User:Sratasse

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sander Ratassepp

Esitamise kuupäev: 19.oktoober 2016

Essee

Esimesel korral käis meile rääkimas Andres Kütt. Andres Kütt on sündinud 16.augustil 1975.aastal. Esimene kokkupuude arvutitega oli, et pidi juppidest ise kokku panema töö juures arvuteid ja esimene koodijupp, mis ta kirjutas oli assembleris "Jukule". Ta pühendas end täielikult arvutitele. Lõpueksamiks sai Andres endale valida Arvutieksami, sest talle tundus see kõik lihtne ja arvusaadav, sest ta on tegelenud sellega peaaegu terve oma elu. Mis on eriti põnev on see, et ta on töötanud Skypes. Andres on tarkvara ehitanud aastast 1993. Ta sai õppima Tartu Ülikooli ja sai oma hinnetega ilma eksamit tegematta sisse ja hakkas tegelema Arvutiteadusega (Computer Science). Ülikooli lõpetamisega tal probleemi ei olnud, sest ometi lõpetas kuldmedaliga selle. 2.detsembril 1993. aastal läks tööle programmeerijana ja töö hakkas kooli segama, aga mitte vastupidi ja pidi lahkuma töölt, sest haridus oli tähtsam. 1993.aastal läks Andres ülikooli ja 1999.aastal sai ta lõpetatud. Andres on õppinud ka välismaal, sellises kooli nagu seda on MIT. Andres sai MIT-i sisse kaugõppesse ja ta sai aru, et akadeemiline maail on väga äge! Ja ta enda sõnul soovitab minna nii ägedasse ülikooli, kui rahakott või teadmised võimaldavad, sest see on seda väärt. MIT-i lõpetas täpselt õigel ajal ehk siis nominaalajaga. Kui MIT-st oli Andres välja saanud, siis tuli ta tagasi Eestisse ja läks tööle riigiinfosüsteemi arhidektiks. Ja Andres käis välja paar tarkusetera arhidekti töö kohta ehk nendeks on, et arhidekti töö on oskus juhtida keerukust ja kui arhidekt ei oska ennast väljendada teistele, siis ei tule midagi tema tööst välja.

Teisel korral käisid meile rääkima Kristel Kruustük ja Marko Kruustük. Nad on Startupi inimesed ja nende firmaks on Testlio. Firma hüüdlauseks on Release apps with confidence. Aga kõigepealt räägin natuke Kristel Kruustükist. Kristel alustas õpinguid Kose Gümnaasiumis 1996-2008 edasi läks ta õppima Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2008.aastal ja lõpetas edukalt 2011.aastal. Esimeseks töökohaks oli tal testija Artifys. Tema hobideks olid aktiivselt osales ta üliõpilaseninduses, meeldib korvpall ja muusika. Üheks kirglikumaks hobiks on tal veebilehtedes vigade otsimine, see on ühtlasi ka testija ülesanne. Kui lõpetas IT Kolledži, siis läks tööle Proexperti ja töötas põhikohaga. Proexpertis töötas ta testijana 1.aasta, aga edasi räägin Kristeli firma teisest asutajast Marko Kruustükist. Marko kruustük alustas õpinguid Saku Gümnaasiumis 1988-2000 ja edasi läks õppima ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2000.aastal ja lõpetas kolledži 2003.aastal. Edasi veel käis õppimas Inglismaal Kiel University 2003-2004.aastatel. Esimeseks töökohaks oli Markol kodulehtede arendaja ja ühtlasi mainis, et ta on ehitanud väga palju startupe. Marko hobideks on joosta ja meeldib talle ekstreemsport. Tegi endale korralikult asjad selgeks ja ütles endale, et ta tahab hakata kindlalt tegelema programmeerimisega. 2001.aasta suvel tegi enda IT ettevõtte, mis tegeles kodulehtede tootmisega. IT kolledži lõputööks tegi haldussüsteemiga kodulehe, millega sai ta suurepäraselt hakkama ja sai diplomi. Edasi püüan rääkida, kuidas Marko ja Kristel hakkasid looma firmat nimega Testlio. Alustasid Londonis firma loomisega. Nad osalesid Hackathonil Londonis, mis on maailma suurim Hackathon nende sõnul ja said 3.koha ja võitsid tšeki $25000 dollarit. Et $25000 dollarit Ameerikast kätte saada tuli asutada USA-sse ettevõte. Mainisid veel seda, et algul Marko ei tahtnud osa võtta Hackathonilt, aga said Kristeliga ikka kokkuleppele ja võitsid 3. koha. Kui nad ühtlasi olid firma asutanud USA-s, siis nad elasid seal mõnda aega, aga nad kolisid tagasi Eestisse elama ja seadsid ennast sisse Marko vanemate juurde. Seal tegelesid ikka firma asutamisega edasi. Kolmandat korda pidid kolima tagasi San Franciscosse, et otsustasid nad peavad ikka proovima seal hakkama saada. Said teada seal siukesest programmist nagu Techstar. Techstar toimus Austin, Texases ja nad said sinna intervjuule ja leidsid endale 3 kuulise programmi. Seal õppisid nad ennast müüma ärilisel poolel, mis on vajalik Startupi alustates. Edasi kui firma oli püsti seatud, siis nüüd on neil Testlios 200 liiget ja nad töötavad koos Microsoftiga, Snapchatiga, NBA application tootjatega. Nende töö käib hetkel nii, et Testijad töötavad hetkel nii, et tarkvara arendajad saadavad oma äppid neile ja nad testivad ja saadavad tagasi kui buggid on korda tehtud.

