User:Dkirilju

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Dmitri Kiriljuk

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õpilased oma erialast mis nad olid valinud. Saan oleda, et õppeaine annab hea visiion millega tegelb IT valdkond. Ka õppeaine näitab see et IT eriala on väga igakülgne valdkond. Eriala tutvustus õppeaine tutvustab meilt mis meil ootab tulevikus. Õppeaine aitab meilt ootsida ise ennast parimatest valdkonast.

Esimises loengus oleme tutvutanud kooli elust, kuidas kõik töötab ja kui mingid küsimused toimuvad kelle pöörduda. Räägiti ka stependumist, kuidas saab erialastupendiumi saada ja tuleviku stepenidimi saada. Sellest loengust vähemalt hea ülevade kooli elust.

Andres Kütt rääkis oma eluga, kuidas ta sündis nõukogulidus, oma esinime kogumes arvuti mis nimi on Agat. Kogu elu ta oli seotud arvuti tehnologiatega. Töötas pankas Hansapank, kui töötas pankis seeose et te ei saa aru panka teema läks ta koolis MBI õpetada. Töötas ta ka skypis. Räkkis selle juttu, et me peame otsima endale, otsida see mis meile kõige huvitab ja klapib. Õpetas ta meil, et meie haridusest huvbi on ainult meilt, ma arvan see on päris hea mõtte, et ainult mei koostame meie tulevik, kui me otsustame et haridus on oluline meie elus, siis peame jälgima oma õppimist.

Teisest loengust rääkisid oma töökogemusi Kristel ja Marko. Nad lõpetasid IT koledz. Kristel arvab et it eriala on hea valik. Kristel töötas mõne aega nagu Testija, tema ülesanded vead leida. Testija see on eriala mis ta tahab kogu elu teha. Marko rääkis oma elust, kuidas õpes itkoledzis, kuidas ta tutvus oma esimesega töö. Saksamaal ta lõpetas magistiri õpe. Marko on see inimine kelle nimetame IT ringis startaper, sest ta tegi oma esimese startupi. Koos Kristel ja Marko rääkisid mis tähendab startup, startup see on project kiire kasvuga. Rääkisid nad eesti startapidest näiteks Transferwise (per to per money exchange).

Kolmandast loengust rääkis oma koogemus IT valkonnas. Lembit Ling on süsteemadministrator. Koolis ta ei ole mõelnud, et tema elu oleks seotud IT erialast. Ainut Elektronika ringi panni tema töötama IT valkkonnas. Rääkis tema ka oma esimest koogemui IT valkkonas, kuidas ta pannis kokku arvutid, kõik tarkvara mis olid toonud Venemas. Provis ta ka nagu programeerija, aga otsustas, et programerimine ei ole tema leibas, seejärel ta hakkas töötama nagu Linux administrator. Ta arvab see, et hea süsadmin on laisk, aga ei ole väga laisk, see on päris hea mõtte, seoses et kui sa töötad nagu süsteemadmini ja sul on kõik on automatiseritud, ikagi sa pead kogu aeg mainima et kõik töötas nagu peab. Rääkis ta ka kui vladkonnas töötavad mittu süsadmini kõik asjad peavad olema kokku lepitud, ei saa ola kast mis administreerib keegi. Ma arvan, et on see väga hea mõte, kui sa töötad valdkonnas kõik asjad peavad kokku lepitud ja kõik süsadminid admenistreerivad kõik kastid.

Neljandast loengust sain teada IT valdkonna tuurust, kuidas kõik toimib. Andres Septer rääkis IT valdkonna elust, kuidas ettevõtes töötada, kuidas oma erialast arendada ja kasvata. Rääkis ta ka kuidas me peame elama tööl, kuidas palka küüsima. Rääkis ka startupi kohta, kuidas ideed realiserida. Einar Koltsanov rääkis oma koogemus IT valdkonnas. Einar praegu töötab Scrum masterina, arvab et karjääris see on väga hea otsustus. Scrum master see ei ole saama suguse nagu proekti juht.

Viiest loengust sain teada ...

Kuuendast loengust Jaan Priisalu rääkis oma töökogemus küberneetikas. Rääkis ta turvalistust ja aisjad mis selega seotud. Paljud inimised ei tea mitte midagi kuidas kaitsma süüstemi ja turvasüüstemid töötavad ehk mehanismid kuidas saab asjad teha turvatud. Meldis mulle loengust see kuidas Jaan Priisalu rääkis degiallkirja proektiga ja see, et küberkaitse partneri rääkimis keel on venekeel. Arvan see, et täna päevast küberkaitsetamine on eesmärk mailmaas, seoses kõiks süüstemid mis me kogu aeg kasutame neid peavad olema turvatud, adndmed peavad turvatud,et kedagi ei saanud neid meie personaldsed andmed.

Viimases loengust sain teada ...

Arvan, et see õppeaine andis mulle väga palju infot sellst, mida ootab mind tulevikus, et ma saan ise valida oma teed ja ise saan planeerida kõik tegevused minu elust. Need keda, ma kuulsin andsid väga palju soovitusi, mida võiks kasutada elust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISis. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. *** Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi. 2015/16 õppeaastal on see €20.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse .
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid .
Kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra,siis tuleb selle est maksta.

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X väärtus - 22 ja Y väärtus 20)

2016/2017 õppeaastal tuleb hüvitada kõik EAP-d alla 54, igal semestril soovituslik võtta 27 EAP väärtuses aineid. Ühe EAP hind 50€.

Esimine semestr: 22
Teine semestr: 20
1)Kokku: 22+20=42(EAP)
2)Puudub: 54-42=12(EAP)
3)Võlg: 12*50=600(EUR)