User:Alikhach

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Artyom Likhachev

Kood: ******02

Esitamise kuupäev: 07. november 2015

Essee

Sissejuhatuse loeng oli hästi inspereeriv. Ma ei tea miks, aga pärast seda kuulmist juba teadsin, et valisin õige koht ja õige asi. Inspereeriv oli ka auditooriumi tagasiside, üle poole sisseastutajast olid juba enne õppinud või saanud kõrgharidust. Oli tunne, et nad ei saa ekselda. Loengus esinesid: Prorektor Toomas Lepikult,kes õnnitles meid õige õppeasutuse valiku puhul; üliõpilasesinduse esimees Sandra Niinepuu; õppeosakonna juhataja Inga Vau annas kasulike nõuannete õpingukorralduse kohta; kvaliteedijuht Merle Varendi räägis stipendiumist; haridustehnoloog Juri Tretjakov seletas meile Moodle ja loenguvideosalvestuse süsteemist; Lauri Võuandi kutsus meid robotikaklubi; ja lõpuks Kristjan Karmo annas soovitused: „Suhtle! Ära karda! Leia igast ainest iva! Ära tee õppekavast spagetti! Tee rasked asjad kohe ära! Õppi programmerida! Kuula avalikud loengud!“

Järgmistel loengudel esinesid juba IT-valdkonnas töötavaid inimesed, kes andsid hea ülevaade, mis IT-valdkonnas tehakse, mis on karjääri võimalused pärast kooli lõpetamist ja soovitused õppimiseks.

Teine loengu esineja oli Tiina Seeman Ta räägis IT projektide juhtimisest. Algusel, Tiina räägis oma elust, kuidas üldse ta suudas IT juhiks saada, kuidas talle aitab jooksmine, ja kui pinguline on IT-valdkond, et kuud tunnevad nagu aastad. Loengust sain aru kui hädavajalik on üldse õige juhtimine ja planeerimine, ja kuidas juhtimine IT’s võrdub teistest. Kuna mina tean vähe projekti juhtimisest, oli üsna kasulik teada mis asi on üldse projekt, seda olulisemad aspektid, kuidas saavutada eesmärki õigel ajal ja määratud kuulutusega. Tiina kirjeldas, et projektikõige olulisemad aspektid on aeg, raha, skoop ja siis ka kvaliteet ja pingutus. Vestlusest sain huvitavaid mõtted asendamatute inimestest, kui oluline on kiir muudatuse reageerimine, kontroll punktid, kommunikatsioon ja info vahetus, ja kui oluline on õige tiimi kujundamine.

Kolmanda loengu esineja oli Elar Lang. Ta räägis oma elust ja oma saavutusest. Tema edu põhjuseks oli üks oskus, mida ta tahas meiega jagada, ja see on põhiide, et me peame õppima õppida. Ta rägis, et kool on ainult raamatu sisekord, ja mis järgneb edasi sõltub ainult meiest. Tema loeng motiveeris mind distsiplineerida enda, motiveeris pühjendada, tahtma teada rohkem ja mitte jääda kõik viimaseks minutiks. Tema loeng muutus minu suhtumine õppimis protsessile ja motiveeris mind mitte raisata oma aega, kuid istuda ja õppida kõik võimalusi mis mul kool praegu annab, panna eesmärki ja liikuda selles suunas. Nüüd isegi tööl küsin ennast, kas olin selline töötaja, keda ma ise tahtsin, kui oleksin oma tööandja.

Neljandas loengus rääkis Taavi Tuisk süsteemadministraatori ametist ja millega üldse tegeleb süstemhaldur. Mis ma sain aru, et neid allahinnatakse. Kogu elu mõtlesin et süsteemihalduri töö on üsna rahulik, nüüd sain aru et tööprofiil on muutunud ja nüüd see on hästi pingeline ja vastusrikas. Sain aru et süsteemadminina pead sa ka hästi programmeerida oskama, hea admin automatiseerib kõike. Tanel Tuisk kasutas väga palju erialaseid termineid ja kuna mina neid palju ei tea, siis ei saa öelda et sain kõikest aru, aga kindlasti vaatan seda loengud tulevikus.

