User:Hamaeorg

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hannes Mäeorg

Esitamise kuupäev: *. oktoober 2016

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine loengusari on äärmiselt huvitav ja motiveeriv ning vastupidiselt väiksele eelarvamusele, ei juhtunud hommikul kella 8.15 algavas loengus kordagi uni tulema või tähelepanu ära hajuma. Tulles TTÜst erialalt, mis mulle erilist huvi ei pakkunud, aitas see loengusari mul aru saada, et olen seekord lõpuks väga õige eriala valinud

Esimese loengus oli peamine rõhk õpingukorraldusel. Kuna tulin TTÜst, siis õpingukorralduse poole pealt palju uut infot ei saanud, küll aga said selgeks olulisemad IT Kolledži eripärad. Sellest osast tooks välja ühe tähtsama mõtte, mida tihtipeale eriti esimesel kursusel tähelepanuta jäetakse: Pidev töö semestri vältel tagab edu. Kui mõni töö võlgu jääb, siis tekitab see tavaliselt juba lumepalli efekti, kus kõik kodutööd hakkavad järjest kuhjuma.

Teises loengus käis rääkimas süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis arhitekti tööst ja veidi ka üldisemalt IT valdkonnast. Esimeseks kõnelejaks sobis arhitekt väga hästi, sest suutis anda kiire ülevaate kogu süsteemist ja rääkida põgusalt kõikide projekti osapoolte rollidest ITs. Esimene mõte, millega ma väga nõus olen oli, et programmeerimist ei saa õpetata, seda õpitakse. See all on mõeldud siis seda, et koolis õpetatakse mingisugused baasteadmised selgeks, aga heaks arendajaks saab ikkagi ainult siis, kui ise juurde õppida. Kõige olulisem on motivatsioon ja tuleb enda jaoks läbi mõelda, mis eesmärgida mingit ainet õpitakse ning kuhu jõuda tahetakse. Üsna hea ülevaate sai ka arhitekti tööst. Arhitekt peab lisaks tarkvarale oskama ka riistavaraga tegeleda. Sain teada, et arhitekti töö jätkub ka peale süsteemi arhitektuuri välja töötamist ning arhitekti ülesanne on jälgida ka seda, et süsteem ei läheks liiga keeruliseks, nii et keegi tervikust enam aru ei saa.

Kolmandas loengus käisid rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes on Testlio asutajad ning nende teemadeks olidki testimine ja startupid. Testimise poole pealt sai põgusa ülevaate, mida see töö endast üldse kujutab ja selgus, et testimisel ja testimisel võib olla üllatavalt suur vahe. Startupi osas oli huvitav kuulda, et Testlio idee sündis probleemist, mis Kristelil oli testijana töötades endal ette tulnud ja tänu sellele tundus kogu edasine protsess juba väga loogiline. Ettekanne andis üsna hea ülevaate ka sellest, kui raske on elu tegelikult startupis. Samuti sai Marko käest kuulda ka mitme ebaõnnestunud startupi lugu, mida tavaliselt kuskilt ei kuule. Aga vaatamata sellele jõudis Marko ikkagi lõpuks Testlio juurde. Kogu see ettekanne andis juurde motivatsiooni oma eesmärkide nimel töötada.

Neljanda loengu teemaks oli süsteemi administraatori elu ning sellest käis rääkimas Lembit Ling. Esimene asi, mis kohe kõrva jäi oli fakt, et tegemist oli mitteakadeemilise taustaga IT inimesega. See aga ei taksitanud tal saada oma töös väga heaks. Enne seda loengut ei olnud mul eriti ettekujutuste, mida teeb "süsadminn" , aga sain teada, et tegemist on äärmiselt kriitilise tööga. Kui arendaja ei vasta telefonile, siis ei juhtu väga midagi hullu, aga kui „süsadminn“ ei vasta, siis võib asi väga halvasti lõppeda. „süsadminni“ töö on raske ja pidevalt on vastasseis arendajatega. Loengus selgus, et tegelikult ei ole nii oluline, mida või kas sa üldse ülikoolis õpid, kui on motivatsiooni ja huvi asja vastu siis ei ole need asjad takistuseks.

