvestus]</ref>
Tanel Unt. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri loengusalvestus]</ref>

Revision as of 01:51, 7 November 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Erlenheim

Esitamise kuupäev: 07.11.2015

Essee

Sissejuhatav loeng. [1]

Tiina Seemanni loengus tekkis kohe esimeste mõtete osas meeldiv äratundmisrõõm, kui rõhutati, et kunagi pole hilja millegi uue alustamiseks. Ka Tiina oli varasemalt õppinud teisel erialal, kui otsustas oma elus teha kannapöörde ning alustas IT õpinguid. Lisaks oma haridusteele ning töökogemusele kirjeldas kõneleja eduka projektijuhtimise tingimusi. Loengust noppisin enda jaoks nii mõnedki näpunäited ning eriti jäi kõlama suhtluse olulisus nii meeskonna sees kui erinevate osapoolte vahel. Oluline on valida omale meeskonda inimesed, kellega koos soovid veeta enamuse oma päevadest ning keda saad usaldada. Meeskonna valiku tähtsust rõhutati ka osades järgmistes loengutes. [2]

Elar Lang mainis oma loengus, et kõik IT-alal töötavad inimesed peaksid vähemalt põgusalt oskama programmeerida, sest see annab oskused oma rolli paremaks täitmiseks. Kuid alati ei piisa ainult programmeerimise oskustest, vaid vaja oleks teada ka IT-alaseid termineid. Töökaaslastest mitte arusaamine oli põhjus, miks Elar otsustas ise minna uuesti õppima. Loeng oli motiveeriv ning sisaldas palju näpunäited, kuidas oma õpingutega paremini hakkama saada. Peamine sõnum oli, et tuleb seada omale eesmärgid ning näha vaeva nende täitmisel. [3]

Süsteemihaldur Taavi Tuisk rääkis süsteemiadministraatorite igapäevaelust, kus vajalikuks omaduseks on tervislik paranoia. Potentsiaalsete veakohtade leidmise oskus aitab ennetada riske. Süsteemihaldurite elu teeb aga keeruliseks tihti puuduv või puudulik dokumentatsioon. Kuna alati on midagi teha, siis pööratakse viimasele liiga vähe tähelepanu. Kõige olulisema mõttena jäi mulle loengust kõlama süsteemiadministraatori tööeetika olulisus, mis ei luba sobrada kasutajate andmetes. Seda põhimõtet järgides säilitad oma tõsiseltvõetavuse. [4]

Kert Suvi kirjeldas, milline peab olema testija ning testijuhi peakuju. Nimelt peab selline inimene olema professionaalne skeptik ning pessimist, kellel puudub pime usk teiste mõtetes ning lubadustes. Lisaks andis kõneleja ülevaate erinevatest testimise liikidest, testijate palgatasemest ning kutsus tudengeid tööle. Põhilise tarkuseterana sain teada, et testimise maailmas on hinnatud sertifikaadid, sest eraldi testijaks Eestis õppida ei saa. [5]

Targo Tennisberg andis ülevaate, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Enamus tarkvaraprogramme ebaõnnestub sotsioloogilistel, mitte tehnoloogistel põhjustel. Samuti kasvab ebaõnnestumise tõenäosus koos projekti suurusega. Tuleb osata probleeme ennetada, riske maandada, olla valmis ootamatusteks ning efektiivselt klientidega suhelda. Kõige olulisem on teostus, mitte idee. Kõikidel edukatel inimestel on olemas maniakaalne üleolekuvajadus ning ühele asjale keskendumine. [6]

Tanel Unt. [7]

Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. [8]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [10]. Eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda [11]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [12]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [13] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [14] Kordussoorituse tasu on REV ja OF tudengi jaoks 20 € [15]. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [16]. Aine korduv deklareerimine on tasuline [17].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva [18]. Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist [19]. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [20]. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva [21]. EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused [22]. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [23]. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. [24]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 25, Y = 19

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [25]

Kui esimese semestri lõpuks on tehtud 25 EAPd, siis tuleb järgmisel semestril hüvitada 27 - 25 = 2 EAPd ehk 2 * 50 = 100 €. Kui teise semestri lõpuks on kumulatiivselt tehtud 25 + 19 = 44 EAPd, siis tuleb hüvitada 54 - 44 = 10 EAPd ehk 10 * 50 = 500 €.

Viited

  1. ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Marje Meenov, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus
  2. ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri loengusalvestus
  3. ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri loengusalvestus
  4. ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri loengusalvestus
  5. ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri loengusalvestus
  6. ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri loengusalvestus
  7. ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri loengusalvestus
  8. ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri loengusalvestus
  9. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13., kinnitatud 12. märts 2015
  10. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13., kinnitatud 12. märts 2015
  11. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8., kinnitatud 12. märts 2015
  12. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8., kinnitatud 12. märts 2015
  13. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14., kinnitatud 12. märts 2015
  14. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7., kinnitatud 12. märts 2015
  15. ↑ Õppeteenused, 2015/2016 õppeaastal
  16. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12., kinnitatud 12. märts 2015
  17. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.15., kinnitatud 12. märts 2015
  18. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1., kinnitatud 12. märts 2015
  19. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2., kinnitatud 12. märts 2015
  20. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1., kinnitatud 12. märts 2015
  21. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.3., kinnitatud 12. märts 2015
  22. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.6.1., kinnitatud 12. märts 2015
  23. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6., kinnitatud 12. märts 2015
  24. ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 3.1.8., kinnitatud 12. märts 2015
  25. ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Merlenhe&oldid=96963"