Viies Loeengus esines Kert Suvi. Ta rägis testimiset. Testima on vaja info saamiseks ja riskide maandamiseks. Kert meenutas, et Esstis testitakse üsna vähe. Ta räägis et tihti loobutakse testimisest, sest ei jää aega, pole inimesi, liiga kallis ja see ei loo värtust. Aga see on ebaõigesti, näiteks pangasüsteemis testimine on hädavajalik. Ta rägis testimise etappidest, testija spetsialiseerimisest, ja millised omadused on vaja testijaks. Mis oli veel kasulik, et Kert ise õppis IT kolledžis ja soovitas millised ained võib võtta siin, et õppida rohkem testimisest. See oli väga hea loeng, sain aru et testimine on väga oluline arvele võtma juba algusfaasist, et ei tuleks kõik uuesti tegema. Arvatakse, et testimine on igav. Mina mõtlen vastupidi, otsida augud on põnev ja see ei ole nii rutiinne, sest asjalik testija saab oma tööd võimalikult automatiseerida.

Targo Tennisbergi kuues loeng oli väga kasulik. See õpetas mind rohkem miks enamik projektid ebaõnnestuvad, kui keerukus võiks kõik olla, ja selline ebaõnnestus tavaliselt ei ole seotud infotehnoloogiliste näitajatega.Tema viktoorin näitas veelkord, et kui raske hinnata projekti töömahu. Targo annas nõude kuidas heaks töö saada, mis omadused on kõige tähtsamad ja kui tähtsad on inimestevahelised suhted. Kõige asjalik põhimõtte, mis ma olen saanud sellest loengust, et kõige tähtsam on mitte karda muutusi ja leida endale spitsiifiline ja konkretse oskus, mis panes mind mõtmisele, kellena mina täpselt tahan olla.

Seitsmes loengus esines Tanel Unt ja rääkis ettevõtlusest ja oma kogemustest. Tanel kirjeldas oma ettevõtte kogemus ja selle eelised. On alati huvitav, teada kuidas õiget klienti valida. Tanel tõi veel kord välja kui oluline on õige tiimi kujundamine. Mulle väga meeldi tema mõtlemise viis. Väga meeldis idee: esimeseks on vaja tööle panna, siis teha seda kiiremaks, aga poleerimist ja muud jätta viimaseks.

Viimases loengus esinesid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov ja rääkisid andmekaevandamisest ja analüütikast. Nad andsid huvitvad näiteid kuidas suurte andmete analüüsi tulemused kasutavad peaaegu kõikides alades. Ise ka arvan, see ala on kõige perspektiivne, sest andmete mahud ja nende analüüs avaneb suured võimalused oma kogemuse täidmiseks ja äri ehitamiseks. Tundub, et analüütika on põnev ja oluline meie ühiskonnale.

Kursus oli väga põnev ja kasulik. Esinesid väga head spetsialistid, keda oli väga meeldiv kuulata, ja kes andsid väga head soovitused. Sain kursusest aru, et aeg on kiiresti muutub, ja et edukaks saada pean õppima, kannatama raskusi, kiiresti reageerida muutumisele, ja leidma ennaks oma nišši. Sain aru, et kõikides IT valdkondades on vaja programmeerimise oskusi, ja kool ei anna kõike teadmisi mis mul vaja, aga annab palju võimalusi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Et kordussooritust teha tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal kordussooritus on tasuta, tasulisel (OF) õppekohal maksab 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva tuleb:

1. Koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava

2. Esitada avaldust akadeemilise puhkuse kohta, Alates teisest õpinguaastast

3. Esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

4. Teha arvestuse või eksami kordussooritus

5. Esitada VÕTA taotlus

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Esimese semestri lõpuks on puudujääk 27 - 19 = 8 EAPd ja teise semestri lõpuks on summarne puudujääk 2 * 27 - 19 - 21 = 14 EAP. Esitatava arve suurus on 14EAP *50€ = 700€.