User:Mkarner

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Kärner
Esitatud:

Essee

Gümnaasiumis eeskujulik ja ülimalt aktiivne noormees, igati abivalmis ja alati tegevuses. Kõik teadsid teda ja tema teadis paljusid. Sõpradest puudust ei tulnud. Gümnaasium sai läbi, kõik sõbrad kadusid, nooruk läks sõjaväkke. Ühtäkki sai ta isaks, sõjavägi jäi pooleli. Kiirelt leidis ning vahetas töökohti paremate vastu. Sündis laps, üüriti korter, osteti auto. Noormees vihtus varastest hommikutundidest hiliste õhtutundideni tööd teha mitmel töökohal korraga, kuid sellest ei piisanud. Vaja oli teadmisi. Noormees oli lapsest saadik unistatnud Tallinna Tehnika Ülikooli õppima minna, seal tundus kõik nii tore ja ameerikalikes filmides nähtule vastavalt lõbus ülikool. Miks siis noormees ei läinud õppima TTÜ-sse?

Andres Kütt rääkis enda arhitektiks kujunemisest ning arhitekti põhiväärtustest. Arhitekti amet ei ole sugugi lihtsate killast ning programmeerimisega otseselt igapäeva elus kokkupuudet on suhteliselt vähe. Võtmeväärtusteks on suhtlemis- ja kommunikeerimis oskus, sest tihtipeale on arhitekt just see kogenud meeskonnaliige, kes näeb ära projekti valukohad, mida suure entusiasmiga "hakkame nüüd koodi kirjutama" programmeerijad ei näe. Siin kohal ongi vaja head suhtlemisoskust - hoida ära üleliigne ja ebamõistlik töö nii, et ka lihtsad programmeerijad aru saaks, miks tegelikult nii peaks tegema ja kõik oma vahel lõpuks sõpradeks jääksid. Minu arvates võiks tuua arhitekti ja tüüpilisele helisüsteemile paralleele: arhitekt on selles maailmas helivõimendi. Signaal ja mõtted tulevad kliendilt, arhitekt võtab välja ebaolulise ja võimendab olulist ning seejärel tuleb kõlaritest ehk programmeerijatelt selge ja kvaliteetne tulemus. Ühe hea mõtte andis Kütt veel. Iga aine kohta tuleb ENDA jaoks välja mõelda, miks seda õpetatakse. Kui jääda kinni õppeaine nimetuse juurde, siis ei jõua kunagi tuumani ning õpingud on vaevalised ning tulemused kehvad. Lõppkokkuvõttes huvitab ainult mind ennast, kuidas mul õpingutega läheb.

Kristel ja Marko jätsid endast sihitu mulje. Tundus nagu suure ringi tõmblemisega mööda maailma, millest oli rohkem rahalist kahjumit kui kasu. Tegelikult on aga sellise tegevusega kaasnev kogemuste pagas hindamatu. Oma lühikese elu jooksul on nad saanud palju valusaid kui ka positiivseid kogemusi ning selle tulemusel on neil nüüd maailma tasemel start-up. Nende kogemustest lähtudes tuleks start-up'i tehes mõelda algusest peale tehnilise inimesena ka korralikult ärilise poole peale. Programmeerija või arendajana kiputakse kinni olema tehnilises lahenduses ning ärilise vaatenurga alt ei suudata oma projekti hinnata. Klienid vajaduste kaardistamine on start-up'i juures ka kindlasti oluline teema, Kristeli ja Marko kogemustest rääkides, tehti toode valmis ning siis tuli välja, et inimesed tegelikult ei vajagi seda. Innustav oli kuulda, et tegelikult ei ole start-up'i maailmas, kus liiguvad suured rahalised investeeringud, järgmiste sammude astumine üldse keeruline ega ressurssi nõudev. Tuleb ennast natuke tagant sundida ja julgus kokku võtta ning seeläbi hakkavadki sündima ajapikku suured asjad.

1. loeng. Mõtte punktid: Mõtle enda jaoks välja, miks seda sulle õpetatakse. Võta ise, keegi ei anna seda sulle. Maailma parimas ülikoolis on ka nii, et mingi aine on täiesti mõttetu. Arhitekt on nagu võimendi, programmeerijad on kõlarid. Töö efektiivsuse suurendamine ehk siis programmeerijate töö keerukuse vähendamine. Ühendab ärilise poole ja tarkvaralise poole otsused. Keerukus ei tohi üle pea minna nagu Windowsis. Arhitekti kriitiline oskus on suhtlemine, eriti väljednus oskus lühidalt ja arusaadavalt, selleta ei saa keegi hea arhitekt olla. Arhitekti töö suures osas on kommunikatsiooni töö. Sul peab olema formaalset autoriteeti, et sind ka kuulataks ja sinu tööst kasu oleks. Andres Kütt

2.loeng Kristel & Marko Kruustük Kristel töötas ka Proeksperdis aasta testijana Sonera tiimis. Marko on tehniline inimene, soovitas mõelda alati ka ärilise vaatevinkli peale, isegi prioriteedina. Mitu korda sõitsid ühe otsa piletiga tööd otsima. Üks asi korraga. Ameerikas on keeruline/kallis ettevõtet teha. Järgmiste sammude astumiseks ei ole üldse palju vaja. Tutvused-tutvused-tutvused kooli ajal. Iga madal punkt on võimalus.

3.loeng