Kolmandal korral käis meile rääkimas Lembitu Ling. Lembitul on hüüdnimeks Snakeman, mis on arvatavasti tema enda välja mõeldud. Lembitu on isehakanud IT administraator. Esimene kokkupuude arvutitega oli kusagil aastatel 1986, 1987. Alustas Basicu ja Pascaliga sõbra juures, sest isa oli koju toonud sõbrale arvuti. Nad proovisid programmeerida sõbraga mänge. Tal endal ei olnud aimugi, et IT maailma valib, sest talle endale meeldis tegelikult Keemia. Lõpetas põhikooli ja läks Tallinna 44 Keskooli. Kui selle lõpetas läks ta tööle katuseplekksepana 1993-1994. aastal peale seda külmmasinate mehaanikuna. Töökogemust on tal 20.aastat. Väga meeldis talle tehnikat näppida, sest ta tahtis teada, kuidas asjad töötavad. Lembitu käis Nõmme noortekeskuses ja enda sõnul seal ta selle IT pisiku endale külge ka saigi. Nõmme noortekeskuses käis ta Elektroonika ringis. 1994. aastal jättis kooli pooleni ja läks sõbraga tööle. Ühtlasi ütles ta, et 1990.ndatel sai ropult raha teenida, kui tuli igasugust vana tehnika juppi ja hakkas nendest tehnikat kokku panema. Rootsist tulnud kolast panid arvuteid kokku. Esimene kord, kui ta administreerimisega tegelema hakkas, siis kui ta läks tööle internetiteenuse pakkuja juurde, kes tegeles nii interneti paigaldamise, kui ka arvutitega. Ta sisestas endale selle, et talle meeldib süsteemi hallata, mitte programmeerida. On tegelenud Microsofti serveritega ka veel, aga mitte endasõnul vabatahtlikult, sest talle meeldivad Linuxi serverid rohkem. Sai kinga oma töökohalt, sest ta oli väga laisk, aga ta ütleb, et hea süsteemi admin ei tee 1 asja 3 korda. Hetkel töötab Lembitu turvaarhidektina Titanium System's firmas.

Neljandal korral käis meile rääkimas õppejõud isiklikult ja Einar Koltšanov. Kõigepealt räägin Einarist. Einar läks õppima meditsiini 1989 - 1993, sest talle meeldis inimesi aidata. Järgnes korrakaitsesse 1993 - 2005 ümberpaigutamine, alguses seal ei olnud üldse arvuteid ütleb Einar, aga kui 1 arvuti tuli, siis see paigutati ainult komisaari laua peale ja milles komisaar mängis mänge. Sealt edasi liikus 2005 -2007. aastatel E- tervisesse, sest korrakaitses läks tal tervis käest ära ja seal ta oli palju lähemale IT-le. Siis jätkas tööd Maksu ja Tolliametis. Pani püsti livelinki, mis tegeles dokumentatsiooniga. 2011. aastal sai temast Scrum master. Seal ta sattus keskkonda, kus inimesed mõtlesid teistmoodi, ta sattus maailma, kus asjad töötasid tema jaoks teistmoodi ja tänu selle ei saanud magada korralikut kuu aega. Einar tõi välja küsimuse, et mis äripool tegelikult arvab IT-st? Nad pole iial rahul, nad süüdistavad meid kõiges halvas ja nad ei võta vastutust. Milles on probleem? Probleemiks on see, et mitte keegi ei õpeta äripoolt arusaama IT spetsiifikast. Soovitud olukord oleks, siis selline, et hakatakse koos töötamist koos nautima ja keegi pole süüdi. Äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ja väljendama oma vajadused ja ootused selgelt, osalema tegevustes nagu nt testimine. IT peaks mõistma kindlasti äriprotsesse, need väljundid ja IT mõju neile ja rääkima äriterminoloogias kasudest, maksumustest ja riskidest. Einar soovitab ka kindlalt välismaal töötada, kui see oleks võimaluseks, aga kindlasti tuleb eeltööd teha enne kui sinna minna.

Viiendal korral käis meile rääkimas Ivar Laur, kes on Eesti Maksu ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja ja ta räägib meile andmedest, mis ei allu analüüsile. Ta on töötanud Maksu ja Tolliametis üle 14.aasta. Viimased 12.aastat on tegelenud riskianalüüsiga funktsionaalsuse arendusega. Täna räägib meile natuke IT valdkonna tülikakliendi vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest. Andmeanalüüs kui selline ei pääse IT abist, kui teha excelis väiksesi analüüse, siis saab hakkama, aga kui suuremad analüüsid serveri põhilised analüüsid, sis ilma IT alaste oskusteta ei saa hakkama. Andmebaaside ehitamisel tuleb kindlasti mõelda tulevastele kasutusvajadustele. Aga miks meil üldse andmeanalüüsi vaja läheb on objektiivsete otsuste tegemiseks näiteks nagu ressursi (inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha ja mida mitte. Analüüs MTA-s tekkis järelvalvest, kes valetab ja kui palju, mis peaks nende inimestega tegema. Üha enam kasvav suund on monitoorimine, mis Eesti majanduses ja ettevõtluses toimub. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaausad ausatest. Kui nad tuvastavad kahtlase isiku on läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse, läbi seost, lisaks ekspertmudelitega. Kuidas nad on analüüsi tehniliselt üles ehitanud, nad tunnistavad, et nad täna ei tea, mida nad ülehomme tahavad, tahavad seda kindlasti teha. Tuleviku suund hakata rohkem uurima ettevõtete käekäiku, tegeleda andmetega ja excel ei kao ka kuhugile.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused:

1. Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal.
2. Kui on vaja kordussooritus teha, siis tuleb registreerida ÕIS-is või rääkida õppejõuga.
6. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastused:

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastused: