User:Smurk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Esimene sissejuhatav loeng

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad. Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta. Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada. Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda. Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele.

Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik.

Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.

Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.

Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.

Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu. Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta. Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.

Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.

Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.

Kokkuvõtteks

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Küsimus A vastused:

• Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

• Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

• Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.

• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

• RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.

• Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga. 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Küsimus 4 vastused

• Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.

• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.

• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.