User:Anisepp

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anita Sepp

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Alles ülikooliteed alustavate tudengite seas on neid, kellel on juba tulevikuplaan paigas ning nad teavad, millega soovivad peale kooli tegelema hakata. Kuid kindlasti on ka neid, kes seda veel päris täpselt ei tea. Leian, et mõlemal juhul on õpetlik ja innustav kuulata nende inimeste lugusid, kes on selle tee juba kord läbi käinud. Seetõttu on väga tänuväärt, et IT Kolledž annab esmakursuslastele selleks võimaluse.

Lisaks, nagu ilmnes esimeses loengus, antakse tudengitele ka võimalus kaasa rääkida: tagasiside hinnatakse, nii keskkonna kohta kui ka õpetamise osas. Seega tudengil endal on võimalik õppekorraldust mõjutada.

See on väga hea, kuna ainus inimene, kes hoolib enda heast haridusest, on tema ise. Mitte vanemad, mitte sõbrad, mitte õppeosakond või õpetajad, vaid tema ise. Sellise mõtte tõi välja oma loengus infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Seoses sellega leidis ta, et mida on koolist saada, peab igaüks ise võtma. Olen sellega nõus ja laiendaksin seda mõtet veelgi, et võtta tuleb kõik ja mitte ainult koolis, vaid elus üldiselt ning seda enam, kui leiad selle, millega tahad tõepoolest tegeleda.

Hea näide kirjeldatust on Kristeli ja Marko Kruustüki lugu. Nimelt leidis Kristel juba kooliajal, et tahab tegeleda testimisega ja võttis seepeale testija kursuseid ning nüüd on neil testimisega tegelev edukas startup. Selle taga on muidugi palju tööd ja nagu nad ka ise ütlesid, on edu aluseks ka kirg: see, millega tegeled, peab sulle ka meeldima.

Muidugi see, mis meeldib, võib aja jooksul muutuda. Näiteks süsteemi administraator Lembitu Ling soovis algselt saada keemikuks, siis hakkas tegelema tehnikaga, pani arvuteid kokku ning nüüd on hoopis süsteemi administraator. Või samamoodi ka näiteks Einar Koltšanov, kes õppis meditsiini ja tegeleski pikalt selles valdkonnas, kuid nüüd on hoopis scrum master. Ta leiabki, et oluline on elukestev õppimine ning et IT puhul on võimalik palju ka IT siseselt liikuda.

Elukestvaõppimise heaks näiteks on ka Jaan Priisalu lugu, kes küll oma esimese palga sai programmeerimise eest, on nüüd juba üle 20 aasta tegelenud andmeturbega ning omandab hetkel doktorikraadi.

Usun, et IT valdkond ja pidev õppimine ning uuendustega kursis olemine, käivad käsikäes. Lisaks on see valdkond väga põnev, kuna erinevaid nišše, mida võiks õppida, on palju. Juba mainitutele tooks välja andmeanalüüsi, millest rääkis Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ta on selles valdkonnas tegelenud juba üle 14 aasta. Tema loengu põhjal julgen arvata, et tegemist on põneva alaga, mida saaks veelgi parendada. Kuna nagu ta ka ise ütles, siis andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik. See polevat tingitud sellest, et andmed ei alluks analüüsile, vaid pigem sellest, et andmeid pole piisavalt, neid ei kasutata või ei osata õigesti kasutada.

Analüüsimise oskus on ka igapäevaselt vajalik. Ettevõttes Starman turundusega tegelev Hedi Mardisoo sõnul on oluline ka ennast analüüsida, miks me teeme, seda mida teeme, mis väärtust me toodame. Lisaks ta tõi välja selle, et oluline on ka enda persooni bränding, sest ka igal töövestlusel me tegeleme iseenda esitlemisega.

Ka Andres Septer räägib sellest, et tuleb osata ennast müüa ning luua sidemeid. Muidugi siin tekib küsimus, et kuhu täpselt kandideerida. Andres Septer võrdleb erinevaid ettevõtteid. Ta leiab, et pigem mitte minna tööle väikeettevõttesse, kuna seal võib juhtuda, et pead vastutama kõige eest ning üksi olla ei ole sugugi hea. Pigem siis juba sõbraga oma ettevõte luua ning see ei pea ilmtingimata startup olema, kuna startupi puhul on oluline kiire kasv ja areng, kuid selline töölaad ei pruugi kõigile sobida.

Või miks mitte minna tööle suurettevõttesse, kuigi Hedi Mardisoo tõi välja sellega seoses ühe murekoha, nimelt IT ja äripoole omavahelise suhtluse. Võib juhtuda, et need kaks poolt elavad justkui oma elu ja üksteist ei mõista. See aga tekitaks pingeid töökeskkonnas. Siin on oluline, nagu ütles ka Einar Koltšanov oma loengus, et IT ja äripool jagaks ühist visiooni ning et nende vahel oleks koostöö.

Kuulates neid loenguid, saan taas tõdeda, et teekond on harva sirgjooneline. Ning mõistan veelgi enam, et IT maastik on väga lai ja et oluline on õpingutest võtta nii palju, kui võimalik. Ning, kui leiad selle, millega tahad tegeleda, tee seda hingega. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus:”kui on väga hea põhjus, igasugused asjad muutuvad võimalikuks.”

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kokku leppida tuleb õppejõuga, kuna õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused." Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal, siis on kordussooritusel osalemine tasuta, kui oled tasulisel (OF) õppekohal, siis tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Nõu saamiseks võin pöörduda õppekonsultandi, vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Pean esitama ÕIS-is vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Lisadeks on varasemat töökogemust tõendavad dokumendid (näiteks tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside, töö olemust kirjeldav dokument). Lisaks peab esitama kindlatele kriteeriumitele vastava töökogemusest õpitu analüüsi. Taotlus ja dokumendid peab esitama hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Aasta lõpuks pean hüvitama õppekulud osaliselt 4 EAP ulatuses. Kuna osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis esitatakse mulle arve summas 200 €.