User:Evoja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Eveli Oja
Rühm: DK14
Esitamise kuupäev: 07.11.2015

Essee

Erialatutvustuse aine raames osalesin esmalt sissejuhatavas loengus, kus tutvustati meile IT Kolledžit, õppetöö põhimõtteid, inimesi ja võimalusi. Edasi liikusid loengud digitaalsesse vormi, kus seitsme loengu raames võtsid IT valdkonna teemadel sõna mitmed külalisesinejad. Et mitte loenguid sõna-sõnalt ümber jutustada, toon järgnevalt välja hoopis minu jaoks kõige kõlavamad mõtted, mida kindlasti ka tulevikus meeles pean.

Tiina Seemani loengust jäi kõlama mõte, kui oluline on saada IT ja äripool omavahel koostööd tegema ja kuidas seda alati ei õnnestu teha. Olen sellega nõus, et IT ja äripool ei saa ajada samaaegselt oma asja, vaid peavad siiski ühise eesmärgi poole liikuma. IT ei saa teha äripoole eest juhtimisotsuseid, seetõttu on oluline, et oleks kas äripoolel teadja inimene, kellel on kogemust ka arendaja rollis, või siis vahelülina (projekti)juht, kes kaks poolt koos töötama panna suudab.

Elar Lang jagas oma kogemusi ja soovitusi, kuidas stuudiumi ajal ellu jääda. Tegelikult isegi, kuidas stuudiumist maksimum võtta. Tegemist oli minu jaoks inspireeriva loenguga, kuna mulle meeldib näha edukaid inimesi, kes on oma elu kujundanud selliselt, et nad võivad enda üle uhked olla.

Taavi Tuisk tutvustas lähemalt, mis imeloom on süsteemihaldur. Kuigi pean tõdema, et ka pärast loengu kuulamist on endiselt tegemist minu jaoks võrdlemisi müstilise olendiga, oli teema siiski huvitav ja siit-sealt sai mõned mõtted teadmiseks võtta küll. Näiteks on huvitav, kuidas on erinevate ametite piirid hägustunud, ehk üha sagedamini on mitme töölõigu jaoks vaid üks inimene. Samuti tõi Tuisk välja, et kliendi andmetesse ei tasu sekkuda. See on minu arust värsketele IT tudengitele väga vajalik eetiline teadmine, sest tänapäeva andmemahtude ja nende kättesaadavuse juures on väga oluline, et delikaatsed andmed oleksid korralikult turvatud.

Kert Suvi tõi oma ettekandes välja huvitava tähelepaneku (või pigem fakti), et täna on arenduses testimise roll väga väike, et seda ei peeta oluliseks või prioriseeritakse arenduse teisi lõike. Minu jaoks kõlas see esmalt kummalisena, sest ei suuda ette kujutada, kuidas saab eelnevalt mainitud IT ja äripoole koos töötama panna, kui vahepeal ei testita, kas kirjeldatud ootused vastavalt tegelikule koodi funktsionaalsusele. Samas sõltub testimise prioriteet arenduses ju saadavalolevatest vahenditest (raha, aeg, inimesed), seega saan aru, miks mõnes arenduses lepitakse sellega, kui kood/programm enam-vähem töötab. Siiski leian, et arendama peaks korralikult ja efektiivselt.

Targo Tennisberg tõi oma ettekandega tudengid maa peale ja kinnitas, et kool ja päris IT-maailm ei ole sarnased. Minu jaoks meeldejäävaim mõte oli, et oluline ei ole idee, vaid teostus. Sattusin paar päeva enne selle loengu vaatamist just lugema Samweri vendadest, kes nö kopeerivad teiste ideid ja teostavad neid ise. Näiteks algatasid nad Saksamaal oksjonisaidi Alando, mille hiljem müüsid eBayle maha. Seega on teostus palju olulisem, kui originaalse idee olemasolu.

