User:Evoja: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Evoja (talk | contribs)
No edit summary
Evoja (talk | contribs)
No edit summary
Line 2: Line 2:
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Eveli Oja <br>
Autor: Eveli Oja <br>
Esitamise kuupäev:
Rühm: DK14<br>
Esitamise kuupäev: 07.11.2015


== Essee ==
== Essee ==
Erialatutvustuse aine raames osalesin esmalt sissejuhatavas loengus, kus tutvustati meile IT Kolledžit, õppetöö põhimõtteid, inimesi ja võimalusi. Edasi liikusid loengud digitaalsesse vormi, kus seitsme loengu raames võtsid IT valdkonna teemadel sõna mitmed külalisesinejad. Et mitte loenguid sõna-sõnalt ümber jutustada, toon järgnevalt välja hoopis minu jaoks kõige kõlavamad mõtted, mida kindlasti ka tulevikus meeles pean.


Tiina Seemani<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, T. (3.09.2015) Loengu „IT projektide juhtimine” (Tiina Seeman) salvestus</ref> loengust jäi kõlama mõte, kui oluline on saada IT ja äripool omavahel koostööd tegema, ja kuidas seda alati ei õnnestu teha. Olen sellega nõus, et IT ja äripool ei saa ajada samaaegselt oma asja, vaid peavad siiski ühise eesmärgi poole liikuma. IT ei saa teha äripoole eest juhtimisotsuseid, seetõttu on oluline, et oleks kas äripoolel teadja inimene, kellel on kogemust ka arendaja rollis, või siis vahelülina (projekti)juht, kes kaks poolt koos töötama panna suudab.
Elar Lang<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, E. (10.09.2015) Loengu „Õppimisest, omast kogemusest” salvestus</ref> jagas oma kogemusi ja soovitusi, kuidas stuudiumi ajal ellu jääda. Tegelikult isegi, kuidas stuudiumist maksimum võtta. Tegemist oli minu jaoks inspireeriva loenguga, kuna mulle meeldib näha edukaid inimesi, kes on oma elu kujundanud selliselt, et nad võivad enda üle uhked olla.
Taavi Tuisk<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, T. (17.09.2015) Loengu „Millega tegeleb süsteemihaldur” salvestus</ref> tutvustas lähemalt, mis imeloom on süsteemiadministraator.


== Õpingukorralduse küsimused ==
== Õpingukorralduse küsimused ==

Revision as of 12:27, 7 November 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Eveli Oja
Rühm: DK14
Esitamise kuupäev: 07.11.2015

Essee

Erialatutvustuse aine raames osalesin esmalt sissejuhatavas loengus, kus tutvustati meile IT Kolledžit, õppetöö põhimõtteid, inimesi ja võimalusi. Edasi liikusid loengud digitaalsesse vormi, kus seitsme loengu raames võtsid IT valdkonna teemadel sõna mitmed külalisesinejad. Et mitte loenguid sõna-sõnalt ümber jutustada, toon järgnevalt välja hoopis minu jaoks kõige kõlavamad mõtted, mida kindlasti ka tulevikus meeles pean.

Tiina Seemani[1] loengust jäi kõlama mõte, kui oluline on saada IT ja äripool omavahel koostööd tegema, ja kuidas seda alati ei õnnestu teha. Olen sellega nõus, et IT ja äripool ei saa ajada samaaegselt oma asja, vaid peavad siiski ühise eesmärgi poole liikuma. IT ei saa teha äripoole eest juhtimisotsuseid, seetõttu on oluline, et oleks kas äripoolel teadja inimene, kellel on kogemust ka arendaja rollis, või siis vahelülina (projekti)juht, kes kaks poolt koos töötama panna suudab.

Elar Lang[2] jagas oma kogemusi ja soovitusi, kuidas stuudiumi ajal ellu jääda. Tegelikult isegi, kuidas stuudiumist maksimum võtta. Tegemist oli minu jaoks inspireeriva loenguga, kuna mulle meeldib näha edukaid inimesi, kes on oma elu kujundanud selliselt, et nad võivad enda üle uhked olla.

Taavi Tuisk[3] tutvustas lähemalt, mis imeloom on süsteemiadministraator.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kui arvestus ebaõnnestus, on võimalik seda järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritust läbikukkumise puhul kokku leppima ei pea, vaid sellele tuleb registreerida ÕISis, valides ühe pakutud aegadest. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva.[4] Riigifinantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse sooritamine tasuta. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20€.[5]


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna 3 põhjusel, esitades rektorile avalduse. Tervislikel põhjustel saab puhkusele minna kuni kaheks aastaks, avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend. Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni tuleb esitada koos avaldusega lapse sünnitõend. Ajateenistusse asumiseks kuni üheks aastaks tuleb avaldusele lisada kutse ajateenistusse. Puhkuse lõpetamine toimub kas üliõpilase avaldusega rektorile või automaatselt, kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust. Viimasel juhul üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Alates 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud tudengitel ei ole lubatud akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud tudengitel on kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni akadeemilise puhkuse ajal lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. Üliõpilane, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, võib aineid deklareerida kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [4]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Täismahus täitmiseks tuleb kumulatiivselt iga läbitud semestri kohta koguda 27 EAP-d. Esimesel semestril jääb täies mahus täitmisest puudu 6 EAP, teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kokku saadud 45 EAP ehk 9 EAP jääb täismahus täitmisest (2x27 = 54 EAP) puudu. Kokku esitatakse arved 6 + 9 = 15 EAP eest. Üks EAP maksab 50€, s.o. arvete summa on 750€.[6]

Viited