Viienda loengu teemaks oli IT tööturg ja seda viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis tööturust ja arvan, et see oli arvatavasti kõige praktilisem teema siiani. Veidi üllatas selline väide, et ülikool on see koht, kus tegelikult hakatakse omale võrgustikku looma, kelle abil siis hiljem omale tööd leida või infot saada ettevõtete kohta. Samas on see väga loogiline. Oluline on tööd otsides teha ära hea eeltöö, et mitte sattuda ettevõttesse, kus sa tegelikult töötada ei taha. Näiteks riigiasutusetes võib olla väga palju bürokraatiat, aga samas on võimalus tasuta paljudel koolitustel käia. Suurfirmad võivad olla väga rangelt reguleeritud, kus iga liigutuse jaoks peab luba küsima, aga samas suudavad nad osta omale väga kallist tarkvara ja seadmeid. Startupid on väga paindlikud ja kohanemisvõimelised ning potentsiaalne tulu võib olla väga suur, aga samas võib kogu asi pankrotti minna. Parim valik oleks Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtted. Aga alati on võimalus ka oma ettevõtte luua ja lihtsalt arendust teenust müüa, aga sellisel juhul on jällegi olulised kontaktid, mida ülikoolis sai loodud. Einari ettekandest selgus, et äripool ja IT ei sa üksteisest tihtipeale aru ja sellest tuleneb tihti palju probleeme. Ideaalne olukord oleks selline, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning toimub pidev dialoog. Kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Sellest loengust ilmnes, et IT maailmas on väga palju potentsiaalseid töökohti, aga head kontaktid on siiski kõige olulisemad.

Kuuendas loengus rääkis Ivar Laur andmete analüüsi teemal. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. EMTA analüüsib isikute ja ettevõtete käitumist, et teada saada, mis riskid riigis on ja kui paljust rahast riik ilma jääb. EMTA-s on analüütiku ülesanne eristada ausad ebaausatest. Pettusi avastatakse näiteks läbi käitumismustrite, varasema tegevust ja läbi seoste. Analüütika on suurel määral IT-ga seotud. Analüütikud vajavad oma tööks väga palju jõudlust, tarkvara installimist ja haldust ning ligipääsuõiguste haldust. Tänapäeval ei tehta ühtegi otsust enam ilma analüüsita, aga tänu sellele tuuakse EMTAS riigile tagasi väga suuri summasi.

Seitsmenda loengu teema oli küberkaitse ning sellest käis rääkimas Jaan Piirsalu. Sellest loengust õppis arvatavasti kõige rohkem, sest ei olnud nende asjadega varasemalt kokku puutunud. Selgus, et küberkuritegevus arenev välja juba üsna varakult ja üllatav oli see, et küberkurjategijate põhiline suhtluskeel on siiani vene keel. Küberkuritegevus kui töötstus arenes välja juba 2003 aastal ning tänapäeval tegutseb 80 protsenti küberkurjategijatest organiseeritult. Kübertegevuse põhjal saab tänapäeval juba 2 kuud ette ennustada, milliste riikide vahel algab sõda. Näiteks 2007. aastal Eestis olnud pronksiööl oli esimene asi kübertegevus, mis toimuma hakkas. Tänu sellele tekkis Eestisse NATO-s küberkaitse keskus ning Eesti on siiani küberkaitses maailma tipus.

Kaheksandas loengus käis rääkimas Hedi Mardisoo, kelle teemaks oli turundus. Kõik algab heast tootest. Kui on piisavalt hea toode, siis võib see ennast peaaegu ise müüa, aga see töötab ainult mingi piirini. Kuskilt maalt tuleb nagunii hakata tegelema turundusega. Turunduses on kõige aluseks Bränd. Bränd on see, mis sinust räägitakse kui sa ruumist lahkud. Kui on hästi sisse töötatud bränd, siis kliendid annavad üsna palju ettevõttele andeks. Ettevõtted peaksid välja mõtlema, kes on nende sihtgrupp ning miks, kuidas ja mida nad müüvad. Tänapäeval aga traditsiooniline sihtgrupistamine ei tööta ja see on üsna kasutu töö sest näiteks prints Charles ja Ozzy Osbourne kuuluvad samasse sihtgruppi. Sellest loengust selgus, et kõik ettevõtted peavad varem või hiljem turundusega tegelema hakkama, isegi kui toode on väga hea ja müüb ennast ise.

Kogu loengutesarjast sai hea ettekujutuse oma valitud erialast ning potentsiaalsetest töökohtadest sellel alal. Kõiki ettekandeid analüüsides selgub, et kõige aluseks on ikkagi meeskonnatöö ja inimestega suhtlemine. Käidi läbi kõik olulisemad osad IT maailmas ning kokku moodustus terviklik pilt sellest, mis tegelikult IT maailmas toimub. Ning sellega täitis aine kindlasti ka oma eesmärgi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. .

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.

Korduseksami ja -arvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20

Y = 25

Ühes semestris nõutud 27 EAP.

1 EAP = 50€

Esimesel semestril jääb tegemata 27-20 = 7 EAPd

teisel semestril jääb tegemata 27-25 = 2 EAPd

Maksta tuleb 7 EAP + 2 EAP = 9 EAP eest. Summaks 9 * 50€ = 450€.