Tanel Unt jagas oma kogemusi IT ettevõtte loomisest ja kasvatamisest. See oli minu jaoks üks huvitavamaid ja inspireerivamaid loenguid. Ettevõtja rind peab olema rasvane, et edu saavutada - kui jäädagi kartma ja mõtlema, et "Mis siis, kui...?", ei olegi võimalust edukaks saada. Mulle meeldib kuulata edukate inimeste kogemusi, ka ebaõnnestumisi, sest nendest on alati midagi õppida ja malli võtta.

Viimaseks rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak suurtest andmemahtudest ja võimalustest, kuidas neid analüüsides huvitavate tulemusteni jõuda. Taaskord minule väga huvitav valdkond, kuna nö Big Data on teema, millesse ma huvi ja eriala tõttu olen ka varem süvenenud. Näiteks on võimalik kasutada andmemahte tarbijakrediidi otsuste tegemises, mis on sageli isegi täpsemad krediidiriskide hindamises kui inimesed, kuna puudub inimlik emotsioon, samas tänapäeval kasutatavad andmemahud on nii laiaulatuslikud, et annavad kasutajast võrdlemisi täpse ülevaate. Näiteks on võimalik krediidiriski skooringute algoritmidesse kaasata, mis kell sa laenuandja veebilehte külastasid, kui kaua sa teatud lehtedel aega veetsid, kui kaua võttis sul aega taotluse täitmine, kas sa tegid seda käsitsi või kopeerisid mujalt jne, mis kõik annavad aimu tarbija finantsdistsipliinist või selle puudumisest.

Kokkuvõtteks ootasin õppeaasta alguses, et IT Kolledž on koht, kust saab õppida oma ala spetsialistidelt ja praktikutelt. Seetõttu meeldis mulle väga, et saime selle aine raames kuulata inimesi, kes on kas IT õpingud läbinud või juba tegutsevad IT valdkonnas. Sain nii inspiratsiooni tulevaseks erialavalikuks kui ka ettekujutuse, millised osapooled on kaasatud IT arenduse erinevates etappides ning kuidas näha nö suurt pilti ehk terviklikku protsessi, kus kõik projekti kallal töötajad lõpuks ühise eesmärgi saavutavad. Tore oli ka kuulda endiste tudengite muljeid ja näpunäiteid, kuidas koolis ellu jääda. Olles ühe õppeastme päevaõppes läbinud, tunnetan, kui raske on kaugõppurina püsida järje peal ja kui erinev on see tudengitunne, mida päevaõppes rohkem tundsin. Pärast loengute kuulamist sain aga kinnituse, et tegemist oli õige valikuga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kui arvestus ebaõnnestus, on võimalik seda järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritust läbikukkumise puhul kokku leppima ei pea, vaid sellele tuleb registreerida ÕISis, valides ühe pakutud aegadest. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Riigifinantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse sooritamine tasuta. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20€.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna 3 põhjusel, esitades rektorile avalduse. Tervislikel põhjustel saab puhkusele minna kuni kaheks aastaks, avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend. Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni tuleb esitada koos avaldusega lapse sünnitõend. Ajateenistusse asumiseks kuni üheks aastaks tuleb avaldusele lisada kutse ajateenistusse. Puhkuse lõpetamine toimub kas üliõpilase avaldusega rektorile või automaatselt, kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust. Viimasel juhul üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
Alates 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud tudengitel ei ole lubatud akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud tudengitel on kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni akadeemilise puhkuse ajal lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. Üliõpilane, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, võib aineid deklareerida kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Täismahus täitmiseks tuleb kumulatiivselt iga läbitud semestri kohta koguda 27 EAP-d. Esimesel semestril jääb täies mahus täitmisest puudu 6 EAP, teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kokku saadud 45 EAP ehk 9 EAP jääb täismahus täitmisest (2x27 = 54 EAP) puudu. Kokku esitatakse arved 6 + 9 = 15 EAP eest. Üks EAP maksab 50€, s.o. arvete summa on 750€.