Osadmin spikker
Osadmin spikker V1.0
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.
Kataloogid
1. Mine kodukataloogi
cd /home/kasutaja
nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi
cd ehk change directory
2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04
mkdir 01 02 03 04
nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.
mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.
mkdir ehk make directory
3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02
mv kes kuhu
mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse
mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]
4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01
mv 03 02/01
5. Kustuta kataloog 02
rm fail –r
rm 02 –r OR rm –r 02
rm ehk remove
kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada.
Liikumine
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale
cd sihtkoht [change directory]
cd ../..
2. mine ühe korraldusega kodukataloogi
cd ~
tilde tähistab sinu kodukataloogi
3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse
cd /var/log
Otsimine
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log
find [kust] [mille alusel] [mida]
find /var/log -name "*.log"
võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik
-iname ei ole tõstutundlik
-user leiab antud kasutaja failid
2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces
find /etc –name interfaces
3. faili seest otsimine
Grep otsib faili seest.
grep [otsitav] [failinimi]
grep test * --otsib sõna test kõikidest failidest
kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga.
Õigused
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.
t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.
drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.
| fail/kataloog | kasutaja | grupp | muu maailm | kasutaja | grupp | kataloog |
| d/- | rwx | rwx | rwx | kala | kala | kataloog |
1. loo kataloog 01
mkdir 01
2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada
chmod g-xw fail
g=group, u=user, a=all
r=read, x=execute, w=write
kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda
chmod ehk change mode
3. Loog grupp audio2
addgroup audio2
4. muuda kataloogi grupp audio2-ks
sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]
chgrp ehk hange group
5. muuda kataloogi omanik
sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]
chown ehk hange owner
Vaatamine
1. Ava less abil fail /var/log/messages
less /var/log/messages
2. Otsi stringi sda
/sda --otsime alla
?sda --otsime üles
3. Otsi järgmist
n
4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)
G
5. Liigu faili algusesse
g
Töö protsessidega
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)
1. Käivita protsess topp
top
2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)
<ctrl> z
3. too top esiplaanile tagasi
fg
4. kuva tööde nimekiri
jobs
5. tapa töö (top)
kill -9 [process id]
protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast
6. kuva kõikide protsesside nimekiri
ps -ef
7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu
ps –ef | grep root
Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil
8. käivita top tagaplaanil
top &
9. too top esiplaani
fg
10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt
ls –l >> õigus.txt
Kasutajate haldamine
man usermod annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta
1. loo kasutaja kala
adduser kasutaja
2. loo grupp kalad
addgroup grupp
3.lisa kasutaja kala gruppi kalad
adduser kasutaja grupp
4. pane kasutaja kala parool lukku
usermod -L haug
5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks
usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja]
usermod –l kala2 kala
6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)
usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja] << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!
usermod –d /home/kala2 kala
-d on kodukataloogi muutmiseks
-l on kasutajanime muutmiseks
-m on vana kasutaja eemaldamiseks
7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti
usermod -U haug
8. kustuta kasutaja kala2
userdel [opt] kasutaja
userdel -r kala
võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi
Tarkvara haldamine
/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid.
1. paigalda programm nano
sudo –i apt-get install nano
apt-get install firefox –s
võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada
2. leia programmi nano version
apt-cache policy pakinimi
apt-cache policy nano
3. leia mis tarkvarast nano sõltub
apt-cache showpkg pakinimi
apt-cache showpkg nano
4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)
sudo apt-get Update
5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"
apt-cache search kirjeldus
apt-cache search monitoring
6. uuenda süsteemi
sudo apt-get upgrade
Partitsioneerimine
Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab
mkdir /var/opt/lab
Määra kausta lab grupiks lab.
chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]
chgrp lab lab
võta kasutusele ketas /dev/sdb
loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni
loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees
primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4
sdb1 -- primaarne e primary
sdb2 -- laiendatud e extended
sdb5 -- esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.
loo 1 primaarne (1gb partitsioon)
loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)
loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem
mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]
mkfs –t ext3 /dev/sdb1
seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab
nano /etc/fstab
# <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb1 /var/opt/lab ext3
täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab
mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]
Kontrolli seda mount -a korraldusega.
Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data
määra kataloogi grupiks lab
anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada
Swap
loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks
määra loodud kettajagu sapiks
mkswap /dev/sdb5
swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse) swapon -s näitab külgeühendatud swape
määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel
Teenused
Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all
1. peata mysql teenus
/etc/init.d/mysql stop
2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel
/etc/init.d/ ssh
*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}
Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse.
3. käivita mysql teenus
/etc/init.d/mysql start
Webmin install
1. Otsi üles webmin koduleht
2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)
wget gttp://kus_on_fail.deb
3. installeeri alla laetud deb fail
dpkg -i allalaetudfail.deb
4. lahenda sõltuvusprobleemid
apt-get install –f
sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine
sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid
